Obsah (8)

§ 177§ 230§ 436§ 459§ 238§ 445§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-104705 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi T D S Z, D Z ja J Z hagi D Zi vas

§ 177lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T D S Z, D Z ja J Z esitasid 03.02.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Z elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, põhjendades seda asjaoluga, et ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Ühtlasi leidis kostja, et elatise suurus on määratud ebaõigesti. 2 Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hagejad esitasid 24.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 10.02.2021), milles paluvad mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 03.02.2020 kuni 02.02.2020 summas 3240 eurot ja igakuine elatis alates 03.02.2020 summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
3. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejad on sündinud ja elavad Ühendkuningriigis Shetlandi saartel. Hagejad, nende ema ja kostja elasid koos perena kuni 22.01.
4. Alates 2019.a lõpust kostja hagejaid ei toeta, kuigi hagejate ema on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult vastava palvega kostja poole pöördunud.
5. Alates 01.02.2019 kuulub hagejate leibkonda 4 inimest, s.o hagejad ja nende ema. Hagejate kasutuses on üüritud elamispind. Hageja I õpib A Keskkoolis, hagejad II ja III Sc Algkoolis. Hagejate koolikohustuse täitmiseks on hagejate ema liisinud sõiduauto Seat, kuna ilma autota ei ole hagejatel võimalik oma elukohas elada. Kokku on hagejate kulud majapidamisele, sõiduautole, sõiduauto kasutamisega seotud kuludele, elamispinna kommunaalkuludele, kindlustustele, toidule ja pesu pesemisele alates 01.02.2019 iga kuu 2004 eurot, s.o 501 eurot ühe pereliikme kohta. Sellele lisanduvad iga hageja isiklikud kulud hügieenitarvetele, riietele, jalanõudele, telefonidele, taskurahale, huvialaringidele, meditsiiniteenustele, meelelahutusüritustele, reisidele jms iga hageja kohta 500 eurot kuus. Shetlandi saartel on päikesevalgust liiga vähe, on laste tervise tagamiseks hädavajalik, et lapsed saaksid 1-2 korda aastas osaleda päikesereisidel. Seega on iga hageja ülalpidamiskulu 1000 eurot kuus. Kostja vastuväited
6. Kostja vaidleb hagile vastu, palub mõista elatise välja ulatuses, mis lähtub kostja majanduslikust olukorrast ja ei kahjusta tema ülalpidamist. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda või jagada poolte vahel.
7. Kostja kinnitas, et hagejad on tema lapsed, ta elab hagejatest lahus alates
8. aastast ja tal on perekonnaseadusest tulenev kohustus hagejaid ülal pidada. Arvesse tuleb aga võtta, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik maksab hagejate emale lastetoetust, millega saab lugeda laste vajadused osaliselt kaetuks ja vähendada väljamõistetavat elatist miinimummäärani.
9. Kostja osaleb laste ülalpidamises.
10. Kuna hagejate ema ei ole nimetanud enda sissetulekut, ei ole teada tema panus laste ülalpidamises.
11. Kostja ei tööta, kuidas saab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Töötukassalt hüvitist 419 GBP kuus. Hagis kolme lapse kasuks nõutav elatis ületab kostja sissetulekut ja kahjustab kostja tavapärast ülalpidamist. Hagejate vajaduste väljaselgitamisel tuleb seega lähtuda kostja majanduslikust olukorrast. Ei saa eeldada, et kostja suudab tasuda elatist, mis kokku moodustab suurema summa kui tema väljateenitud töötasu.
12. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kostjalt 3 järjepidevalt elatist nõudnud ja kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel hagejad tagasiulatuvat elatist ei nõudnud. Hagejate ema üritab laste arvelt rikastuda. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud hagejate nõuete ja kostja väidetega leiab, et hagid tuleb rahuldada osaliselt.
14. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõuded kostja vastu võiksid kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida lapsega koos mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel ja igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate vanem 2) hagejad on alla 18 aasta vanad 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Nimetatut kinnitavad ka hagejate sünnitunnistused (dtl 30-39, tõlked dtl 40-49). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ela hagejatega koos ja kostjal on iseenesest kohustus hagejatele ülalpidamist anda. Pooled vaidlevad kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse üle.
15. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohustatud isik võib üksnes mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil kui raha perioodilise maksmisega.
16. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 29.12.2018 hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja vaidles sellele vastu selgitades, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud ja osaleb siiani laste ülalpidamises. Kohus selgitas kostjale 18.01.2021, et tal tuleb selgelt esile tuua ja tõendada, kuidas, millises ulatuses ja kui sageli ta on alates 03.02.2019 kuni käesoleva ajani ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus andis kostjale tähtaja oma vastuväidete selgitamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 10.02.
17. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks selgitanud ega tõendanud, et ta oleks laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.
18. Kostja tõi esile, et ta tegi hagejale III pangakaardi ja kannab sinna iga kuu 274 eurot. Kostja esitas 17.08.2020 tehtud foto pangakaardist (dtl 218). Kohus märgib, et fotolt ei ole aru saada, kelle nimele pangakaart on tehtud. Samuti esitas kostja foto hagejale III saadetud pangakaardist ja postkaardist, milles kostja märgib, et armastab hagejaid (dtl 219, osaline tõlge 07.05.2021 menetlusdokumendis). Kostja esitas ka SMS vestluse, mille kohaselt on kaardile kantud 274 GBP, s.o 90 GBP igale hagejale (dtl 220, tõlge dtl 221). Kostja on ilmselt ebaõigesti märkinud, nagu ta oleks andnud lastele 274 eurot. Igal juhul on hagejad raha saamist eitanud. Tõendeid selle kohta, et kirjas väidetud summa oleks tegelikult hagejatele antud, ei ole esitatud. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks kostja regulaarse ja perioodilise panusega, nagu ta väidab.
19. Kohus selgitab, et kostja väidetud 274 euro kandmine hageja III jaoks tehtud arvelduskontole ei ole igal juhul käsitletav ülalpidamiskohustuse kohase täitmisena VÕS § 76 4 tähenduses. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus asjas 3-2-1-159-12 p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejate ema oleks nõustunud ülalpidamiskohustuse täitmisega alaealisele lapsele.
20. Kostja väitis ka, et saadab lastele pakke. Kotja esitas tõenditena Eesti Posti 04.03.2020, 27.04.2020 ja 29.05.2020 kviitungid kostja poolt hagejale III saadetud standardpakkide kohta ning 17.03.2020 kostja poolt hagejale III maksikirja saatmise kohta (dtl 169-170) ning Eesti Posti 10.08.2020 kviitungi standardpaki saatmise kohta O Z poolt hagejate emale (dtl 216) ja 18.08.2020 kviitungi standardkirja saatmise kohta kostja poolt hagejate emale (dtl 217). Kostja ei ole aga selgitanud, mis pakid ja mis kirjad saadeti, et tegemist oli kuluga, mida on võimalik lugeda laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks, et tegemist on perioodilise ja regulaarse kuluga ega seda, et vanemate vahel oleks kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui raha perioodilise maksmisega või et ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui rahas, oleks mõjuv põhjus.
21. Kohus selgitas kostjale 18.01.2021 kirjas, et PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi täidetakse ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohustatud isik võib üksnes mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest selliseid asjaolusid esile toonud. Esitatud tõendite alusel ei ole seega võimalik kostja soovitud järeldusi teha.
22. Kostja esitas koos vastusega hagiavaldusele ka sõnumi, millest nähtub, et kellelegi on aprillis ja mais 2020 saadetud fotosid riietest (dtl 158-162). Sõnumid on aga võõrkeelsed ja fotode järgi ei ole seega võimalik aru saada, kellele ja millisel põhjusel on riietest pilte saadetud. Kohus selgitas kostjale 18.01.2021 kirjas, et kohtumenetluse keel on eesti keel ja kostjal tuleb esitada tõendit tõlked. Kohus hoiatas, et kui kostja jätab tõlked esitamata, jätab kohus tõendid tähelepanuta. Kostja tõlkeid ei esitanud. Samuti selgitas kohus, et kostjal tuleb põhjendada, millist asjas tähtsust omavat asjaolu ta esitatud tõenditega tõendab, sh tuli see esile tuua kviitungitest ja riidesiltidest tehtud piltide kohta (dtl 171-174). Kostja ei ole ka seda teinud. Kohus jätab seetõttu kostja hagiavalduse vastusega riietest esitatud fotod ning kviitungitest ja siltidest tehtud fotod tähelepanuta. Kohus selgitas kostjale nii seda, et üldsõnalised vastuväited ei ole piisavad, kui ka seda, et iga kohtule esitatav tõend tuleb seostada faktilise asjaoluga, mille tõendamiseks see on esitatud, kuna kohus lähtub asja lahendamisel asjaoludest, mis on poolte poolt kohtu ette toodud. Kohus selgitas, et ei otsi faktilisi asjaolusid tõenditest ise.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et kostja on ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt üldse täitnud.
24. Kohus selgitas pooltele, et ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades hinnatakse laste vajadusi eraldi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on 5 see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).
25. Kohus selgitas kostjale 18.01.2021, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu tõttu või vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Kohus selgitas kostjale ka seda, et asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ja sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole selliseid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kostja on oma menetlusdokumentides tsiteerinud Riigikohtu praktikat ja perekonnaseaduse sätteid, kuid ei ole esile toonud elatise vähendamist võimaldavaid asjaolusid.
26. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalik hagejatele taotletud määras elatist tasuda, sest ta on hetkel töötu ja tema ainus sissetulek on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi töötukassa hüvitis 419 naelsterlingit kuus. Hagejate elatise nõue kokku ületab kostjale makstavat hüvitise summat. Kohus selgitas kostjale 18.01.2021, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus nr 2-16-100215 p 20). Kostjal tuli seega esile tuua ja tõendada, mida ta on teinud töö leidmiseks ja sissetuleku hankimiseks. Samuti tuli kostjal esile tuua tema haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline või et tal ei ole objektiivselt võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostjal tuli esitada andmed ja dokumendid tema igakuise sissetuleku ja väljaminekute kohta, sh töötutoetuse kohta, samuti arvelduskontode väljavõtted ja tõendid varalise seisundi kohta, sh kostjale kuuluva registreeritava ja muu väärtusliku vara kohta. Kohus selgitas, et selleks, et kohus saaks arvestada kostja majandusliku olukorraga, tuleb kostjal tõendada ka tema enda igakuised kulud ja vältimatud kohustused, samuti selgitada nende suuruse kujunemist. Kohus selgitas, et kostja varandusliku seisundi selgelt esile toomine ja tõendamine on oluline, kui kostja soovib, et kohus vähendaks elatist alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest nimetatud asjaolusid ega tõendeid esitanud. Kostja jäi üldsõnalise ja tõendamata väite juurde, et talle makstakse Ühendkuningriigi töötukassa poolt 419 naelsterlingit kuus ja et tal ei ole õnnestunud tööd leida. Kostja on menetluses asunud väitma, et tema majanduslik olukord on tänaseks oluliselt muutunud, kuid ei ole esile toonud, milliseks tema majanduslik olukord muutunud on ja võrreldes millega.
27. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded 6 ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul jõuda järeldusele, et kostja ei teeni ega ole objektiivselt võimeline teenima oma alaealistele lastele ülalpidamise andmiseks piisavat sissetulekut. Kostja paljasõnaline väide, et ta suudab lastele elatist maksta vaid 140 eurot kuus, ei ole seetõttu kontrollitav ega anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra.

1. Kostja tugines hagejate nõuetele vastuväidete esitamisel ka sellele, et miinimumelatis ei vasta laste tegelikule vajadusele ja viitas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringule, mille kohaselt oli 2019.a lapse minimaalne vajaduspõhine ülalpidamiskulu 172 – 194 eurot kuus. Kohus on ülal selgitanud, et seadusest tulenevalt eeldatakse, et lapse igapäevaste vajaduste katmiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. PKS § 101 lg 1 sätestatud eeldusest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi ega kulutusi tõendama. Laste vajaduste suuruse eelduse ümberlükkamiseks ei ole piisavad viited Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringule üldiselt laste statistiliste kulude kohta. Uuring ei kajasta konkreetselt hagejate olukorda ega kostja võimalusi ning selle alusel ei ole võimalik teha järeldusi käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seaduses ja kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid elatise suuruse määramise kohta. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ka Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata RAKE uuringutest lähtuda seaduses sätestatud põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2, mitte miinimumelatise uuringust (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34).
2. Kostja märkis hagiavaldusele vastu vaieldes ka seda, et hagejad on ühesoolised lapsed, mis võib mõjutada laste igakuiste kulude suurust. Samuti selgitas kostja seda, et hagejate ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega. Kohus leiab, et arvestades riiklike peretoetuste maksmise eesmärki ei anna peretoetuse saamise fakt iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus üksnes koostoimes muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagejatele makstav peretoetus elatise suuruse määramisel arvesse võtta, kuna elatise vähendamiseks annab alust kostja viide mastaabisäästule. Mastaabisääst tekib, kui tänu mitme lapse kooselamisele on võimalik kokku hoida kulusid, eelkõige eluaseme- ja transpordikulusid, kuid ka kulusid mänguasjadele või riietele. Kostja tugines sellele, et kõik kolm last on ühest soost, nimelt tüdrukud. Kohus nõustub kostjaga, et see asjaolu iseenesest tekitab laste kooselamisel säästu ja vähendab nende kulusid võrreldes seaduses sätestatud määraga. Kohus arvestab seega seaduses sätestatud elatisest maha poole hagejatele makstava peretoetusest.
3. Ühendkuningriigi Tema Kõrgeaususe maksu- ja tolliameti teate kohaselt makstakse hagejale I iga nädal lapsetoetust 13,55 GBP, hagejale II 13,55 GBP ja hagejale III 20,50 GBP (dtl 251 – 252, tõlge dtl 253 – 255) s.o vastavalt 102,25 eurot kuus, 67,58 eurot kuus ja 67,58 eurot kuus. Arvestades eeltoodut tuleb hageja I kasuks elatisena välja mõista 240,87 eurot (292 – 102,25 ÷ 2), hageja II kasuks 258,21 eurot (292 – 67,58 ÷ 2) ja hageja III kasuks samuti 258,21 eurot (292 – 67,58 ÷ 2). Kohus mõistab elatise välja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.02.2020 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Vastuseks kostja taotlusele määrata elatis kindlaks kuni laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni selgitab kohus, et perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda

§ 459

ja § 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude 7 rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega ei ole käesoleval ajal võimalik ette näha vanemate varalise seisundi või laste vajaduste muutumist ja vastavate asjaolude ilmnemisel on võimalik pöörduda väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks kohtusse 28. Samuti selgitab kohus kostjale, et PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millised on hagejate ema sissetulekud. Kohus selgitas seda kostjale juba oma 18.01.2021 kirjas ja jättis seetõttu rahuldamata kostja taotluse hagejate ema sissetuleku väljaselgitamiseks. Kostja esitas 10.02.2021 korduva taotluse, milles palub selgitada välja hagejate ema sissetuleku ja tuvastada tema rahalise panuse suurus laste ülalpidamisse. Kohus jääb 18.01.2021 kirjas ja punktis 28 väljendatud seisukoha juurde, et kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel ei oma ema sissetulek ja rahalise panuse suurus tähtsust. Kostja korduv taotlus jääb seetõttu rahuldamata (

§ 238lg 1).

Tagasiulatuva elatise nõue

1. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 03.02.2019 kuni 02.02.2020 ühe hageja kohta 3240 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid.
2. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu ja leiab, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kohus on ülal selgitanud, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus järeldada, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei toonud selliseid asjaolusid esile ka perioodi kohta, mille eest hagejad tagasiulatuvalt elatist nõuavad. Kostja viitas üldsõnaliselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võetakse tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse vanematevaheline kokkulepe, kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest esile toonud ega tõendanud ka seda, et vanemate vahel oleks elatise suuruse või maksmise viisi kohta kokkulepe olnud. Hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tunnistanud. Kostja märkis üldsõnaliselt seda, et jättis hagejate ja nende ema juurest välja kolides maha kogu mööbli ja elektrotehnika, kuid isegi selle väite tõendatuse korral ei anna see alust järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe mööbli ja elektrotehnika arvelt laste ülalpidamiskohustuse täidetuks lugemiseks.
3. PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kuna tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid, arvestab kohus nõude ulatuse määramisel ka seda, kas kostja on sellel perioodil oma ülalpidamiskohustust rikkunud, samuti sellega, kas ja mida õigustatud isikud on sellel ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks. 8
4. Õige ei ole kostja väide, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kostjalt elatist nõudnud. Kostja poolt hagejate ema esindajale 16.02.2018 saadetud kirjast nähtub, et kostja on teadlik kohustusest hagejaid üleval pidada (dtl 60-65, tõlge dtl 74-76). Hagejate ema pöördus esindaja vahendusel kostja poole 23.02.2018 kirjaga, milles teatas, et soovib, et kostja jätkab laste rahalist toetamist nõutud ulatuses ja andis selleks vajalikud pangarekvisiidid. Hagejate ema esindaja hoiatas, et kui kostja laste ülalpidamiseks raha ei maksa, astub ema samme raha ametlikult väljanõudmiseks (dtl 65-66, tõlge dtl 72-73).
5. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et iseenesest on õige, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid ülalpidamise andmist pärast 2018.a veebruari nõudnud. Ka hagejate ema esindajal ei ole muid andmeid kostjalt elatise nõudmise kohta (dtl 76-77). See ei anna aga praegusel juhul alust jätta hagejate nõue rahuldamata.
6. Hagejate ema esindaja 23.02.2018 kirjast pidi kostjale olema selge, et hagejad soovivad ülalpidamist saada ja selle mitteandmisel nõutakse see kostjalt välja. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja pärast 27.12.2018 ülalpidamise makseid teinud. Kohus selgitab, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isikute nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus 3-2-1-3516 p 20). Kohus on ülal tuvastanud, et kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks kohus leida, et kostja ei ole võimeline hagejatele ülalpidamist andma. Seega ei ole kohtul võimalik jõuda ka järeldusele, et ülalpidamise väljamõistmine tagasiulatuva perioodi eest paneks kostja äärmisel raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu ei anna praegusel juhul ka asjaolu, et hagejad ei ole elatise nõudmiseks kostja poole korduvalt pöördunud kohtule alust jätta hagejate nõue mingis ulatuses rahuldamata. Kohus selgitas kostjale ka 18.01.2021 kirjas, et pelgalt asjaolu, et hagejad ei ole pidevalt palunud elatise tasumist, ei ole automaatseks asjaoluks tagasiulatuva elatise summa vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks.
7. Kuna tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid, saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 ja § 101 lg 1 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-2-1-136-13 p 13). PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 kohaselt oli elatise määr alates 2019.a 270 eurot kuus. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ülalpidamiskohustust täitnud ega seda, et ta ei olnud võimeline ülalpidamiskohustust täitma. Küll aga tuleb ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse võtta asjaolu, et kolmel lapsel tekib kooselamisest mastaabisääst, mis annab aluse võtta elatise suuruse määramisel arvesse hagejatele makstavad peretoetused (vt ülal p 26 ja 27). Tema Kõrgeaususe maksu- ja tolliameti andmetel on hagejatele lastetoetus kirjas märgitud suuruses määratud alates 04.08.
8. Seega said hagejad lapsetoetust ka perioodil, mille eest hagejad nõuavad tagasiulatuva elatise maksmist.
9. Eelnevast tulenevalt lähtub kohus eeldusest, et kostja oli kohustatud ka perioodil 03.02.2019 – 02.02.2020 tasuma elatist seaduses sätestatud määras, millest on maha arvatud pool igale hagejale makstavast lapsetoetusest. Kohus rahuldab seega hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt perioodi eest 03.02.2019 – 02.02.2020 välja elatise hageja I kasuks 2641,66 eurot ((270 – 102,25 ÷ 2) ÷ 28 × 25) + 10 × (270 – 102,25 ÷ 2) + (292 – 102,25 ÷ 2) + ((292 – 102,25 ÷ 2) ÷ 29 × 2)) ning hageja II ja hageja III kasuks 2827,02 eurot ((270 – 67,58 ÷ 2) ÷ 28 × 25) + 10 × (270 – 67,58 ÷ 2) + (292 – 67,58 ÷ 2) + ((292 – 67,58 ÷ 2) ÷ 29 × 2)). 9
10. Hagejad paluvad määrata, et välja mõistetud elatise summa muutub koos alammäära muutumisega. Arvestades PKS § 101 lg 1 eesmärki, määrab kohus, et väljamõistetud elatise summa muutub proportsionaalselt, kui muutub ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurus.
11. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb tasuda hageja esindaja arvelduskontole iga kuu

1. kuupäevaks. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
2. Kohus ei arvesta käesoleva asja lahendamisel poolte väidete ega tõenditega, mis puudutavad hagejate ema ja kostja konfliktset suhet ja lahku mineku põhjusi. Nimetatu ei mõjuta kostja kohustuse ulatust hagejate ees ja ei oma seega käesoleva asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

Menetluskulude jaotus 40.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus leiab, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, et hageja menetluskulud tuleb 85% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
2. Vastuseks kostja taotlusele märgib kohus, et ülalpidamisnõue ei ole abielu- ega põlvnemisasi. Seega ei kohaldu käesolevas asjas kostja viidatud

§ 164

lg 1, mille kohaselt kannab abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 43. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kooskõlas

§ 177

lg 2 sätestatuga määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik osaliselt tühistatud 27.01.2022 TRK lahendiga 10