§-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, kohus otsustas:
lg 3 p 1 käesoleva kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel olev teave s.o 1 CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõnedega ja 1 CD plaat alaealise kannatanu ülekuulamise videosalvestusega jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. 3. Juhindudes
lg 1 p 4 ja
G.il kohtueelses menetluses tekkinud õigusabiteenuse saamisega seotud kulud summas 475,20.(nelisada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend senti) eurot. 4. Juhindudes
G.il tekkinud tõlkekulud kogusummas 81,60.- (kaheksakümmend üks eurot ja kuuskümmend senti) ning tunnistaja A. O. tekkinud kulud saamata jäänud töötasu näol - jätta riigi kanda. 5. Juhindudes
lg 1 p 2 ja
G.il tekkinud valitud kaitsjale makstud põhjendatud õigusabikulud summas 9694.- eurot + käibemaks 20 %, kokku summas 11 632, 80 eurot.
Samuti asuti seisukohale, et tunnistaja A. L. on kohtus andnud teadvalt valeütlusi kuna juba 22.03.2020.a oli tal teada, et pöördub hooldusõiguse küsimusega kohtusse, mitte ei tekkinud tal see soov peale 26.03.2020.a. Kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja tõdes, et B. G.i käes oli tõepoolest sülearvuti toitejuhe, kuid see oli tal käes 26.03.2020.a., kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ta oleks sellega kannatanut ähvardanud või löönud ning A. L. tegi 26.03.2020.a Häirekeskusesse alusetu väljakutse. Kaitsja märkis, et nende hinnangul A. L. motivatsiooni saavutada iga hinna eest lapse isa hooldusõiguse piiramine mõistmiseks andsid kohtule asjatundjatena üle kuulatud A. O. ja S. G.-L.. Prokuratuuri poolt esitatud ja kohtus uuritud Kesklinna valitsuse 27.04.2021.a ametniku M. P. koostatud arvamust tuleb kaitsja hinnangul pidada ebausaldusväärseks tõendiks, kuna tõendi algallikas on ebausaldusväärne. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema kaitsealune on isikuks, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning viimase tuttavad, isikud, kes teda tunnevad ja, kes on temaga vahetult kokku puutunud iseloomustavad B. G.i kui heasüdamlikku, tasakaalukat ning hea enesekontrolliga isa, kes sai oma lapsega kuni lapse ema naasmiseni Eestisse 2020.a väga hästi läbi. Märkimisväärseks peeti ka teadmist, et B. G. edastas juba kriminaalasja kohtueelsel uurimisel menetlejale tema valduses olnud audiofailid, mida politsei ei saanud turvalisuse kaalutlustel avada s.t kaitsealune tegi kõik endast oleneva, et asjas suurt tähtsust omavad audiofailid uurijale üle anda, kuid sellest korduvalt keelduti. Kaitsja hinnangul on käesoleva kriminaalasja uurimist läbi viidud lohakalt ja pahatahtlikult, kaitsealusele ei tagatud
Eeltoodule tuginedes taotles kaitsja kohtult B. G.i õigeks mõistmist temale esitatud süüdistuses, hüvitada kaitsealusele tema kantud menetluskulud vastavalt juurde lisatud menetluskulude nimekirjale (kd II tl 17-44, 57-68). Süüdistatav B. G. oma viimases sõnas 18.01.2022.a asus seisukohale, et ringkonnaprokurör on eelarvamuslik. Kohtueelsel uurimisel rääkis tema kõikides sündmustest, mis olid seotud tema kriminaalasjaga, kuid midagi kirja ei pandud. A. L. kohtueelsel uurimisel avaldas enda versiooni, mis oli ajendatud isiklikust kättemaksust, moonutades sündmusi. 4 Süüdistatav selgitas, et A. L. on vaktsineerimisvastane, jättes oma mõlemad lapsed vaktsineerimata. Viimases sõnas kirjeldas süüdistatav enda ja A. L. vahelistest pingelistest suhet ajavahemikul 2013.a. kuni 2019.a., kirjeldades A. L. suhtumist oma lapsesse, kui viimane Xxxx elas ja enda tegutsemist (eradetektiivi) palkamist, selleks, et veenduda, et ta lapse O. eluga oleks kõik korras, enda ja kannatanu emavahelist lahutamisprotsessi. Süüdistatav leidis, et lapsega on lihtne manipuleerida. Süüdistatav kinnitas kohtus, et eeluurimisel ülekuulamiselt ei tulnud tal täpselt meelde, mida ta O.le ütles ning seepärast uurija kirjutas enda sõnu nagu ta väidetavalt ähvardas last peksta, politseis oli ta stressis ja haige. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tema tütar on tark laps, kuid lapsel on ka palju eripärasid, nii näiteks on ta toidu suhtes erakordselt valiv. Süüdistatav kirjeldades nii enda kui ka kannatanu toitumisharjumusi. Seda, et O.le määrati psühhiaatriline ekspertiis, on vale, O. suunati nii logopeedi, psühholoogi, kardioloogi kui ka psühhiaatri juurde ning O. hakkas 2019.a lõpus saama Xxxx ravi. Lapse kaal hakkas novembri alguses langema ning laps hakkas talle valetama koolis söömise kohta, lapse toitumisprobleemi tõttu palus ta isegi koolipsühholoogi, et too jälgiks, et O. sööks, kuid koolipsühholoog suhtus ta palvesse ükskõikselt, kuna laps oli väitnud, et ta isa on kuri ja ta ei usalda isa. Süüdistatav kinnitas, et tema on psühholoogile rääkinud O.st ja viimase käitumise iseärasustest ja ta mainis, et mõningate erisuste tõttu on mõnikord vaja rakendada füüsilist jõudu. Psühholoog esitas koheselt omapoolse küsimuse, et „Tähendab, te arvate, et last tuleks füüsiliselt karistada“, seda vestlust palus ta salvestada diktofonile, kuid psühholoog keeldus. Süüdistatav asus seisukohale, et koolipsühholoog on iseloomustuses kasutanud kontekstis välja rebitud sõnu, vaevumata isegi välja selgitada, mida tegelikult silmas peeti. Süüdistatav kinnitas, et kui kätte jõudis märtsi keskpaik, siis olid koolid karantiini tõttu suletud, aga õpilastele jagati koolilõunat. 23.03.2020.a tõi O. toidu koju, aga ei söönud seda, olles koguaeg arvuti või nutitelefoni taga. Õhtusööki sõi ja läks jälle arvuti taha. Järgmisel päeval kordus sama asi. 25.03.2020.a nägi ta taas, et koolilõuna on söömata, ta viis lapse ema juurde ja lootis, et laps sööb seal. Koju jõudsid nad kella 18:40 paiku, õhtul kümne paiku märkas ta taas söömata koolilõunatoitu laual, O. ütles, et ta sõi natuke ema juures. Ta viis toidu elutuppa lauale, lülitas teleri sisse ja käskis tal süüa. O. ütles, et ta ei söö nii palju ära. Ta käskis O.l veerand kogusest ära süüa, lubades ilma jätta arvutist kaheks päevaks, O. tõmbas selle peale toidu kurku ja hakkas köhima ja nutma. Ta koputas seljale, et viimane kõik välja köhiks ja saatis lapse magama ja läks ka ise magama, aga magada ta ei saanud. 26.03.2020.a. jäi ta kuni kella 11 koju ja otsustas saata O. kooli lõuna järele. A. 26.03.2020.a lapsega kontakti ei üritanud saada vaid helistas lastekaitsesse ja alles pärast seda Häirekeskusesse. Kinnitab ta seda, et laps viidi kodust tema tahtevastaselt ära ning tema tütart sunniti ütlusi andma, ilmselt lubades, et ta saab siis koju. Süüdistatav pööras kohtu tähelepanu sellele, et A. L. hakkas kohtuistungil kirjutama hetkel, kui näidati kannatanu ülekuulamise videot ja ilmselt eesmärgiga õpetada pärast O.t, kuidas peab vastama. Süüdistatav oli veendumusel, et A. L. tahab saada endale kõik hooldusõigused ning O. Eestist ära viia. Nii kannatanu seaduslik esindaja kui ka lepinguline esindaja on süüdistanud teda dokumentide võltsimises ja häkkerluses. Süüdistatav kinnitas talle antud viimases sõnas, et mingit vägivalda mistahes kujul ei ole kunagi olnud, sealhulgas füüsilist karistust ei ole olnud, juhtmetega peksmist ei ole olnud (kd II tl 47-68). Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus menetlusosaliste taotlusel ja nõusolekul kriminaalasjas järgnevad menetluslikud ja dokumentaalsed, kirjalikud materjalid ja digitaalse tõendi, milliste sisu avab kohus kohtuotsuse motiivides: • Häirekeskuse kõne CD plaadil (kd I tl 20); 5 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • 01.04.2020.a Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna uurija O. N. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli Häirekeskusesse 26.03.2020.a kell 13:31 kannatanu seadusliku esindaja A. L. tehtud kõne ja asitõendi protokolli tõlke (kd I tl 21-23, 24-26); 26.03.2020.a Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna ametniku S. R. P. koostatud lähisuhtevägivalla infolehe (kd I tl 27); 26.03.2020.a Politsei – ja Piirivalveameti noorsoopolitseinik D. A. koostatud saatekirja lapse – O. G. paigutamise kohta Tallinna Laste Turvakeskusesse; (kd I tl 28); Kannatanu O. G. suhtes koostatud, Xxxxst väljastatud vene keelse iseloomustuse ja selle eesti keelse tõlke (kd I tl 29-37); SA Tallinna Lastehaigla 05.05.2020.a väljastatud vastuse nr 14-3/2020/9-1 kannatanu O. G. terviseandmete kohta (kd I tl 38-39); Kannatanu O. G. suhtes SA Tallinna Lastehaigla väljastatud ambulatoorne epikriisi 25.02.2020.a (kd I tl 40-41); Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 15.04.2020.a koostatud vastuse taotlusele nr 917.8/1086-2 (kd I tl 42-43); Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 26.10.2020.a koostatud vastuse taotlusele nr 917.8/1086-7 (kd I tl 44-45); Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.04.2021.a koostatud vastuse tsiviilasjas nr xxxx; (kd I tl 46-47) B. G. suhtes väljastatud karistusregistri õiendi seisuga 27.03.2020.a (kd I tl 48) SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 13.04.2020.a vastuse järelepärimisele nr 2.1-26/34002 (kd I tl 49-50); Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa 20.11.2020.a B. G. suhtes koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrused ning määruste juurde lisatud põhjendused (kd I tl 51-53, 54-58); Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa 04.06.2021.a koostatud kriminaalmenetluse uuendamise määruse (kd I tl 59); Tsiviilasjas nr xxxx 17.11.2014.a. koostatud kohtumääruse väljavõtte B. G. ja A. L. ühise hooldusõiguse lapse O. G. lõpetamise kohta, O. G. viibimiskoha otsustusõiguse ainuisikuliselt B. G.ile üle andmise kohta (kd I tl 60-61); Tsiviilasjas nr xxxx 04.05.2020.a koostaud kohtumääruse väljavõtte A. L. esitatud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise rahuldamise kohta, ainuotsustusõiguse lapse O. G. viibimiskoha määramise osas üleandmise kohta B. G.ilt A. L.le, ülejäänud osas vanemata ühise hooldusõiguse säilimise kohta (kd I tl 62-65); Tõend isiku - B. G.i maksustatava tulu kohta 2019.a osas (kd I tl 66); Teatis kahtlustatava B. G. keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2019.a. (kd I tl 67); Kaitsjatasu taotlused ja riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamise määrused (kd I tl 6872); M AS 06.04.2020.a kannatanu O. G. osas väljastatud haigusloo kirjelduse ajaperioodi 19.06.2015.a. kuni 25.03.2020.a kohta (kd I tl 89-107); Lisa kahtlustatava 03.04.2020.a ülekuulamise protokolli juurde s.o pilt juuksekummist, mille kannatanu O. G. pani ümber kaela, k.a pilt kannatanu O. G. kaelast (kd I tl 108109); Sa Eesti Lastefondi lehelt välja prinditud artikli „Mis on xxxx?“ (kd I tl 110); Harju Maakohtu kohtunik K. Poljakova 08.11.2021.a tehtud järelepärimised kannatanu O. G. hinnete osas koolidesse Xxxx ja Xxxx (kd I tl 121-124); Kannatanu O. G. 31.03.2020.a kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlused ja ütluste eesti keelne tõlge ning CD plaat videoülekuulamisega (kd I tl 125-150); 6 • • • • • • • • • • Xxxx 08.11.2021.a vastus kohtule kannatanu O. G. hinnete osas (kd I tl 151-153); Kannatanu O. G. vanemate omavaheline 22. märts 2020.a WhatsApp suhtlusportaalis vene keelne vestlus ja eesti keelne tõlge (kd I tl 154-158); Kannatanu O. G. ja tema ema A. L. vahelise telefoni vestluse eesti keelse tõlke (kaitsja esitatud tõend 09.11.2021.a, helifail lisatud digitaalselt kohtute infosüsteemi KIS) (kd I tl 159); OÜ Luisa Tõlkebüroo 04.11.2021.a väljastatud arve nr 10059401 kolme sõnumi ja 1 helifaili tõlkekulu kohta (kd I tl 160); Xxxx poolt kannatanu O. G. suhtes väljastatud iseloomustuse (kd I tl 161-163); Kannatanu O. G. Xxxx väljastatud hinnetelehe (kd I tl 169-170); Kannatanu O. G. lepingulise esindaja Harry Ots koostaud ja kohtule tsiviilasjas nr xxxx esitatud teate kannatanu O. G. kehalisest väärkohtlemisest aprillis 2021.a B. G. poolt (kd I tl 179-182) M. S., L. I. ja S. M. digitaalselt allkirjastatud süüdistatava suhtes esitatud iseloomustused ja tähelepanekud (kd I tl 190-195) N. G. poolt digitaalselt allkirjastatud tunnistuse (kd I tl 196-197); Väljavõtte 09.10.2015.a tsiviilasjas nr xxxx tagaseljaotsusest, elatise välja mõistmisest kannatanu seaduslikult esindajalt A. L.lt(kd I tl 198-199). Kohtuotsuse motiivid Kohus, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad, uurinud menetluslikes ja dokumentaalsetes sisalduvat teavet kogumis, kuulanud ära süüdistatava B. G.i ja alaealise kannatanu O. G. ning tema seadusliku esindaja ütlused, prokuröri, kaitsja ja kannatanu esindaja seisukohad kohtuvaidlustes, leiab, et süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ning B. G. tuleb temale etteheidetud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistuse kohaselt heidetakse B. G.ile ette KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist 25.03.2020 ajavahemikul 12.00 kuni 23.00, Xxxx asuvas korteris, karistamise eesmärgil xxxx tütre O. G. korduvat tahtlikku löömist juhtmega keha piirkonda, millega tekitas lapsele füüsilist valu. Kohtu hinnangul puudub antud juhul vaidlus süüdistuses kirjeldatud sündmuse toimumise kohas, selleks on Xxxx asuv korter. Nii kannatanu O. G., kui ka süüdistatav B. G. on kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et 25.03.2020.a elasid nad Xxxx asuvas korterist. Samuti puudub vaidlus selles, et sündmus leidis aset 25.03.2020.a ning selles, et süüdistatav B. G. ja kannatanu O. G. on omavahel lähisuhtes. Kohtule on teada, et O. G. on B. G.i tütar, kohtus on märgitud fakti kinnitanud nii kannatanu, kui ka süüdistatav ning nende sellekohaseid väiteid toetavad ka uuritud dokumentaalsed tõendid ja nimelt: Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx 17.11.2014.a koostatud kohtumäärus, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kohus määras lõpetada B. G.i ja A. L. ühine hooldusõiguse nende lapse O. G. suhtes ja anda B. G.ile üle tema tütre O. G. otsustusõigus ainuisikuliselt (kd I tl 6061), Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx koostatud kohtumäärus, millisest nähtub, et kohus on määranud anda ainuotsustusõigus lapse O. G. viibimiskoha määramise osas üle B. G.ilt A. L.le kuni tsiviilasjas nr xxxx lõpplahendi jõustumiseni, ülejäänud osas säilib vanematel ühine hooldusõigus (kd I tl 62-65). Nende tõendite pinnalt saab teha ühese järelduse selles, et kannatanu O. G. oli nii 25.03.2020.a ja on ka käesoleval ajal süüdistatavaga lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 tähenduses. Seadusandja tahte ja kehtiva kohtupraktika pinnalt peetakse lähisuhte all silmas inimeste vahelist pere-, sugulus-, põlvnemis-, usalduse vms sellise fakti tuvastamist ja oluline on ka tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb 7 nt üksteisele toetumisele ning usaldusele (vt. Riigikohtu lahend nr 1-19-3377). Käesolevas kriminaalasjas on aga vaidlus selles, kas süüdistatav B. G. 25.03.2020.a ajavahemikul 12.00 kuni 23.00 karistamise eesmärgil lõi juhtmega tahtlikult, korduvalt O. G. keha piirkonda, millega tekitas lapsele füüsilist valu. Kohus tõdeb, et perevägivalla näol on tegemist spetsiifilise kuriteoliigiga, mille puhul on põhiliseks ja sageli ainukeseks tõendiks kannatanu ütlused ning neile vastanduvad süüdistatava ütlused. Sellisel juhul on eriti oluline hinnata kannatanu kui otsese tõendiallika ütluste usaldusväärsust. Sellest lähtuvalt analüüsibki kohus esmalt isikulisi tõendiallikaid, s.o kannatanu ütlusi kogumis tunnistajate, süüdistatava ütlustega, et anda sündmuste käigule õiguslik hinnang.
lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.
lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Käesoleval juhul on kõige kesksemaks B. G.it süüstavaks tõendiks tema alaealise tütre, kannatanu O. G. ütlused ning tegemist tõendusliku olukorraga, kus kannatanu räägib kuriteosündmustest, milliseid valdaval määral süüdistatava hinnangul ei ole üldse toimunud – tema ei ole kannatanut juhtmega löönud ega lapsele valu tekitanud. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-114-13 märkinud, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile, sest vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna - sõna vastu olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt RKKKo 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 3-1-1109-10, p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Samuti on RKKKo oma lahendis nr 3-1-1-15-12 märkinud, et isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks nn „sõna sõna vastu“ olukorras on olemas piisavalt võimalusi – nt täiend - või kordusülekuulamised ja selle käigus kasutatav võimalus hinnata ütluste tõepärasust lähtuvalt ütluste psühholoogias aktsepteeritavast reeglistikust. Sealjuures ei saa isiku süüditunnistamine tugineda üksnes kannatanu ütlustele olukorras, kus kannatanu hilisemad ütlused, millele süüditunnistamine rajaneb, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest (vt RKKKo nr 3-1-1-89-03). Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel võetakse kohtupraktikas reeglina arvesse järgmisi momente: ütluste ajaline järjepidevus, ütluste kõrvutamine teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, tegemaks kindlaks võimalikud vastuolud, ütluste sisu (kas isik peatub ütlustes ka asjaoludel, mis jäävad väljapoole tõendamiseseme piire, nn ütluste detailsus), isiku seisund sündmuste tajumise hetkel, isikust tulenevad võimalikud eripärad ütluste nn eluline usutavus. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kuulati üle alaealine kannatanu O. G., kinnitab antud fakti 31.03.2020.a alaealise kannatanu O. G. ülekuulamise kohta koostatud protokoll, selle juurde lisatud vene keelne õiend - stenogramm ning eesti keelne tõlge, CD plaadil olev salvestus 31.03.2020.a teostatud videoülekuulamise kohta (kd I tl 125-150). Samuti kuulati alaealine kannatanu O. G. kannatanuna üle Harju Maakohtu Tallinna 8 kohtumajas 16.11.2021.a toimunud kohtuistungil, kus ta andis 25. märtsi 2020.a episoodi osas ütlusi selle kohta, et tema oli elutoas ja vaatas telekat, samal ajal püüdis ta süüa Xxxxst toodud sööki, mis talle ei maitsenud. Mis sel päeval süüa oli, ta ei mäleta. Isa ütles talle, et „söö-söö“, ta üritas. Isa ei pidanud vastu, võttis juhtme ja hakkas teda lööma, ta üritas ära joosta, kuid tal ei tulnud see välja. Löögid tabasid teda erinevatesse kohtadesse - vastu jalgu, käe vastu, selja vastu, rohkem ei mäleta. Lööke sai tahapoole, allapoole põlve, ta tundis kõikides kohtades valu. Mis tal sel ajal seljas oli, seda ta ei mäleta, pärast juhtumist ta oma keha ei vaadanud ja läks magama. Järgmisel päeval rääkis ta telefonis emaga, ta ise helistas emale, sest tahtis kokku leppida kohtumist. Emale ütles ta, et isa lõi teda. Emale helistas ta rohkem kui kaks korda, kas ta kõikides kõnedes peksmisest rääkis, seda ta ei mäleta. Kannatanu kinnitas kohtus, et pärast emaga kõnet tuli politsei ja kiirabi, ta vaadati üle, kuid jälgi enam ei olnud. Kuna ta kartis isa, siis viidi ta turvakodusse (kd I tl 183-188). Esmalt peab kohus andma hinnangu süüdistatava kaitsja poolt kohtus tehtud märkusele selles, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on kriminaalasja menetleja poolt rikutud
Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kuriteos süüdistatava õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka
lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-64-13, p 11.2 ja Riigikohtu lahend nr 3-1-1-109-16 p 11).
lg 2 kohaselt kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda
Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist
§-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses. Kohus möönab, et kriminaalasja menetleja poolt kohtueelse menetluse ajal kahtlustatava või tema kaitsja jätmine võimaluseta tutvuda videosalvestusega võib olla menetlusõiguslik rikkumine, kuid mitte selline, mis tooks automaatselt kaasa alaealise kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina kasutamise lubamatuse ning märgitust tulenevalt antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise võimatuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust tekkinud selles, et kohtueelse uurimise lõpetamisel edastati süüdistatavale kaitsja vahendusel kriminaalasjas kogutud tõendid tutvumiseks
sätestatud korras.
§-st 225 lg 1 tulenevalt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav või tema kaitsja, saades enda valdusesse prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelse uurimisel lõpuleviiduks tunnistamisel kogutud tõendid ja materjalid, oleksid näidanud üles omapoolset aktiivust või soovi esitada kannatanule täiendavaid küsimusi. Märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et nii süüdistataval B. G.il, kui ka tema tolleaegsel kaitsjal vandeadvokaat K. Nesesjanil oli
lg 1 tulenevalt võimalus taotleda prokurörilt võimalust esitada kannatanule täiendavaid küsimusi, nad seda teha ei soovinud. Alles kohtuliku uurimise kestel on süüdistatava lepinguline kaitsja asunud seisukohale, et eelpool välja toodud
See tõttu asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja seisukoht selles nagu kohtul puuduks alus tunnistaja küsitlemiseks
Kohus leidis, et eelneva 9 vaidluse pinnalt, aga eelkõige eesmärgiga tagada käesoleva kriminaalasja aus ja õiglane kohtupidamine süüdistatava suhtes, tuli kannatanu kohtus uuesti üle kuulata, lubades kõikidel menetlusosalistel esitada alaealisele kannatanule küsimusi (kd I tl 171-173, 174-175, 176-178). Süüdistatava kaitsja seadnud kahtluse alla kannatanu O. G. poolt kohtueelses ja ka kohtumenetluse käigus antud ütluste usaldusväärsuse ning selle, et kas kannatanu kohtueelses uurimises antud ütlusi saab pidada lubatavaks tõendiks. Nii on süüdistatava kaitsja kohtulike vaidluste käigus asunud seisukohale, et kannatanu on kohtueelses uurimises antud ütlusi kohtus oluliselt muutnud s.t kannatanu on muutnud oma ütlusi selles osas, kuhu tabasid teda 25.03.2020.a isa poolt juhtmega antud löögid, samuti, kuidas paiknes ta ise sel ajal, kui isa teda lõi, samuti on kannatanu valetanud selle kohta, et talle jäid löömisest kehale punased jäljed. Kohus tõdeb, et kannatanu O. G. poolt kohtueelses ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes esineb vastuolusid ja ebakõlasid just nendes aspektidest, millised kaitsja välja tõi, kuid vaatamata sellele kohus ei arva, et kannatanu O. G. tahtlikult valetab. Kohus asub seisukohale, et kannatanu ütlused ei ole olnud järjepidevad, kannatanu poolt edastatud teave on olnud katkendlik ja kohati vastuoluline. Nii on kannatanu juba kohtueelsel uurimisel näiteks segamini ajanud aset leidnud sündmuse päeva, rääkides kohtueelsel uurimisel sündmusest alguses selliselt, et see leidis aset neljapäeval, seejärel mingil hetkel parandades end, et sündmus leidis aset ikka kolmapäeval, neljapäeval helistas emale (kd I tl 145). Kohtulikul uurimisel kannatanu toimunu aega ise täpsustanud ei ole. Kohtueelsel uurimisel kannatanu O. G. kinnitas kord, et ega isa teda palju kordi ei löönudki (kd I tl 143), siis jälle, et isa lõi palju kordi (kd I tl 146). Võttes välja toodud ebakõlasid arvesse asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on olnud ebajärjekindlad, kannatanu ei mäletanud kohtuliku uurimise enam täpselt, kuhu isa poolt antud löögid teda tabasid, kannatanu ei ole kirjeldanud isa käes olnud juhet (kohtueelse menetluse käigus käesoleva kriminaalasja menetlejad ei ole tuvastanud kannatanu poolt kirjeldatud, B. G.i käes 25.03.2020.a olnud juhet), millega teda löödi, samuti on tuvastatav teatud ebakõla kohtueelses ja kohtus antud ütlustes süüdistatava poolt kasutatud füüsilise vägivalla intensiivsuse osas. Kohus tõdeb, et kannatanu O. G. kohtus antud ütlusi iseloomustab lakoonilisus – kannatanu vastas kohtu esitatud küsimustele konkreetselt, väljumata esitatud küsimuste raamidest, kuid paljudele küsimustele vastas siiski, et „ei mäleta“. Kohtu hinnangul kannatanu O. G. ütlusi isa poolt kasutatud vägivalla kohta ei toeta käesolevas kriminaalasjas kogutud muud tõendid. Kohus ei nõustu kaitsja kriitikaga selles, et kohus esitas kohtumenetluses kannatanule suunavaid küsimusi. Kohus selgitab, et esitas kannatanule tema ülekuulamisel kohtus neid küsimusi, milliseid menetlusosalised taotlesid (kd I tl 171-178). Kohtu hinnangul on enesestmõistetav, et menetlustoimingule allutatud isikule, ka lapsele, antakse lühike ülevaate sellest, miks ta on kohtusse kutsutud ning mis asjaoludega seoses teda üle kuulatakse. Käesolevas kriminaalasjas ei saa tähelepanuta jätta fakti, et menetlustoimingule allutati alaealine laps, kes pidi hakkama andma ütlusi sündmuse osas, millisest on möödas ca 2 aastat. Kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja tahe jätta kohtust muljet nagu kohus oleks olnud alaealisele kannatanule küsimusi esitades kallutatud sooviga saada temalt sobivaid vastuseid süüdistatava süüdi mõistmiseks on kaitsetaktika seisukohast mõistetav, kuid katse jääb edutuks. Tuleb tõdeda, et nii kannatanu O. G. kui ka süüdistatav B. G. on käesoleva kriminaalasja menetluse raames andnud korduvalt selgitusi, ütlusi sündmuse kohta – kannatanu poolt juuksekummi ümber kaela panemine ning selle peale süüdistatavapoolne agressiivne käitumine – ning kohtule on esitatud sellekohaseid tõendeid, mis käesoleva süüdistuse sündmust absoluutselt ei puuduta (kd I tl 108-109). Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlus kriminaalasjas nr 20231500658 on
lg 1 p 1 alusel lõpetatud 20.11.2020.a (kd I tl 10 51-53, 55-58, 108-109, 125-150, 183-188, 200-209). Samuti jätab kohus käesolevas kriminaalasjas tõendikogumist välja kannatanu O. G. ja süüdistatava B. G.i ütlused ning tähelepanekud 04.04.2021.a spageti episoodis süüdistatavapoolse kannatanu võimaliku kehalise väärkohtlemise osas, sest kohtu hinnangul eelpool märgitud tõendites sisalduv teave ei ole puutumuses käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetud kuriteo toimepanemise episoodiga (kd I tl 181). Samuti ei ole kohtule ei ole teada, et süüdistatava suhtes oleks 04.04.2021.a episoodi osas kriminaalmenetlust alustatud. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on 29.10.2021.a süüdistatava B. G.i kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja taotlusel, teiste menetlusosaliste nõusolekul asjatundjatena üle kuulatud laste psühholoog A. O. ning Eesti Lastefondi juhataja S. G.-L. (kd I tl 111-120). Viimase tunnistaja osas asus prokurör kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et S. G.-L. prokuratuuri hinnangul oma hariduslikust taustast tulenevalt ei ole piisavalt pädev midagi selgitama laste psühholoogiast, kognitiivsest võimekusest ega erivajadusest, märgituga kohus nõustuda ei saa. Kriminaalasjas on kohtule tõendina esitatud SA Tallinna Lastehaigla väljastatud 05.05.2020.a teatis nr 14-3/2020/9-1, millises antakse menetlejale teada, et kannatanu O. G.l on diagnoositud xxxx ning lapse seisundit järgitakse ravifoonil ja seisuga 25.05.2020.a on lapsevanemaga (emaga) kokkulepitud selles, et laps jätkab õppetööd ilma ravimita (kd I tl 38-39, 40-41). Antud kriminaalasja menetluse käigus on eelpool märgitud asjatundjad käinud kohtus andmas ütlusi ja selgitusi selle kohta, kuidas nende kogetu ja praktika kohaselt xxxx diagnoosiga isikud (käesoleval hetkel) lapsed võivad teatud olukordades käituda, kuidas ümbritsevat tajuvad ning tajutut tunnetavad. Kohtule on süüdistatava kaitsja poolt tõendite hulka uurimiseks lisatud SA Eesti Lastefond internetilehe https://elf.ee/xxxx/mis-on-xxxx/ väljatrükk ja seda seisuga 15.09.2021.a. (kd I tl 110). Kõne all kohtuliku uurimise käigus on süüdistatava esindaja vandeadvokaat Martin Hirvoja korduvalt rõhutanud, et xxxx diagnoosiga lapse manipuleeritavuse tase on kõrgem kui seda on tavalaste puhul ning xxxx diagnoosiga laps või korda saata igasuguseid asju sh ka valetada. Kohus märgitud kaitsja seisukohaga ei nõustu ning märgitut ei ole otseselt kinnitanud ka kohtus üle kuulatud asjatundjad, tegemist on kaitsja subjektiivse veendumusega. Kohtu hinnangul valetamine peab olema faktiliselt tuvastatud, mitte oletuslik või teoreetiline. Kohtul puuduvad sellekohased andmed, et tõsikindlalt väita, et xxxx diagnoosi saanud inimesed valetavad rohkem, kui isikud, kellel märgitud diagnoos puudub. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et kannatanu O. G. on teadlikult valetanud ning märgitut kohtu hinnangul ei veena ümber ka asjatundjate kohtus antud selgitused xxxx diagnoosiga saadud inimeste käitumisele. Asjatundjatena ülekuulatud A. O. ja S. G.-L. on mõlemad pikaajalise praktilise töökogemusega ja kokku puutunud xxxx diagnoosi omavate isikutega, kuid nad ei ole kunagi suhelnud kannatanu O. G.ga, mistõttu ei ole asjatundjate ütluste pinnalt võimalik süüdistatava kaitsja poolt välja toodud meelevaldset seisukohta jaatada. Vaatamata eeltoodule peab kohus tunnistajate A. O. ja S. G.-L. kohus antud ütlusi usaldusväärseteks, kuid ei näe antud ütluste infos sellist kaalu ja tõenduslikku teavet, mis annaks kohtul alust arvata, et süüdistatav B. G. on süüdi temale etteheidetud kuriteo toime panemises, samuti ei näe kohus tõenduslikku kaalu eelpool välja toodud, kaitsja kohtus esitatud tõendil ja nimelt SA Eesti Lastefond internetilehe https://elf.ee/xxxx/mis-on-xxxx/ väljatrükk ja seda seisuga 15.09.2021.a. (kd I tl 110). Kohtu hinnangul on tegemist lihtsalt informatiivse teabega, milline on suunatud nendele isikutele, kes soovivad kiiret ülevaadet sellest, mis võib iseloomustada xxxx või xxxx jooni omavaid isikuid. Käesolevas kriminaalasjas antud tõendil mingit sisulist tõendiväärtust kohtu hinnangul ei ole. Kohtule on prokuratuuri poolt tõendina esitatud 01.04.2020.a Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna uurija O. N. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, vaatlusprotokolli juurde 1 11 CD plaadil lisatud helisalvestis ning asitõendi vaatlusprotokolli eesti keelne tõlge, millistest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud 26.03.2020.a kannatanu seadusliku esindaja A. L. tehtud kõne Häirekeskusesse (kd I tl 20-21). Märgitud tõendist nähtub, et kannatanu O. G. ema on 26.03.2020.a helistanud Häirekeskusesse ja andnud teada, et temale on teada selline olukord, et talle helistas tütar O. G., kes elab koos isaga ja isa peksab teda – eile peksis juhtmega, täna peksis juhtmega ning peksmisest jäid punased jäljed. Helistaja sõnul on peksjaks B. G., kes elab Xxxx. Samuti selgitab helistaja Häirekeskuse töötajale tehtud kõnes, et ta ise tütrega koos ei ela ning nende omavaheline suhtlemine on piiratud, sest lapse isa keelab. Isal on kontrolliv olemus, ta on väga range inimene. Kohtu hinnangul märgitud tõendi näol on tegemist lubatava tõendiga ning tõendi kogumisel menetlusnorme rikutud ei ole. Sellest tõendist saab kohus teada, et A. L. sai süüdisatavale etteheidetud teost teada väidetavalt tütre poolt tehtud kõne kaudu, ja et tütre sõnade kohaselt B. G.i poolt 25.03.2020.a toime pandud peksmise tagajärjel jäid kehale ka punased jäljed. 26.03.2020.a kell 13:41 täidetud lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et O. G.l tervisekahjustused puudusid, kuid vaatamata sellele paigutati laps Tallinna Laste Turvakeskusesse (kd I tl 27-28). Kohtu hinnangul lähisuhtevägivalla infolehes sisalduva teabest tulenevalt saab teha järelduse selle kohta, et kannatanul tegelikkuses mingeid jälgi kehal n-ö korduva peksmise tulemusel ei olnud ning tunnistaja A. L. poolt Häirekeskusesse antud informatsioon jälgede kohta lapse kehal ei leidnud kinnitust. Kohus märgib, et tegelikkuses kannatanu nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel ise ei rääkinud isa-poolsest peksmisest kahel järjestikkusel päeval, 25. ja 26.03.2020. Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajana üle kuulatud A. L., kes on kinnitanud, et B. G. on ta endine abikaasa ning neil on laps O., kes sündis xxxx.a ning kes jäi 2014.a isa juurde Eestisse elama, ise elas ta Xxxx. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta suhtles oma tütrega küllaltki tihti näiteks 2019.a veetsid nad 6-7 kuud koos, samuti kinnitas tunnistaja, et ta arvab et see oli 2017.a, kui O.le pandi aktiivusus ja tähelepanuhäire diagnoos, kuigi tema nägemuse järgi oli laps täiesti normaalne ja hea keskendumisvõimega ja rahulik. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, kus koolis tema tütar talle teadaolevalt õppis ning kirjeldas omi pingelisi suhteid lapse isaga. Tunnistaja märkis, et ta tütar kurtis vahel, et isa on kuri. Tunnistaja kinnitas, et 25.märtsil ta oma tütrega ei rääkinud ega ei kohtunud, kuid 26.03.2020.a umbes kella ühe paiku lõunal helistas talle O. ja uuris, millal saab tema juurde tulla, sest tal on väga halb ja raske, sest isa lööb teda juba teist päeva juhtmega – rääkis, et lõi päev enne seda ja lõi ka eile õhtul, ühtlasi tütar kirjeldas, kuidas isa sunnib teda sööma, tütar oli tal hirmunud, kurb ja meeleheitel. Tunnistaja märkis, et kaitsja esitatud küsimusele, et kui ta tütrega rääkis, siis viimane kinnitas talle, et tal oli valus ja olemas on ka jäljed (kd I tl 81-87). Riigikohus on selgitanud, et kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni
Kui sellist alust ei ole, on tunnistajate ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil saab ja tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust (vt Riigikohtu lahend nr 1-19-10157 p. 10). Märgitust tulenevalt kohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidlustes välja toodud seisukohaga selles, et mis puudutab tunnistaja A. L. kohtus antud ütlusi, mida laps talle telefoni kõnes rääkis ja neid ütlusi, mida ta rääkis 112 kõnes, kus esineb erinevus põhjuses, miks isa last juhtmega lõi siis seda osa ei saa kohus tõendina kasutada, sest nii kohtueelses – kui ka kohtulikus menetluses on selles osas otsene tõendiallikas - kannatanu O. G. üle kuulatud. Samuti tuleb arvestada seda, et kannatanu helistas oma emale vähemalt 12 tundi pärast tema suhtes toime pandud võimalikku vägivallaakti ning kannatanu ei olnud enam tajutu mõju all. 12 Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Seetõttu kaudsete tõendite näol tuleb neid erilise tähelepanelikkusega hinnata kogumis teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Seda, et tunnistaja A. L. ise vahetult sündmust pealt ei näinud, on tõendatud tunnistaja enda kohtus 28.10.2021.a antud ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokollis sisalduva teabega, kus on kirjeldatud tunnistaja poolt Häirekeskusesse tehtud kõnet (kd I tl 20-26, 74-87). Kohus tõdeb, et tunnistaja Häirekeskusesse tehtud kõnes kirjeldab, kuidas ning mil moel peksmine toimus ja millised vigastused olid lapsel pärast väidetavat väärkohtlemist. Kannatanul läbivaatusel vigastusi ei leitud, samuti kinnitas kannatanu kohtus, et tema oma keha pärast juhtmega löömist üle ei vaadanud. Märgitust tulenevalt jätab kohus tunnistaja A. L. ütlused selles osas, mida laps talle peksmisest ja temale tekitatud vigastustes telefonikõnes rääkis, tõendikogumist välja. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja on kohtuliku uurimise käigus taotlenud kohtult kannatanu O. G. suhtes väljastatud haiguslugude hindamist. Nii on kohtu käsutusse antud kannatanu O. G. suhtes väljastatud haiguslood alates 19.06.2015.a kuni 25.03.2020.a kohta, samuti on kohtu valduses O. G.le seatud diagnooside kirjeldused ajavahemiku 09.07.2015.a. kuni 25.03.2020.a kohta (kd I tl 89-107). Kohus peab märgitud tõendeid asjakohasteks ning tõdeb, et kogu eelpool märgitud ajaperioodil on kannatanu käinud erinevate arstide vastuvõttudel, kohtu hinnangul isegi võib-olla tihedamini, kui tavapäraselt laps arsti juurde viiakse. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et märgitud tõendites ei esine viiteid sellele, et kannatanul oleks ükskõik millise arstliku kontrolli käigus tuvastatud viiteid füüsilisele väärkohtlemisele. Mis puudutab B. G.i tervislikku seisundit, siis on kohus uurinud tõendit selles, et süüdistataval on SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 13.04.2020.a vastuse kohaselt 13.08.2018.a kuni 31.10.2018.a diagnoositud mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega. Kohtu hinnangul ei ole selles tõendis sisalduva teabe alusel võimalik teha järeldust selle kohta, et süüdistataval oli depressioon ka poolteist aastat peale diagnoosi saamist, so kuriteosündmuse ajal 2020 märtsis ning et selline seisund võinuks mõjutada tema käitumist agressiivsuse suunas (kd I tl 49-50). Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on süüdistatavana 30.11.2021.a üle kuulatud B. G. (kd I tl 200-209), kes on samuti andnud detailseid ütlusi selle kohta, kuidas ja miks tekkis 25.03.2020.a õhtul temal tütrega konflikt, kuid süüdistatav kinnitas, et tema O.t ei löönud. Samuti on süüdistatav kohtus andnud ütlusi enda ja oma tütre ema omavaheliste suhete kohta, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et oma endise abikaasa ja tütre emaga on tal pikka aega olnud omavahelised suhted pingelised ning omavahel ei ole saadud kokkuleppele lapse kasvatamise meetoditest, millised oleks mõlema poolt aktsepteeritud. Süüdistatav on kohtuliku uurimise käigus andnud kohtule ülevaate sellest, kuidas ning mis asjaoludel kasvatas ta oma tütart alates 2014.a üksinda, samuti sellest, kuidas oli korraldatud nende elu ja lapsel emaga suhtlemise kord ning missugused terviseprobleemid lapsel esinesid. Samuti on süüdistatav kohtus kinnitanud, et vaatamata sellele, et ta tütrel oli mitmeid probleeme erinevates valdkondades, on ta väga tark tüdruk. Kohtu hinnangul süüdistatava sellekohaseid väiteid kinnitavad kannatanu kohta väljastatud iseloomustustes sisalduv info ja nimelt Xxxx koolipsühholoogi G. M. koostatud e-kiri ja e-kirja eesti keelne tõlge s.t selles sisalduv teave, Xxxx vastuskirjas 03.04.202.a nr 4-1-10/48-1, Xxxxi kannatanu suhtes väljastatud iseloomustuses väljatoodu ning kannatanu O. G. suhtes erinevatest koolidest väljastatud hinnete lehed, millest nähtub, et kannatanu õpitulemused on väga head (kd I tl 29-34, 35-37, 121-123, 151-153, 161-163, 169-170). Konkreetselt temale etteheidetud teo toimepanemise osas on süüdistatav ütlusi selle kohta, et 25.03.2020.a kella kaheksa ajal õhtul, kui nad O.ga kodus olid, siis ta üritas sundida O.t sööma. Alguses soovis ta, et O. sööks ära kogu toidu, laps ütles talle, et ta ei söö nii palju ära, siis palus 13 ta lapsel ära süüa veerand kogusest. Last ta ei hirmutanud, kuid O. tõmbas söömise ajal toidu kurku ja hakkas nutma ja köhima ning sülitas toitu välja. Ta patsutas lapse seljale ja saatis ta magama. Seda, et ta oleks lubanud last lüüa, ei olnud (kd I tl 204-205). Prokurör palus süüdistataval selgitada, miks ta kohtueelsel uurimisel andis viimane ütlusi selle kohta, et „siis ma ütlesin talle, et annan talle laksu, kui tema ei söö sööki ära“ märkis B. G., et kohtueelsel uurimisel ülekuulamise ajal oli ta šokis ja stressis, sest uurija pakkus, et ta ülekuulamisel ütleks, et ta lõi last, tema ütles selle kohta ei ning siis uurija pakkus välja, et siis te tahtsite last lüüa (kd I tl 205). Võttes arvesse fakti, et B. G.i näol on tegemist isikuga, keda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud (vt Karistusregistri õiend kd I tl 48), siis kohus ei välista, et isik, kes esimest korda allutatakse menetlustoimingule ning seda veel kahtlustatavana ülekuulamisele võib stressiolukorras olles anda ütlusi, milliselt hiljem võivad kõigutada tema antud ütluste usaldusväärsust kohtus. Kannatanu löömist 25.03.2020.a süüdistatav eeluurimisel omaks võtnud ei ole. Kohus juba eelnevalt märkis, et kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi kogumis vaagides saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul on B. G.i süüküsimuse lahendamisel tegemist sõna – sõna vastu olukorraga, mis kohtupraktikat arvesse võttes on küllaltki tavapärane sellise süütegude puhul. Eksisteerimas on üks otsene isikuline tõendiallikas – kannatanu O. G., kes otsesõnu väidab, et ta isa korduvalt lõi teda ning teine otsene isikuline tõendiallikas – süüdistatav B. G. eitab temale inkrimineeritud kuritegu täielikult. Kohus pööras ka eelnevalt tähelepanu sellele, et kohtupraktikas kehtib üldpõhimõte, et situatsioonides, kus on ainult n-ö sõna – sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõikide asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang ehk teisisõnu – hinnata argumente kogumis. Läbi kogu kohtumenetluse on kohtule saanud selgeks, et tegelikkuses mängivad käesolevas kaasuses märkimisväärset rolli hoopis kannatanu O. G. vanemate – süüdistatava B. G.i ja tunnistaja A. L. omavahelised keerulised suhted ja viimaste diametraalselt erinevad arusaamad lapse kasvatamist. Kohtule esitatud mitmete tõendite (kd I tl 46-47, 60-65, 198-199) pinnalt, aga ka süüdistatava B. G.i ja tunnistaja A. L. enda kohtus antud ütluste analüüsi tulemusel saab väita, et nende omavahelised suhted on pika ajaperioodi vältel olnud väga keerulised ning pingelised, süüdistataval ja tunnistajal on erinevad maailmavaated nii lapse tervisega seotud teemadel (nt vaktsineerimise, toitumise, xxxx ravi küsimuses), lapse õppimisega seoses (liiga vara kooli, liiga palju õppimist, piiratud nutitelefoni kasutamise aeg versus palju puhkust, välismaal elamine, nutitelefoni piiramatu kasutus jne), samuti on vaidlus selles, kes ja kuidas last peaks kasvatama ja kelle juures peaks laps elama. Viimastes küsimustes ei ole siiani lahendust saadud ning käesoleval hetkel jätkub vaidlus tsiviilasjas nr xxxx. Seda, et tunnistaja A. L. ja süüdistatava B. G.i suhted on pikema ajaperioodi jooksul olnud halvad ja et on tekkinud vaidlus lapse O. hooldusõiguse ja lapse viibimiskoha määramise üle, kinnitavad paljud tõendid. Nii on käesolevas kriminaalasjas kohtule hindamiseks esitatud mitmeid ametiasutuste vastuskirju päringutele, millised on tehtud eesmärgiga tuvastada, missugused on olnud perekondlikud suhted süüdistatava B. G.i, kannatanu O. G. ja tunnistaja A. L. vahel. Nii nähtub Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 15.04.2020.a ja 26.10.2020.a vastustest, et selles perekonnas esinevad lahkhelid juba alates 22.08.2014.a, sest B. G. ja A. L. vajasid märgitud ajal nõustamist hooldusõiguslikes küsimustes. 26.03.2020.a saadi lastekaitseametnikult infot selle kohta, et lapse isa võib olla last peksnud, info tulnud lapse emalt (kd I tl 42-43). Samuti on kohtu käsutusse antud Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud vastus kohtule, milline on edastatud 14 tsiviilasja nr xxxx menetluse raames (kd I tl 46-47). Süüdisatava kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja on kohtule esitanud tunnistaja A. L. ning süüdistatava B. G.i suhtlusrakenduses vene keeles toimunud vestluse väljavõtte koopia ja suhtluse eesti keelne tõlge (kd I tl 154-158) ning helisalvestuste 3 faili, millised on üles laetud kohtute infosüsteemi andmebaasi dokumentide ning toimiku juurde on lisatud tõendite eesti keelsed tõlked (kd I tl 154-160). Kõne all olevast tõendist (WhatsApp suhtlusportaali vestlusest) nähtub, et 22. märtsil 2020.a tunnistaja A. L. ja süüdistatava B. G.i vahel on olnud konflikt ning tunnistaja avaldab süüdistatavale, et tema tahaks O.ga ära sõita, kuid on nii kaua kohal, kui kohtus asjad korda saavad ja samuti nähtub vestlusest, et süüdistataval ja tunnistajal on lahkheli lapse kasvatamise osas. Sellest tõendist nähtub kohtu hinnangul muuhulgas see, et A. L. soovis tütrega koos Eestist lahkuda ja soovis selleks kasutada kohtu kaasabi, kuigi varasema kohtulahendiga aastal 2014 lõpetati osaliselt lapse ühine hooldusõigus ja anti tütar O. viibimiskoha otsustusõigus ainuisikuliselt üle B. G.ile. Seega teadis A. L. juba 22.03.2020.a, et ta pöördub avaldusega ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tütar O. osas kohtu poole, kuigi avalduse tsiviilasjas nr xxxx esitas ta alles 06.04.2020. Kaitsja poolt kohtule esitatud helisalvestusest kuuldub, kuidas isikud omavahel lepivad kokku, kes kellele lapse toob, samuti, annab meesterahvas teada, et on varsti kohal ja tuleb lapsele järgi. Faili järgi oleks kõne aeg 25.03.2020.a Samuti on olemas salvestatud vestlus kahe naisterahva vahel 26.03.2020.a. Kohtu hinnangul tuleb märgitud tõendid jätta tõendikogumist kõrvale, kuna nende tõendite usaldusväärsuses ei ole võimalik veenduda. Vaatamata süüdistatava ja tema kaitsja selgitustele ei ole kohtule tegelikkuses üheselt teada, kust tõendid pärinevad ning kohtul puudub võimalus hinnata, kas tegemist on autentsete tõenditega või mitte. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja on kohtule süüdistatava iseloomustatava materjalina uurimiseks esitanud M. S., S. M., L. I. ja N. G. nimelt digitaalselt allkirjastatud seisukohad, arvamused süüdistatava ja tema tütre omavaheliste suhete kohta (kd I tl 190-197). Kohus märgib, et antud tõendeid kohus usaldusväärseteks ei pea, sest kohtule ei ole teada, kes märgitud isiku on, nimetatud isikuid käesolevas kriminaalasjas menetlusse kaasatud ei ole, samuti ei ole menetlusosalised taotlenud M. S., S. M., L. I. ega ka N. G. tunnistajatena üle kuulamist. Kohus märgib, et KarS § 121 vaadeldava koosseisu s.o kehalise väärkohtlemise rünnatav õigushüve on inimese tervis – nii kehaline kui ka vaimne heaolu ning selliste süütegude tõendamisel on olulisemaks tõendiks just kannatanu ütlused, samuti ka tunnistajate ütlused, kes vahetult konflikti pealt on näinud, samuti näiteks meditsiinidokumendid kehavigastuste fikseerimise ja nende raskusastme kohta. Muid kannatanu ütlusi kinnitavaid tõendeid käesolevas kriminaalasjas paraku ei ole. Kohus ei saa kriminaalasjas otsust langetades tugineda ainuüksi kannatanupoolsele versioonile juhtunust, kõrvutada tuleb kõiki kogutud ja uuritud tõendeid. Käesolevas kriminaalasjas on keskseks küsimuseks, kas B. G. pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Kohtuliku uurimise kestel kannatanu O. G. ja süüdistatava B. G.i poolt antud ütlused kannatanu võimaliku kehalise väärkohtlemise osas on diametraalselt erinevad, kannatanul kehavigastusi tuvastatud ei ole, tunnistaja A. L. ütlused lapse poolt telefonikõnes väljendatu osas ei ole otsese tõendina kasutatavad. Kohus möönab, et B. G.i vanemaoskused jätavad soovida – näiteid selle kohta võib tuua nii kohtus põhjalikult uuritud Ukraina bussiepisoodist (laps pani juuksekummi ümber kaela, jäi magama, isa märkas, ehmatas, hakkas lapse peale karjuma, teda raputama), või siis nn spageti15 episoodist (füüsiline tähelepanujuhtimine tegevusele lapse pea pööramisega objekti suunas), aga ka olukorras, millest käesolev kriminaalasi alguse sai - 25.03.2020 õhtul kella 20.00 ajal nõudis B. G., et O. sööks toitu, mille ta oli koolist sama päeva hommikul kell 11.00 toonud, kuid mida ei soovinud süüa ja toit oli kogu päeva seisnud laua peal. Tark lapsevanem teaks, et mitmeid tunde toatemperatuuril seisnud toitu süüa ei ole ohutu. Kuid kõik need episoodid kokku ei tõenda seda, et B. G. oleks O. suhtes toime pannud kuriteo. Kohus on tõendeid kogumis uurides jõudnud järeldusele, et selles kriminaalasjas kogutud tõendite kogum ei ole piisav tegemaks järeldust, et B. G. on talle süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas korduvalt löönud kannatanu O. G. juhtmega põhjustades talle valu. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta, märgitu tähendab et
lg 1 kohaselt peab kohtu veendumus kujunema küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime süüdistatav. Iga kriminaalasja eripära arvesse võttes kujundab seda arutav kohtukoosseis oma seisukohta vaid konkreetses kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt, analüüsides tõendamiseseme asjaolude esinemist või puudumist, seega iga kaasuse puhul erinevalt. Kohus tõdeb, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas kohtupraktikas korduvalt selgitanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite aluselt (vt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-82-06 ja nr 3-1-1113-12).
lg 2 kohaselt õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Kohtu hinnangul puudub B. G.ile etteheidetud teo objektiivne koosseis KarS § 12 mõttes, seetõttu pole kohtul põhjust asuda hindama subjektiivset koosseisu. Asitõendid
p 5 kohaselt on kohus õigeksmõistvas kohtuotsuses kohustatud võtma seisukoha kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks kahele CD plaadile talletatud teave ja nimelt tunnistaja A. L. poolt Häirekeskusele tehtud kõnesalvestis ning videosalvestus alaealise kannatanu O. G. kannatanuna ülekuulamisest. Märgitud asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures ning märgitud asitõendid tuleb ka juhindudes
lg 3 p 1 tulenevalt jätta kriminaalasja materjalide juurde, sest tegemist on asitõendi vaatlusprotokolli ning kannatanu ülekuulamise protokolli lisadega. Menetluskulud
lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Riigikohus on lahendis nr 115-9051 pööranud tähelepanu sellele, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Süüdistatava B. G.i kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja on andnud kohtule teada, et tema käsunduslepingu alusel osutas kliendile kohtueelses ja ka kohtulikus menetluses õigusabi 60 tunni ulatuses, tunnitasuks on 150 eurot tund +KM ja sõidu – ja ooteaeg tunnitasu määras 1/3 tunnitasu määrast ehk 50 eurot + KM. Kohtule esitatud menetluskulud nimekirjast nähtuvalt on B. G.i kaitsja toonud välja töökirjeldused, tööle kulunud aja ning kuluhinde, kokku on menetluskulusid tekkinud 60 tunni ulatuses s.o 9784 eurot, millele lisandub 20 % käibemaks 1966,80.- eurot, kaitsjatasud kogusummas 11 740.- eurot. Vaatamata sellele, et kohus süüdistatava õigeks mõistab, tuleb kohtul hinnata käesolevas kriminaalasjas B. G.il tekkinud menetluskulude mõistlikkust, seda, kas tema valitud kaitsja poolt tehtud toimingud olid vajalikud, kas neile kulunud aeg on olnud põhjendatud ning kas kaitsja tunnitasu suurus on mõistlik. Esmalt märgib kohus, et käesolevas kriminaalasja toimusid eel – ja kohtuistungid järgmiselt: • • • • • • • • 22.09.2021.a algus kell 9:29 lõpp 9:58 (kd I tl 14-15) 28.10.2021.a algus kell 10:02 kuni 14:05 (kd I tl 74-87) 29.10.2021.a. istung algas 13:00 kuni 16:01 (kd I tl 111-120); 09.11.2021.a istung algas 10:03 kuni 11:38 (kd I tl 165-168) 16.11.2021.a istung algas kell 10:00 kuni 11:48 (kd I tl 183-188) 30.11.2021.a istung algas kell 10:00 kuni 13:15 (kd I tl 200-209) 07.12.2021.a istung algas kell 10:37 kuni 12:12 (kd I tl 215-217) 18.01.2021.a istung algas kell 10:00 kuni 13:25 (kd II tl 54-68) Kohus tõdeb, et kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kohtule on teada, et B. G.ile on osutanud selles kriminaalasjas õigusabiteenust vandeadvokaat Martin Hirvoja, kellel on sõlmitud kliendiga käsundusleping ja kokku on lepitud 150.- euro suuruses tunnihindes, millisele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku suurusega tunnitasuga, mis võib jääda vandeadvokaatide poolt osutatava tunnihinde vahemikku. Kohtu hinnangul on kaitsja poolt kliendile osutatud õigusabiteenusele kulunud aeg olnud mõistlik, ei ole kohtu hinnangul kunstlikult ülepaisutatud. Kohus märgib, et hoolimata sellest, et kriminaalasja esemeks oli II astme kuritegu, mis oma sisult oli suhteliselt lihtne, on kaitsja selle asja kohtulikku uurimisse panustanud oma aega ja oskusi olulises osas, mis on kaasa toonud kliendi õigeksmõistmise temale esitatud süüdistuses täies mahus. Lähtuvalt eeltoodust tuleb
G.ile hüvitada riigi eelarve vahenditest temal tekkinud menetluskulud - valitud kaitsjale tehtud mõistlikud kulutused kohtumenetluses summas 9694.- eurot + käibemaks 20 %, kokku summas 11 632, 80 eurot. 17
G.i menetluskulud seoses kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi saamisega kogusummas 475,20.- eurot, kriminaalmenetluse käigus tekkinud tõlkekulud kogusummas 81,60.- eurot ning asjatundjal A. O. saamata jäänud töötasu näol tekkinud kulud. Kohus ei pea asjakohaseks menetluskulude hulka lugeda kulu, mis on tekkinud käesolevas kriminaalasjas kaitsja poolt esitatud menetluskulude arvestuse kohaselt 03.12.2021.a kaitse huvides kaasatud asjatundja nõustamise osas seoses kohtult hüvitise saamisega. Menetluskulude taotluse (järjekorra nr 33) kohaselt kulus selleks 36 minutit s.t tekkis kulu 90.eurot. Kohus märgib, et tegemist ei ole menetluskuluga, mis oleks tekkinud B. G.il
See, et B. G.i valitud kaitsja on nõustanud isikut, kes osales kaitse poole asjatundjana menetluses, ei tähenda, et see oleks B. G.il tekkinud menetluskulu. Selles osas jätta taotlus rahuldamata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt). 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.