lg 2 järgi Lühimenetluses Urmo Paal Süüdistatav Mervo Ereline Ik: 39501106029, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: S OÜ, elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.03.2021 Varasem karistatus: 1 kehtiv väärteokaristus RESOLUTSIOON 1. Mervo Ereline süüdi tunnistada
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Mervo Erelinele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta, üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Mervo Ereline üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Mervo Erelinele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 21 sätestatud kohustust Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Mervo Erelinet järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 21 alusel määrata Mervo Erelinele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Mervo Ereline suhtes lisakaristust, võttes Mervo Erelinelt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks.
lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kulgemise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Mervo Ereline suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mervo Erelinelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud 219 (kakssada üheksateist) eurot (08.12.2020) ja 219 (kakssada üheksateist) eurot (20.02.2021), s.o kokku 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; s.o kokku menetluskulu 1419 (tuhat nelisada üheksateist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Mervo Ereline, 1-22-1643, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Mervo Erelinele tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. CD-R-plaat politseipatrullsõiduki videoregistraatori videosalvestusega, mis asub toimikus (ümbrikus tl 15), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 08.12.2020 episood Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Mervo Ereline juhtis 08.12.2020 kella 01:02 paiku Harju Maakonnas Lääne-Harju vallas, Keila – Haapsalu tee
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 34) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Mervo Erelinel esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 756/22 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (millised ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: antibiootikum; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade kerge punetus;; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kukub; värin sõrmedes, laugudes). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja amfetamiin), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Mervo Ereline rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Mervo Ereline mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Mervo Ereline oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
20.02.2021 episood Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Mervo Ereline juhtis 20.02.2021 kella 23:52 paiku Tallinnas, Tartu maanteel, Lennujaama tee ja Vana-Tartu 4 maantee vahel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove - vastavalt EKEI uuringuakti nr 266T järgi Mervo Ereline’lt uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati ained: tetrahüdrokannabinooli metaboliit, amfetamiin, metamfetamiin) Tunnistaja K. J. ütluste (tl 6-7) kohaselt teostas ta 20.02.2021 koos liikluspolitseinik M. E. liiklusjärelvalvet Harju maakonnas, Tallinnas, Leenujaama tee ja Vana-Tartu mnt vahelisel lõigul. Nägid liikumas sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, mida otsustasid kontrollida ja andsid sõidukile 23.52 paiku peatumismärguande. Peatasid sõiduki ja juhiks osutus Mervo Ereline. Juhiga vesteldes märkas, et juhi pupillid olid suured, pulss oli 120x/min. Taskulambi valgusvihuga juhi silmi kontrollides reageerisid pupillid aeglaselt, silmade sidekestad punetasid, esines konvergentsi häire. Mervo Ereline ütles, et tarvitas viimati 5 kuud tagasi mingisugust ainet. Liikus juhiga Wismari haiglasse uriiniproovi võtmiseks, kust juht ütles arstile, et tarvitas umbes kaks tundi tagasi kanepit ja andis vabatahtlikult uriiniproovi. Seejärel juht vabastati. Kahtlustatava Mervo Ereline ütluste (tl 1-3) kohaselt ei tunnista ta kuriteo toimepanemist, tunnistab kanepi tarvitamist umbes 3 tundi enne kinnipidamist, kuid amfetamiini ja metamfetamiini tarvitanud ei ole. Kuivõrd ta ei tundud end mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, ei saa ta ennast süüdi tunnistada. xxxx reg. märgiga xxxx kuulub tema firmale C OÜ. 20.02.2021 viibis kodus koos sõbrannaga, tarvitas umbes kell 20.30 0,1-0,2 g kanepit. Helistas tädi, kes külla kutsus ja 23.40 ajal hakkasid sõbrannaga tädi juurde sõitma. Lennujaama juures pidas politsei ta kinni, kellele tunnistas kanepi tarvitamist umbes 3 tundi varem. Seejärel toimetati ta Wismari haiglasse, kus andis vabatahtlikult uriiniproovi ja ta vabastati. Selgitab pupillide valgusele aeglast reageerimist sellega, et oli selleks hetkeks magamata olnud umbes 24 tundi. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Mervo Ereline istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Mervo Ereline mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 32), mille kohaselt tuvastati isiku organismist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ja amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega. Mervo Ereline rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Mervo Ereline rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 12) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Mervo Erelinel esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 88/36 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (silmade sidekestade punetus- silmad punetavad; pulss: 98x/min; pupillid laienenud ja vähene reaktsioon valgusele; sõrme-nina katse ja täpsed 5 liigutused ebakindlad; värin laugudes). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (tetrahüdrokannabinooli metaboliit, metamfetamiin ja amfetamiin), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Mervo Ereline rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Mervo Ereline mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud aegadel ja kohtades, kui ka see, et Mervo Ereline oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Seega on tuvastatud, et Mervo Ereline on
Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist
lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on
lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t tema käitumine on kvalifitseeritav
Mervo Ereline
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Mervo Ereline oli vägagi teadlik sellest, et mõlemal korral oli ta kanepit tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 1-3, 24-25). Kuigi süüdistatav eitab teiste narkootiliste ainete tarvitamist, on ka nende sisaldumine tema organismis uuringutega tuvastatud, mis viitab sellele, et süüdistatav on ka teisi narkootilisi aineid tarvitanud teadlikult ning kahe järjestikuse samalaadse kuriteo toimepanemine ning kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest viitab sellele, et süüdistatavale on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine omane ja harjumuspärane. Sellest järeldab kohus, et Mervo Ereline käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Mervo Ereline pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 37) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus, mis on mõistetud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mille eest mõistetud rahatrahv on käeolevaks ajaks tasumata. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes 6 näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis on küll kergendava asjaoluna välja toodud süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, kuid kahtlustavana antud ütlustest tulenevalt on süüdistatav süüd tunnistanud ühes, s.o 08.12.2020, episoodis ning kahetsust ei ole isik kohtueelsel menetlusel kordagi avaldanud. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas esitatud süüdistuses märgitud süüteo toimepanemist täies ulatuses ning selgitas, et enam ei ole keelatud aineid tarvitanud, on leidnud endale töökoha ja on pühendunud töö tegemisele. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et pelk süü tunnistamine ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuivõrd sõltumata süü tunnistamisest on süüdistatava süü kriminaaltoimikus leiduvate tõenditega tõendatud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 36), mille kohaselt on süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kuid on üks kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest ehk narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv on tasumata. Samas näeb
lg 2 karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba
Samas on süüteo viimase osateo toimepanemisest möödunud enam kui aasta, mistõttu, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning möödunud ajavahemikku saab süüdistatavale mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud.
lg 4 p 1 kohaselt ei ole
lg 2 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega kuuluks karistus osaliselt reaalselt ära kandmisele. Mõistetud karistusest täieliku tingimusliku vabastamise keeld ei tähenda siiski keeldu vastavat karistust asendada
§-des 69–692 ette nähtud korras. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning on üks kehtiv väärteokaristus, leiab kohus, et mõistetava karistuse ka osaline ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Samas nähtub kriminaalasja 7 materjalidest, et isik on kaks samalaadset süütegu toime pannud väikese ajavahemiku, s.o umbes 2,5 kuu jooksul. Kriminaalhooldusametnik on kohtueelses ettekandes (tl 44-46) asunud seisukohale, et kuna Mervo Ereline ei ole varasemalt kriminaalhooldusel arvel olnud ning kogutud infole tuginedes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku Mervo Erelinele karistuseks määratav vangistus asendada
alusel käitumiskontrolliga ning täiendava kohustusega mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Arvestada tuleb sedagi, et on möödunud enam kui aasta viimase osateo toimepanemisest ning kehtiv väärteokaristus on määratud enam kui aasta aega tagasi 16.03.2021. Kuivõrd süüdistataval ei ole uusi karistusi viimase aasta jooksul, saab järeldada, et süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda muutnud. Seetõttu, arvestades prokuröri taotlust ja süüdistatava nõusolekut peab kohus võimalikuks asendada mõistetava karistuse üldkasuliku tööga, lootuses, et üldkasuliku töö tegemine ja kriminaalhooldaja järelevalve suudavad süüdistatavat hoida õiguskuulekana ka edaspidi. Kuivõrd kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, s.h karistusandmetest ning süüteo asjaoludest võib teha järeldusi süüdistatava sagedase narkootikumide tarvitamise kohta, peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks ka kohustuse mitte tarvitada ega omada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Seejuures sätestab
Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
lg 1 p 1 kohaselt kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süü suurust ja süüteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, leiab kohus, et ka lisakaristuse võib mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas, arvestades süüteo toimepanemist korduvalt, leiab kohus, et lisakaristust ei saa juba eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada sanktsiooni alammääras, kuid kohus peab võimalikuks lisakaristust kohaldada alammäära lähedases määras arvestades seda, et süüdistatava töö on seotud mootorsõidukitega ja et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg ei muudaks elatise teenimist pikaajaliselt raskeks. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd juhtimisõigust piirav lisakaristus ei saa olla tähtajaliselt suurem kui mõistetav põhikaristus, siis tuleb ka lisakaristust kohaldada alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja antud juhul alammäära lähedases määras.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.