1-16-477/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-477 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu T.G (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari 2016 otsusega tunnistati T.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati 9-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätteid arvestades 6 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti T.G-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse algusajaks loeti
8. jaanuar
9. Karistuse lõpptähtaeg on
10. juuli
12. Tartu Maakohtu
13. detsembri 2016 määrusega jäeti T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et T.G on varem korduvalt karistatud isik, kes on peamiselt toime pannud varavastaseid tegusid, aga ka avaliku võimu teostamise vastase ja narkootikumidega seotud süüteo. Varasemast elukäigust nähtub, et T.G-le on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh 7 korral reaalset vangistust, aga ka tingimuslikku vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata eriliigilistele karistustele, ei ole T.G karistustest järeldusi teinud ega väljakujunenud tegutsemismustreid muutnud. Ka tingimisi vangistusega määratud katseajal pani T.G toime uued kuriteod. Varasemast elukäigust tulenevalt puudub põhjus arvata, et sel korral on kantud karistus täitnud T.G suhtes karistuse eesmärgid. Heana hindas kohus seda, et T.G on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta saab metadoonravi. Vabanemise korral on T.G avaldanud soovi mitte tarvitada narkootikume ning tegeleda sõltuvusest vabanemisega. Ehkki see on positiivne, nentis kohus, et T.G võib esineda tagasilangusi, kui arvestada, et tegemist on pikaajalise sõltlasega, kes tarvitas tugevatoimelisi narkootikume. T.G on varemgi läbinud ravi, ent jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohus pidas positiivseks sedagi, et vabanemisel on T.G kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas aga suurendab samasse elukohta elamaasumine tagasilanguse riske, kuivõrd T.G selgituste kohaselt ei tohiks ta enam endiste tuttavatega suhelda. Kohus tõi välja, et T.G puudub garanteeritud töökoht ning tema väljavaateid tööjõuturul ahendab eriala puudumine.
14. T.G taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega rahuldada taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal on motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ennetähtaegselt vabanedes oleks T.G kohustatud täitma registreerimiskohustust ja kõiki kohtu poolt pandud kohustusi. Tal on kanda veel 6 kuud mõistetud karistusest, mis on piisav aeg selleks, et mõjutada T.G endise eluviisi juurde mittepöördumiseks. T.G on otsustanud jätkata metadooniteraapiat, ta on osalenud anonüümsete narkomaanide kursustel ja püstitanud endale eesmärgi alustada normaalset eluviisi. Selles toetavad teda isa ja vend. Samuti on T.G plaan võtta end töötuna arvele. T.G-le on määratud pension, mis tagab samuti väikese sissetuleku. Ennetähtaegselt vabanema on T.G nõus ükskõik millistel kohtu poolt määratud tingimustel. Ta saab aru, et pani katseajal olles toime uue kuriteo, ent palub arvestada, et ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokurör. T.G on jõudnud arusaamale, et ta on väsinud kriminaalsest eluviisist ning soovib end ravida ja narkosõltuvusest vabanemisega tegeleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord T.G ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Maakohus jättis T.G vabastamata vaatamata positiivsetele asjaoludele (käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), leides, et need ei kaalu üles T.G suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid nagu tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ning tema isik. I astme kohus ei lugenud piisavaks asjaoluks, et süüdlast vangistuse kandmiselt vabastada sedagi, et T.G on soov oma eluviisi muuta.
16. Määruskaebuse esitaja vaidleb maakohtu lahendile vastu ning leiab, et arvestada tuleks tema motivatsiooni loobuda narkootikumide tarvitamisest. Koosmõjus kriminaalhooldusega eviks T.G veelgi suuremat survet selleks, kuivõrd ta peaks täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks on T.G välja toonud, et tal on konkreetsed tulevikuplaanid, lähedaste toetus ja väike sissetulek. Apellatsioonikohus leiab, et T.G määruskaebuse väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Kuivõrd väited seonduvad suuresti narkootikumidega seotud probleemistikuga, siis märgib ringkonnakohus, et I astme kohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks ta peab T.G muutumislubadusi käesoleval ajal mitteveenvateks. Nende põhjustena on kohus välja toonud T.G pikaajalise sõltuvuse tugevatest narkootilistest ainetest ning asjaolu, et süüdlane on varemgi ravi läbinud, ent jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Kuivõrd T.G kuritegeliku käitumise soodusteguriks on suuresti sõltuvus narkootilistest ainetest ning iseloomustusest nähtuvalt on isik andnud enda viimase tarvitamise kohta vastuolulisi andmeid, ei saa motivatsiooni muutusteks pidada kõrgeks. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb T.G mõttevigu ja mõnevõrra lihtsustatud suhtumist oma probleemi ning tema hoiakuid mõjutab pikaajaline kriminaalne keskkond ja narkosõltuvus. Kui lisaks arvestada, et vangla poolt välja arvutatud riskiprotsent uue kuriteo 2 2 toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 84%, siis esineb liiga suur risk T.G tingimisi vabastamiseks üksnes tema lubadustele tuginedes. Lisaks arvestab ringkonnakohus sedagi, et T.G varasem katseaeg luhtus, kuna ta pani toime uued kuriteod. Seega ei oleks ka kindel elukoht ja lähedaste toetus asjaoludeks, mis hoiaksid ära uute kuritegude toimepanemise, kuivõrd need olid T.G olemas ka varem.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau