1-16-477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-477 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Urmas Reinola Apelleer

§ 199

lg 2 p 9 lärgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.J RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava B.J-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati B.J süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuuks. Kr

MS § 238 alusel vähendas kohus B.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust B.J-ile Harju Maakohtu 16.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust algusega
2. jaanuarist
4. B.J mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti
5. jaanuari 2016 öösel varastas Tallinnas Uuel tänaval asuvas kinokohvikus XXXXXXX AT-le kuuluvaid esemeid kokku 235 euro väärtuses. Lisaks sellele püüdis ta samal öösel ja samast kohast varastada IMV-le kuuluva seljakoti koos selles olevate esemetega kokku 375 euro väärtuses ja AA-le kuuluva mobiiltelefoni 50 euro väärtuses. See kuritegu jäi lõpule viimata, sest kohviku töötajad pidasid ta kohvikust väljumisel kinni.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav B.J , kes taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Süüdistatava hinnangul on talle mõistetud karistus põhjendamatult karm. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei keeldunud ta eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata vaid seetõttu, et ta pani toime uue kuriteo ja võeti seoses sellega vahi alla. Vabaduses viibides on tal võimalus asuda tööle ehitusfirmasse. Palub arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust. Tema ema on surnud. Isa on haige ning vajab süüdistatava abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et B.J-i on varem seitse korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas vangistusega. Viimane kord asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta tegema ei asunud, vaid pani katseajal toime uue kuriteo. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus B.J-ile karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et B.J-ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus 9 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna asi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna B.J pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd, 2

§ 69

lg 4 kohaselt peab üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 69

lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

Seega ei saanudki maakohus mõista B.J-ile teistsugust karistust kui reaalne vangistus. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et B.J-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata. 3