Obsah (7)

§ 120§ 121§ 44§ 43§ 249§ 251§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1412 Määruse kuupäev 4. juuli 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Ants Froschi kaebus Otepää Vallavolikogu 29. juuni 2022. a otsuse

) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Otepää Vallavolikogu liige Ants Frosch (kaebaja) esitas
2. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Otepää Vallavolikogu
3. juuni
4. a otsuse otsus nr 1-3/38, millega otsustati kolmandalt isikult omandada kinnisasi. Kaebaja hinnangul selgus otsuse vastuvõtmisele eelnenud arutelu käigus, et eiratud on riigihanke korda. Volikogu esimehe selgituste kohaselt on Otepää vallal suur vajadus sotsiaaleluruumide järele, kuid see väide on kaebaja hinnangul paljasõnaline ega tugine valla sotsiaalosakonna andmetele. Volikogule ei ole esitatud kinnisvaramaakleri hinnangut (see polevat veel valmis) ning on selgusetu, millisest eelarve osast ja milliste vahendite arvelt vastav soetus tehakse. Valla
5. aasta eelarves sellist kulu ette nähtud ei ole ning ettepanekut teha otsusele eelnevalt korrektne eeltöö ei arvestatud. Kaebaja leiab, et otsusega rikuti tema ja teiste volikogu liikmete õigust saada pädevaks otsustamiseks vajalikku täiendavat informatsiooni ning kaitsta Otepää valla elanike huve põhjendamatute eelarvekulude eest. Kaebaja palub kohaldada ka esialgset õiguskaitset keelates vallavanemal või tema volitatud isikul
6. juuni
7. a otsuses nr 1-3/38 märgitud kinnisasja omandamiseks toimingute tegemine. Kaebaja esitas koos kaebusega valla edastatud e-kirja „Kutse 29.06.2022 volikogu istungile“, Otepää Vallavolikogu
8. juuni
9. a otsuse eelnõu 3-22-1412 koos seletuskirjaga ja volikogu istungi protokolli nr 1-1/5 ning riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus märgib esmalt, et kuna kaebaja on esitanud koos kaebusega kohtule vaidlusaluse otsuse eelnõu vormis, siis võtab kohus Otepää valla dokumendiregistrist käesoleva asja juurde Otepää Vallavolikogu
11. juuni
12. a otsuse nr 1-3/
13. 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A. Froschi kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Antud juhul ei ole volikogu liige suhetes volikoguga isikuks, kellel oleks kaebeõigus põhiseaduse § 15 lg 1 ja

§ 44

lg-te 1 ja 2 järgi.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44

lg 2).

§ 44

lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kaebaja on pöördunud kohtusse kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, soovides kaitsta enda kui volikogu liikme ning ka teiste volikogu liikmete õigust saada pädeva otsuse tegemiseks informatsiooni. Kollegiaalorgani (vallavolikogu) ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ei näe sellist õigust volikogu liikmele ette. Kohtupraktikas on samuti rõhutatud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe taotlemisel ja saamisel on omavalitsuse sisesuhted, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt Riigikohtu 12. märts 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784, p 8 ja 4. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14). Kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta ka avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema enda konkreetseid õiguseid ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse (st üksikisiku subjektiivne avalik õigus avaliku võimu kandja suhtes) kaitseks ning kuna praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. 5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Froschi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 20 eurot ja kuna kaebaja on haldusasjas tasunud riigilõivuna 20 eurot, siis arvestab kohus riigilõivu tasutuks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 2 3-22-1412

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus märgib, et mõistab esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja on sisuliselt soovinud Otepää Vallavolikogu
2. juuni
3. a otsuses nr 1-3/38 nimetatud toimingute tegemise keelamist (

§ 251lg 1 p 2).

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus ehk kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kaebaja subjektiivsete õiguste riivet asjas ei esine, siis puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Otepää Vallavolikogu
3. juuni
4. a otsuse nr 1-3/38 vaidlustamiseks halduskohtus, siis ei saa kaebajal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ants Froschi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna taotlus jääb rahuldamata, siis jääb menetluskulu (tasutud riigilõiv) kaebaja enda kanda. Kaebaja kanda jäävad ka muud võimalikud menetluskulud, mis tal võisid käesolevas asjas tekkida (

§ 108lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3