← Eesti

2-21-8510/33

Obsah (4)§ 91§ 82§ 84§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-8510 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi V. B. hagi V. B.i vastu ela

) § 91 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.. 12. Hagi ese: isaduse vaidlustamine (

§ 91) - hageja (vastuhagis) palub tuvastada, et V.

B. ei põlvne V. B.ist. 13. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (

§ 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (

§ 84lg 1 p 3).

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja 2 kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (

§ 94lg 2, 3).

Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud molekulaargeneetiline uuring ja kohtule esitati 11.05.2022 koostatud ekspertiisiakt nr 21E-GE1112, mille kohaselt: 1) V. B.i (ik xxx) bioloogiline isadus V. B. (ik xxx) suhtes ei ole välistatud. 2) Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1012 . 3) V. B. (ik xxx) saab >99,999999999% tõenäosusega olla V. B. (ik xxx) bioloogiline isa Eksperdi järeldusele ja põhihagis toodud asjaoludele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et V. B. põlvneb V. B.ist ja kostja/vastuhagi hageja V. B. on V. B. bioloogiline isa. 14. Tuginendes eelpool toodud ekspertiisiaktile ja hagi väljatoodud asjaoludele (V. B.i ja hageja ema kooselust sündis xxx hageja, V. B. tunnistas lapse sünnil vabatahtlikult oma isadust lapse suhtes) on maakohus on seisukohal, et vastuhagi lapse põlvnemise vaidlustamise osas tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 15. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 kohaselt:

(1)Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(11)Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. [RT I, 30.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(2)Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seega tegemist on hagilise perekonnasjaga. Maakohus, arvestades, et vastuhageja soov oli tuvastada, et vastuhagis kostja ei põlvne temast (negatiivne tuvastushuvi), vaidles seeläbi vastu ka elatisenõudele. Seega arvestades eelpool toodut ja asjaolu, et kostja ei osalenud piisaval määral lapse ülalpidamises, oleks elatise nõudes menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 164 lg.2). Asjas kogutud tõendite põhjal kohus tuvastas, et V. B. põlvneb vastuhagejast, jääb vastuhagi rahuldamata ning poolte menetluskulud tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta vastuhageja, s.o V. B.i kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.