Obsah (6)

§ 2§ 37§ 121§ 38§ 45§ 120

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2258 Määruse kuupäev 31. märts 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Priit Pungaste kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlaks

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 6. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tuvastamisnõude vastavalt

§ 37

lõike 2 punktile 6 ning soovib, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse seoses tema COVID19 nakkushaigust ennetava vaktsineerimisega ja selles osas selgitamiskohustuse täitmata 2 3-21-2258 jätmisega. Kaebaja on 13. märtsi 2022. a kaebuse täienduses esitanud ka kohustamisnõude vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 2, taotledes vangla kohustamist tema 26.

juulil 2021 esitatud vaide lahendamiseks. 7.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. 8. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (

§ 38

lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2).

Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (

§ 45lõige 4).

1. Kaebaja on
2. veebruaril 2022 kohtule esitatud kaebuse täienduses välja toonud, et praeguse tuvastamiskaebuse esitamise põhjuseks on hilisema kahjuhüvitise taotlemine. Kohus märgib, et kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebuste esitamine ei ole

§ 45lõike 2 kohaselt lubatud.

Kaebajal on võimalik taotleda kohe kahju hüvitamist, mille raames hindab kohus ka vaidlusaluse vangla tegevuse õiguspärasust. Vastavalt vangistusseaduse § 11 lõikele 8 aga tuleb kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul enne vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus ning esitada riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlus vanglale. Hüvitamiskaebusega saab halduskohtusse pöörduda alles siis, vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna 20. veebruari 2022. a kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole kaebaja veel vastavat taotlust vanglale esitanud, vaid viitab hilisemale hüvitamisnõude esitamise kavatsusele, siis ei pea kohus võimalikuks kaebajat vastavalt

§ 120

lõike 1 punktile 3 hüvitamisnõude esitamisele suunata, kuivõrd selline nõue ei oleks kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu kohtus lubatav ja see hüvitamiskaebus kuuluks

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

1. Kohtule ei nähtu ka sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28).
10. Seonduvalt kaebuses esitatud kohustamisnõudega märgib kohus, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja
11. juulil 2021 esitatud vaide lahendamata jätmine rikuks tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja soov praegust kohtumenetlust kiirendada ja vangla tegevusest paremat ülevaadet saada ei anna alust lugeda vaidega seonduvat kohustamisnõuet lubatavaks. Kaebaja väited on suunatud ennekõike vangla tegevusele kinnipeetavate vaktsineerimisel ja selles osas tehtavale selgitustegevusele, seega seonduvad need vaide esemega. Kohus selgitab, et üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus saab seejärel hinnata, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, 3 3-21-2258 saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ning kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
12. oktoobri
13. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
14. septembri
15. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada eraldiseisvalt vangla tegevust seoses tema
16. juuli
17. a vaide lahendamata jätmisega.
18. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks suunata kaebajat
19. juuli
20. a vaides sisalduvate nõuete esitamisele. Kaebaja soovis vaides, et vangla vastaks tema
21. augustil 2021 vaktsineerimise kohta esitatud selgitustaotlusele,
22. aprillil 2021 vaktsineerimise ja kokkusaamiste seose kohta esitatud selgitustaotlusele ning
23. mail 2021 esitatud selgitustaotlusele seoses vaktsineerimise ja piirangutega. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt esitas kaebaja nimetatud selgitustaotlused eelkõige eesmärgiga saada täiendavaid selgitusi enne COVID-19 nakkushaigust ennetavat vaktsineerimist, et teha vaktsineerimise osas kaalutletud otsus. Praeguseks hetkeks on kaebaja aga lasknud end juba vaktsineerida. Samuti on kaebaja
24. märtsi
25. a kaebuse täienduses teada andnud, et tänasel päeval on Viru Vanglas vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel võrdsed võimalused. Seega ei ole kõnealustele pöördumistele vastuste saamine kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik. Selles osas, kas vaidlusalused vangla toimingud olid õiguspärased või mitte, saab kohus anda hinnangu kaebaja hüvitamisnõude läbivaatamise raames. Seetõttu ei ole ka praeguse kaebuse raames kaebaja vaides nimetatud pöördumiste vanglalt väljanõudmine vajalik.
26. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

14. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4