← Eesti

1-18-437/499

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-18-437 28.mail 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Merle Haruoja ja Kaupo Luur, varurahvakohtun

§ 255lg 1 ja 137 lg 1 järgi; 6.

Ilgam Ragimov, ik 39404160286, emakeeleks xxx keel, xxx, xxx, varem karistatud: 23.08.2017 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat 4 kuud 15 päeva, mida 1 suurendati Harju Maakohtu 21.04.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristus vangistus 10 aastat, mida kannab Viru vanglas alates 28.06.2017.

§ 255lg 1 ja 214 lg 2 p 4 ning 137 lg 1 järgi; 7.

Konstantin Kartsev, ik 38801280355, emakeeleks xxx keel, xxx, xxx, varem karistatud: 13.09.2017 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja 424 järgi vangistusega 5 aastat, mida kannab Tallinna vanglas alates 15.01.2017.

§ 255lg 1 järgi; 8.

Andrei Vaskin, ik 38104140283, emakeeleks xxx keel, xxx, xxx, varem karistatud: 13.09.2017 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2; 4181 lg 1 ja 418 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat, mida kannab Tallinna vanglas alates 15.01.2017.

§ 255lg 1 ja 121 lg 1 järgi; 9.

Robert Gribovski, ik xxx, emakeeleks xxx keel, xxx, xxx, elukoht xxx, varem karistatud: 07.03.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 aastat 6 kuud, mida kandis Viru vanglas alates 02.09.2015.a, vabanes tingimisi enne tähtaega 10.08.2018.

§ 255lg 1 järgi.

I SÜÜDISTUS Allpool toob kohus välja süüdistuse teksti: süüdistusaktis toodud tekstist on välja jäetud süüdistuse osa, mis oli esitatud isikutele, kelle osas kriminaalasjast materjalid on eraldatud kokkuleppemenetlusse, samuti on välja jäetud süüdistuse tekst käesolevast menetlusest kõrvale jäänud isikute - L.M ja M.Mi osas. Süüdistatavatele on esitatud alljärgnev süüdistus: Vyacheslav Gulevich´it ja Aleksandr Kozlov´i süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Ilja Drovnjašin´it, Aleksandr Polehha´t, A S´i, A R´t, Andres Ilm´a, A D´i, M P´i, Ilgam Ragimov´it (isikukood 39404160286), Konstantin Kartsev´it, Andrei Vaskin´it ja Robert Gribovski´t süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata ajast alates, ent vähemalt 2015.a aprillist, juhtis Vyacheslav Gulevich ühiselt ja kooskõlastatult enda n-ö parema käe Aleksandr Kozlov´iga esimese astme kuritegude (eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuritegude, sh KarS § 184; ent ka väljapressimiste, st KarS § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude) toimepanemisele suunatud nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendust, kuhu lisaks Vyacheslav Gulevich´ile ja Aleksandr Kozlov´ile kuulusid vähemalt alates 2015.a aprillist ka A S ja Robert Gribovski, ning alates 2016.a-st kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich´ile, Aleksandr Kozlov´ile, A S´ile ja Robert Gribovski´le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni). Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse organiseeris (lõi) Vyacheslav Gulevich eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2015.a aprillikuud, ning Vyacheslav Gulevich kaasas algusest peale nimetatud kuritegeliku ühenduse juhtimiseks enda n-ö parema käena Aleksandr Kozlovi. Vyacheslav Gulevich'i poolt juhitava kuritegeliku ühenduse nimi on kuritegelikes ringkondades vastavalt Vyacheslav Gulevichi Venemaal asuvale sünnikohale „Kemerovo“. Tema poolt juhitavas ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli Vyacheslav Gulevich (hüüdnimega „Slava Kemerovski“) nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhiks, kellena identifiseeris end nii Vyacheslav Gulevich (nt vestlustes erinevate isikutega on ta ise nimetanud ennast samuti korduvalt „Slava Kemerovskiks“), ent Vyacheslav Gulevichi nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse juhi positsiooni ja eelnimetatud hüüdnime kasutasid Vyacheslav Gulevichist rääkimisel kasutasid muuhulgas nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad liikmed. Lisaks kasutasid erinevad isikud, sh Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmed omavahelises suhtlemises Vyacheslav Gulevichi kohta muuhulgas väljendeid ja hüüdnimesid Pealik (vene k. предводитель), Seltsimees (товарищ), Inimene 2 (человек), Seeneline (грибник), Vanem metsnik (старший лесник), Kipiš (кипишь), Kiskja (хищник), Šeff (шеф), Isa/Isake (батя), Valge ime, õnn (белое чудо, счастье), Valge (белый – viidates selliselt Vyacheslav Gulevichi poolt kasutatud valgele Xxxele reg.nr.xxx). Kuritegeliku ühenduse liikmete puhul on suhtluses Vyacheslav Gulevichiga ja temast rääkides kasutatud austavat suhtumist nimetades Vyacheslav Gulevichit „lugupeetavaks“. Kuivõrd nn "Kemerovo" kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, siis Vyacheslav Gulevich'ist järgmisel astmel asus tema nö parema käena Aleksandr Kozlov (hüüdnimega „Gibon“), kellele allusid kuritegelikus ühenduses omakorda A S (hüüdnimega „xxx“, ent Aleksandr Kozlovi vahi all viibimise ajal täitis A S Vyachelslav Gulevichi korraldusel ajutiselt Aleksandr Kozlovi asemel Vyacheslav Gulevichi nö parema käe rolli täites üksnes Vyacheslav Gulevichilt saadud korraldusi), Ilja Drovnjašin (hüüdnimega „Iljuhha“, „Sambo“), Aleksandr Polehha (hüüdnimega „Tolstõi“), Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov (noorem), M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, Robert Gribovski, M M (endise perekonnanimega J) ja L M (hüüdnimega „xxx“, „xxx“). Vyacheslav Gulevichi nö parem käsi Aleksandr Kozlov (hüüdnimega Gibon või Saša Kemerovski) kuulus Vyacheslav Gulevichi juhitavasse nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse koos A Si ja Robert Gribovskiga vähemalt alates 2015.a aprillikuust (alates 2016.a kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich´ile, Aleksandr Kozlov´ile, A S´ile ja Robert Gribovski´le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni) ning Aleksandr Kozlovi ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhtimisel oli tagada Vyacheslav Gulevichi vahetu alluvana kuritegeliku ühenduse kestmine ja jätkusuutlikkus (püsivus), mis seisnes nii Vyacleshav Glevichilt saadud juhiste kui ka iseseisvalt vastu võetud otsuste alusel temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumises (selliselt võimaldas Aleksandr Kozlovi tegevus jääda Vyacheslav Gulevichil pigem nö tagaplaanile, st mitte tõmmata endale õiguskaitseorganite tähelepanu ja selliselt tagada ühenduse juhtimisstruktuuride kestmine ja seeläbi ka ühenduse kestmise püsimine), samuti kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuseks juhiste andmises ja nende tegevuste kooskõlastamises, samuti nii ühenduse liikmete omavaheliste probleemide kui teiste kuritegelike ühendustega esilekerkinud probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises vaidlusalustes küsimustes, kinnipeetavate ja vangistuses viibivate kuritegelike ühenduste liikmete ja nende perede rahalises ja moraalses toetamises, kinnipeetud ühenduse liikmetele kaitsjate leidmises. Lisaks sellele kogus Aleksandr Kozlov kuritegeliku ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemise tulemusel saadud rahast temale kokkuleppe kohaselt toodavaid summasid kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ ning edastas osa sellest rahast kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Aleksandr Kozlov pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikme Robert Gribovskiga toime karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, mille eest mõisteti nad 07.03.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi. Kohtuotsusega karistati Aleksandr Kozlovi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva (tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva). Sama kohtuotsusega karistati Robert Gribovskit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud. Pärast vahi alt vabanemist (nö šokivangistuse ärakandmist) asus Aleksandr Kozlov taas vabaduses olles Vyacheslav Gulevichi nö parema käe ülesandeid täitma (vahi all viibimise vältel täitis ajutiselt Aleksandr Kozlovi rolli Vyacheslav Gulevichi nö parema käena A S). Nn „Kemerovo“ kuritegelikust ühendusest või sinna kuuluvatest liikmetest rääkides või Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmetega suheldes on kasutanud nimetust „Kemerovo“ ja „kemerovlased“ nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed ise kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad isikud (sh kuritegeliku ühenduse liikmete elukaaslased ja lähedased, nende tuttavad, samuti teiste Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmed, nt nn „A K“ kuritegeliku ühenduse liikmed, ent ka nn „H D“ kuritegeliku ühenduse liikmed). 3 Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toimimine, sisemise struktuuri ja selle püsivuse tagamine põhines ühenduse kõrgemate juhtide ja nn realiikmete poolt omaks võetud nn „ponjatijetel“ ehk vangla subkultuurist arenenud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis pidi tagama alluvussuhete järgimise ja korra kuritegelikus ühenduses, ent ka kuritegeliku ühenduse kestmise (püsivuse). Viidatud nn kirjutamata reeglid nägid ette kuritegeliku ühenduse sisemise hierarhia ja selles tulenevate võimusuhete järgimise, samuti esilekerkivate probleemide ja tülide lahendamise korra, samuti suhtlusviisi teiste nn kirjutamata reegleid järgivate isikutega (sh teiste kuritegelike ühenduste liikmetega), samuti võimalike eksimuste eest sätestatud karistused ja nende rakendamise korra, samuti kuritegeliku ühenduse püsivust tagavate mehhanismide rakendamise korra (sh nn „ühiskassasse“ raha kogumise reeglid) jns. Näiteks kutsuti nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtiva hierarhia kohaselt endast kõrgemal astmel asuvat juhti „starši´ks“ ehk „vanemaks“. „Vanem“ on nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt isik, kes omab kuritegelikus maailmas mõjujõudu, kelle sõna ja otsustega arvestatakse. „Vanemale“ peavad kuritegelikus ühenduses madalamal astmel asuvad ühenduse liikmed maksma kuritegelikul teel (eeskätt narkokuritegude toimepanemisest) saadud rahast nn „katuseraha“, mille maksmist „vanemale“ nimetati kuritegeliku ühenduse sees liikmete poolt raha maksmiseks „obštšakki“ (nn ühiskassasse), „obštšisse“ (st ühisesse), „kolhoosina" „obštšeje delo“ (st ühise asja jaoks). Makstava summa suurus oli ligikaudu 10 % kuritegelikul teel teenitud rahast, ent summa suures võis varieeruda olenevalt raha maksma pidanud isiku(

  1. te)otsusest, kui palju mingil konkreetsel juhul raha otsustati maksta. Ent lisaks sellele toimus ka suhtlemine nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt vastavalt kuritegeliku ühenduse struktuurile ja hierarhiale. Probleemide lahendamisel tuli kuritegeliku ühenduse liikmetel pöörduda enda „vanema“ poole, kes vajadusel pöördus omakorda järgmise hierarhias kõrgemal paikneva „vanema“ poole. Kui aga vahepealsel tasandil olev „vanem“ viibis kuriteos kahtlustatuna vahi all, siis tuli pöörduda otse kõrgemal oleva „vanema“ poole. Näiteks toimus Vyacheslav Gulevichi ja A Si suhtlemine läbi viimase „vanema“ Aleksandr Kozlovi, kuid kui ajavahemikul 02.09.2015.a kuni 04.03.2016.a viibis Aleksandr Kozlov vahi all, siis suhtles A S vahetult Vyacheslav Gulevichiga ja täitis ajutiselt tema nö parema käe rolli. Kuritegeliku ühenduse tegevuse käigus esilekerkinud probleemide lahendamisel on nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kõrgeimad liikmed, s.o juht Vyacheslav Gulevich ja tema nö parem käsi Aleksandr Kozlov ka isiklikult konfliktide ja probleemsete olukordade lahendamiseks kohapeal viibinud. Näiteks 25.12.2016.a-l J K ja Konstantin Kartsevi vahelises telefonivestluses arutatati J K ähvardamist ning seejuures selgitas Konstantin Kartsev, et kõik olid kursis, nad olid kõik kahes autos kurikate ja relvadega valmis, kõik olid kohale sõitnud, isegi Gibon Sanja, st Aleksandr Kozlov, Slava st Vyacheslav Gulevich, seejuures viimatinimetatud nimede puhul märkis Konstantin Kartsev, et need on sellise kõrge tasemega inimesed, pidades sellega silmas nende paiknemist nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse hierarhias. Raha maksmine enda „vanemale“ pidi kuritegeliku ühenduse liikmetele tagama selle, et kuritegude toimepanemisest tekkinud probleemide korral tuleb „vanem“ appi ja aitab ise või koos temast kõrgemal positsioonil oleva „vanemaga“ tekkinud probleemi lahendada ning selliselt tagas nn "ühiskassasse" raha maksmine ka kuritegeliku ühenduse püsivuse: nn „ühiskassasse“ kogutud raha eest palgati ka kuriteokahtlusega kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele advokaate, toetati kuritegeliku ühenduse liikmete perekondasid ühenduse liikmete vangis istumise ajal ning seeläbi tagati kuritegeliku ühenduse liikme lojaalsus ühenduse ees (sh üritati vältida kahtlustatavana kinni peetud ühenduse liikme asumist õiguskaitseorgitega koostööle), mis tagas kuritegeliku ühenduse püsimise. Lisaks tagas nn „ühiskassasse“ raha maksmine kuritegeliku ühenduse liikmetele ja nende alluvuses (end ühendusse mitte kuuluvatele) ning nendega koos töötavatele kurjategijatele selle, et neil oli olemas nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja toetus, kui neil tekkisid probleemid või konfliktid teiste kurjategijate või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega. Näiteks tegi kuritegeliku ühenduse juht Vyacheslav Gulevich 03.03.2016.a-l kuritegeliku ühenduse liikmele Ilja Drovnjašinile ülesandeks anda talle jooksvalt teavet kuritegeliku ühenduse liikme Aleksandr Kozlovi vanglast vabanemise kohta ning sama aasta sügisel 21.10.2016.a-l tegi Vyacheslav Gulevich Ilja 4 Drovnjašinile ülesandeks välja selgitada, mis põhjusel politsei kuritegeliku ühenduse liikme Andrei Vaskini kinni pidas ning kas Aleksandr Kozlov on samuti koos temaga kinni peetud. Nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglite kohaselt ei tohtinud kuritegeliku ühenduse liikmed minna ühistele kogunemistele, aruteludele või mingite omavaheliste või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega tekkinud probleemide (kuritegeliku ühenduse kõnepruugis „razboorid“, „strelkad“) lahendamisele alkoholi tarvitanuna või narkojoobes. Näiteks uurib A S 02.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes Vyacheslav Gulevichilt, kas viimane on kursis, et J Š-G tuli täna kohtumisele alkoholijoobes ja käitus inetult, samuti kurdab A S, et see on ju mitteaustamine (st mõiste austama tähendab antud juhul kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitest kinnipidamist). Vyacheslav Gulevich vastab, et on kursis asjaga ja hiljem, kui ta (J Š-G) kaineks saab, siis sõidavad nad kohale ja karistavad teda füüsiliselt, samuti lubab Vyacheslav Gulevich ka J Š-Gi juurde sõita ning esimest ja viimast korda öelda, et ta oleks hirmul ning enam jamaga ei tegeleks. 03.07.2016.a-l A Si ja Aleksandr Kozlovi vahelises telefonivestluses sama teemat arutades teatab Aleksandr Kozlov, et oli sellest kuuldes šokis ja asi vajab klaarimist ning raiskadega tulebki käituda ainult raiskade kombel. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse siseselt võidi nn kirjutamata reeglite vastu eksinud ühenduse liikmeid karistada mingi rahasumma tasumise kohustusega (nn trahvid), füüsilise vägivallaga (mida üldjuhul taluti vastu hakkamata) ning kõige raskemaks karistuseks oli kuritegeliku ühenduse liikme positsiooni madaldamine kuritegeliku ühenduse hierarhias või raskeimate rikkumiste korral suisa kuritegelikust ühendusest väljaarvamine, mille tulemusel puudus väljaarvatud isikul „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja keegi nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmetest sellise isiku eest enam välja ei astunud, kui tekkisid probleemid teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega või toime pandud kuritegude tõttu õiguskaitseorganitega. Näiteks A D ja M P arvati Aleksandr Kozlovi poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikust ühendusest välja, kuna vaatamata varasemale Aleksandr Kozlovi keelule mitte laskuda füüsilisse konflikti nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete või viimaste kaitse all olevate isikutega, olid nad keelust üle astunud ning seetõttu ütles Aleksandr Kozlov nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ühe kõrgema juhina A Dist ja M Pist lahti. Kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks (s.h minimeerimaks enda ebaseadusliku tegevuse avastamist õiguskaitseorganite poolt) ei arutatud nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses rakendatud konspiratsioonireeglite kohaselt telefonikõnede pealtkuulamise kartuses mingeid kuritegevusega seonduvaid teemasid ja probleeme detailselt telefonitsi, vaid selleks lepiti telefoni teel kokku omavahelised kohtumised, mille käigus siis juba põhjalikumalt räägiti läbi arutamist vajavad küsimused. Lisaks vältisid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaks kõrgemat juhti Vyacheslav Gulevich ja tema nö parem käsi Aleksandr Kozlov võimalusel ka telefonitsi omavahel otse kontakteerumist, vaid kasutasid kohtumiste kokkuleppimiseks teiste kuritegeliku ühenduse liikmete abi. Vaatamata sellele, et Vyacheslav Gulevichil ja Aleksandr Kozlovil oli võimalus otse teineteisele helistada, nad suhtlesid ja leppisid kohtumisi kokku läbi kolmandate isikute, muuhulgas ka läbi kuritegeliku ühenduse liikmete Andrei Vaskini, Ilja Drovnjašini. Vyacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov lasid kuritegeliku ühenduse liikmete kaudu välja selgitada, kus teine osapool asub, et siis seejärel juba sinna omavahelisele näost-näkku kohtumisele sõita. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed kohtusid Aleksandr Kozloviga tihti ka viimase maja ees tänaval. Ehkki Aleksandr Kozlovi elukoha juurde kohtumistele sõitsid kuritegeliku ühenduse liikmed kohale autodel, ei toimunud jutuajamised Aleksandr Kozloviga autodes, vaid autode juures väljas või hoopiski eemal autodest. Pealtkuulamise kartuses on Aleksandr Kozlov mõnikord jätnud isegi oma maja juures kuritegeliku ühenduse liikmetega kohtumisele ning jalutuskäigule minnes oma mobiiltelefoni maja aiavärava juurde ja majja tagasi minnes võtnud selle uuesti kaasa. Vyacheslav Gulevichi Hispaanias viibimise ajal on Aleksandr Kozlov temaga suhelnud ka arvuti kaudu. Näiteks palub 06.07.2017.a-l Vyacheslav Gulevichi sünnipäeval tundmatu meesterahvas Vyacheslav Gulevichit ka tema poolt õnnitleda ja uurib, kas Aleksandr Kozlov on Vyacheslav Gulevichile juba helistanud ja kas Vyacheslav Gulevich on telefoni teel kättesaadav, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ei tea seda ja ta ise kontakteerub Vyacheslav Gulevichiga arvuti kaudu. Vyacheslav Gulevich koos temale vahetult alluva Aleksandr Kozloviga kehtestas kuritegeliku ühenduse toimimiseks vajalikud kirjutamata reeglid ja konspiratsioonipõhimõtted, andis erinevate 5 kuritegude toimepanemisega seonduvaid juhised oma vahetule alluvale, nö paremale käele Aleksandr Kozlovile ja kuulas viimase vahendusel ühtlasi kuritegeliku ühenduse tegevusest laekuvat informatsiooni. Taoline mitme-tasandiline juhtimisstruktuur teenis esmalt nii konspiratsiooni eesmärki, ent ühtlasi lõi võimaluse Vyacheslav Gulevichil viibida soovi korral väljaspool Eesti Vabariiki, ent jätkuvalt tagada kuritegeliku ühenduse toimimine. Kui kuritegeliku ühenduse argiprobleemide lahendamisel on korraldusi ja suuniseid jaganud Aleksandr Kozlov, siis keerukamate probleemide lahendamisel on lõpliku otsuse osas viimane sõna jäänud kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Lisaks sellele organiseeris Vyacheslav Gulevich kaitsja leidmist kahtlustatavana kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele (näiteks andis Vyacheslav Gulevich 31.03.2016.a-l telefonikõnes Aleksandr Kozlovile korralduse tegeleda kaitsja leidmisega samal päeval kinni peetud kuritegeliku ühenduse liikmele M Mile (varasema nimega M J), samuti korraldas ta raha saatmist vangis viibivale kuritegeliku ühenduse liikmele (näiteks 07.02.2017.a-l toimunud telefonikõnes lubab Vyacheslav Gulevich vangis viibivale kuritegeliku ühenduse liikmele Robert Gribovskile, et annab Aleksandr Kozlovi kätte 500 eurot Robert Gribovskile kohtus määratud summade tasumiseks ning Aleksandr Kozlov klaarib asja ära), samuti suhtles ta vajadusel ka Aleksandr Kozlovist madalamal tasemel kuritegeliku ühenduse liikmetega ja andis neile vahetult tegevusjuhiseid ja korraldusi ning vajadusel tegeles isiklikult üleskerkinud probleemi lahendamisega: näiteks lubas Vyacheslav Gulevich kuritegeliku ühenduse liikmele A Sile isiklikult tegeleda J Š-Giga seonduva probleemiga, mis seisnes selles, et J Š-G saabus A Siga seotud probleemi lahendamiseks kokkulepitud kohtumisele tugevas alkoholijoobes; samuti tegeles Vyacheslav Gulevich isiklikult A T ja A Si vahelise probleemi lahendamisega, mis tekkis viimase poolt A T seotud isikutele sõiduauto kasutada andmisega. Vyacheslav Gulevichi loodud ja juhitud kuritegelik ühendus oli loodud eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks, et seeläbi teenida kriminaaltulu. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed Robert Gribovski, A R, Andres Ilm, Ilgam Ragimov, Andrei Vaskin, Konstantin Kartsev, A S, A D ja M P ja ka üks kuritegeliku ühenduse juhtidest Aleksandr Kozlov käitlesid kuritegeliku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides suuri koguseid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimiseks ning üks osa teenitud kriminaaltulust maksti kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ Aleksandr Kozlovi kätte, kes omakorda andis sellest ühe osa edasi kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Näiteks on kriminaalasjas nr 16221000144 Andres Ilma kinnipidamise järel ära võetud arvutist leitud põhjalikult koostatud failid, milles on ära toodud seoses narkoäriga toimunud rahade liikumised, sissetulekud ja väljaminekud (nö „ühiskassasse“ raha maksmist kajastav raamatupidamine). Nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse juhi Vyacheslav Gulevichi nö parema käe Aleksandr Kozlovi vahetus alluvuses kuulus vähemalt alates 2015.a aprillikuust nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse koos Vyacheslav Gulevichi, Aleksandr Kozlovi ja A Siga ka Robert Gribovski (alates 2016.a kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich´ile, Aleksandr Kozlov´ile, A S´ile ja Robert Gribovski´le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni). Robert Gribovski tegeles kuritegelikus ühenduses koos Aleksandr Kozlov´iga narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Harju Maakohtu 07.03.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx karistati Robert Gribovskit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud. Sama kohtuotsusega karistati Aleksandr Kozlovi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva. Vaatamata tõigale, et Robert Gribovski peeti 02.09.2015.a-l kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni, misjärel ta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 04.09.2015.a määruse alusel ka vahistati ja seejärel Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.03.2016.a otsusega nr xxx mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, kuulus Robert Gribovski nii enne kahtlustatavana kinnipidamist nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse ning jätkas 6 kuritegelikku ühendusse kuulumist ka pärast kinnipidamist ja saab jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegelikult ühenduselt majanduslikku ja moraalset toetust ning identifitseerib ka end ise jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse liikmena. Näiteks palus Robert Gribovski 07.02.2017.a-l telefonikõnes nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhilt Vyacheslav Gulevichilt rahalist toetust kohtus määratud summade tasumiseks (s.o Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega nr xxx mõistetud menetluskulude tasumiseks) ning Vyacheslav Gulevich lubas anda Aleksandr Kozlovi kätte 500 eurot Robert Gribovski jaoks. Koos A S´i, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, L M, M M´i (endise nimega M J), Andres Ilm´a, Ilgam Ragimov´i, A R, Konstantin Kartsev´i, Andrei Vaskin´i, M P´i (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D´ga (kuni 2017.a märtsikuuni) kuulus Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi juhitud nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse vähemalt 2016.a alates ka Ilja Drovnjašin (hüüdnimega Iljuhha või Sambo), kes allus kuritegelikus ühenduses vahetult Aleksandr Kozlovile. Ilja Drovnjašini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses tagada kuritegeliku ühenduse segamatu toimimine ja minimeerida õiguskaitseorganite sekkumine (st tagada selliselt kuritegeliku ühenduse püsivus), mis seisnes selles, et tema ülesandeks oli muuhulgas Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. Näiteks 24.11.2016.a-l toimunud telefonivestluses andis Vyacheslav Gulevich Aleksandr Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil Andrei Vaskinile korralduse uurida välja, kas Kozlov on koos on Ilja Drovnjašini või Aleksandr Polehhaga, misjärel Andrei Vaskin täitis Vyacheslav Gulevichilt saadud korralduse ja selgitaski järgnevates telefonikõnedes välja, et Aleksandr Kozlov on parasjagu koos Ilja Drovnjašiniga. Lisaks sellele andis Vyacheslav Gulevich 18.05.2017.a-l toimunud telefonivestluses Ilja Drovnjašinile juhtnööre kuidas Aleksandr Kozlov peaks temaga, st Vyacheslav Gulevichiga kontakteeruma ning Ilja Drovnjašin edastas omakorda samal päeval toimunud telefonivestluses saadud juhtnöörid Aleksandr Kozlovile. Ilja Drovnjašini ülesandeks oli ka vahetult kuritegeliku ühenduse juhilt Vyacheslav Gulevichilt saadud korralduste täitmine, osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (näiteks 16.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes kinnipeetav D R rääkis A S, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, sh Iljuha, st Ilja Drovnjašin ja Sanja Tolstõi, st Aleksandr Polehha) siis L, st L M istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume), samuti oli Ilja Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse raames osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel, ent lisaks ka neil kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks 13.07.2017.a-l helistas Aleksandr Kozlovile K K ja tuletas meelde, et kell kaks on vaja sõita kohtumisele, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ta on ise haigeks jäänud, aga Sambo, st Ilja Drovnjašin, ja Tolstõi, st Aleksandr Polehha, on kõik seal kui midagi on; samuti osales Aleksandr Polehha koos Ilja Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A N, kelle võlakirjade koopiad leiti Aleksandr Kozlovi elukohast läbiotsimise käigus), samuti oli Ilja Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kindlustada kohtumistel nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise. Lisaks eelnevale oli Ilja Drovnjašini ülesandeks sõidutada Vyacheslav Gulevichi n-ö paremat kätt Aleksandr Kozlovi erinevatele kohtumistele, kus arutati ja lahendati erinevaid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvaid probleeme, kuivõrd Aleksandr Kozlovil enesel puudusid juhiload, mistõttu ilma Ilja Drovnjašinita ei oleks ta saanud osaleda koosolekutel ja kohtumistel ning täita selliselt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhtimisega seotud ülesandeid. Koos Aleksandr Polehhaga oli Ilja Drovnjašini ülesandeks kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ning kes pidid minema oma tegevuse kohta Aleksandr Kozlovile aru andma. Näiteks andis kuritegeliku ühenduse liige Aleksandr Polehha 08.04.2017.a-l toimunud telefonikõnes enda vahetule vanemale (staršile) Aleksandr Kozlovile teada, et nad käisid koos Iljuhhaga, s.o kuritegeliku ühenduse liikme Ilja Drovnjašin´iga V (s.o V T´
  2. it)7 otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. Aleksandr Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest teda (V T) isegi „puutuma“. Aleksandr Polehha (hüüdnimega Tolstõi) kuulus koos Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi nende poolt juhitud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Ilja Drovnjašin, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)) ning ta allus kuritegelikus ühenduses vahetult Aleksandr Kozlovile. Aleksandr Polehha tegeles kuritegelikus ühenduses koos Ilja Drovnjašiniga narkootikumide müüjatelt narkokuritegevusest saadud kriminaaltulust nn kuritegeliku ühenduse „ühiskassasse“ makstavate summade kokkukorjamisega ja kokkukorjatud rahade edasiandmisega Aleksandr Kozlovile. Samuti oli Aleksandr Polehha ülesandeks Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. Aleksandr Polehha ülesandeks oli ka osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (näiteks 16.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes Viru Vanglas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015.a otsuse xxx ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2016.a otsuse nr xxx järgi KarS § 424, § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8 - § 25 lg 2, § 184 lg 1 mõistetud seitsme aasta pikkust vangistust kandva D R rääkis A S, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, sh Iljuha, st Ilja Drovnjašin, ja Sanja Tolstõi, st Aleksandr Polehha) siis L, st L M istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume), samuti oli ka Aleksandr Polehha ülesandeks osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (näiteks osales Aleksandr Polehha nn Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete M Pi ja A Di all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks 13.07.2017.a-l helistas Aleksandr Kozlovile K K ja tuletas meelde, et kell kaks on vaja sõita kohtumisele, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ta on ise haigeks jäänud, aga Sambo, st Ilja Drovnjašin ja Tolstõi, st Aleksandr Polehha on kõik seal kui midagi on; samuti osales Aleksandr Polehha koos Ilja Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A N, kelle võlakirjade koopiad leiti Aleksandr Kozlovi elukohast läbiotsimise käigus), samuti oli Aleksandr Polehha ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ning püsivuse. Lisaks sellele oli Aleksandr Polehha ülesandeks koos Ilja Drovnjašiniga nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ja kes pidid minema oma tegevuse kohta Aleksandr Kozlovile aru andma Näiteks 08.04.2017.a-l toimunud telefonikõnes andis kuritegeliku ühenduse liige Aleksandr Polehha enda vahetule vanemale (staršile) Aleksandr Kozlovile teada, et nad käisid koos Iljuhhaga, s.o kuritegeliku ühenduse liikme Ilja Drovnjašin´iga V (V T) otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. Aleksandr Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest teda (V Tit) isegi „puutuma“. Andres Ilm (hüüdnimi Andrei) kuulus Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)). Andres Ilm allus kuritegelikus ühenduses vahetult A Sile, kes omakorda allus Aleksandr Kozlovile. Andres Ilm tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks A Si aitamine erinevate üleskerkinud probleemide lahendamisel ja osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme, samuti osalemine erinevate 8 kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks osales Andres Ilm koos Konstantin Kartsevi ja A Rga 2016.a juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud A S ning kus vastaspoolt esindasid nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmed), samuti oli Andres Ilma ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus (näiteks osales Andres Ilm 2016.a sügisel kohtumisel Tallinnas, kus lahendati Andres Ilma all tegutsenud narkomüüja E Jile võlgu jäänud I Vi probleemi pärast seda, kui viimane oli varasemalt ähvardanud E Jit peksta teleskoopnuiaga), milliste ülesannete täitmisega tagas Andres Ilm selliselt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuv kestmine ja kuritegeliku ühenduse püsivuse. Vajadusel kasutas Andres Ilm koos kuritegeliku ühenduse liikmete A Si ja A Rga probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda, ähvardas isikuid füüsilise vägivallaga ja rikkus nende vara. Näiteks kui A Si ja Andres Ilma all narkoäriga tegelenud E J jäi müügiks saadud narkootikumide eest võlgu, siis peksid Andres Ilm ja A R E Jit ja torkasid noaga läbi E Ji kasutuses olnud sõiduauto rehvid. Samuti näiteks eelmainitud I Viga seonduva probleemi lahendamise käigus peksis Andres Ilm 2016.a sügisel Tallinnas toimunud kohtumisel I Vit. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti Andres Ilm Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr xxx süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. Ilgam Ragimov (isikukood 39404160286) kuulus Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Andres Ilm, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)). Ilgam Ragimov kuulus esmalt (s.o kuni A Si kinnipidamise ja vahistamiseni) kuritegelikus ühenduses vahetult A Sile, kes omakorda allus Aleksandr Kozlovile. Ilgam Ragimov tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega (sh müügiga) - tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks erinevate narkomüügiga seonduvate probleemide lahendamine. Vajadusel kasutas Ilgam Ragimov probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda. Näiteks peksis Ilgam Ragimov P K all tegutsenud narkomüüjat S Z, kui viimane jäi Ilga Ragimovile võlgu müügiks saadud narkootikumide eest. Kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti Ilgam Ragimov 21.04.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi Kars § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat tingimisi katseajaga 4 aastat, kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Vaatamata asjaolule, et Ilgam Ragimov peeti eelnimetatud kriminaalasja nr 16221000151 (kohtuasi nr xxx) raames 13.12.2016.a-l kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni ning tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, kuulus Ilgam Ragimov jätkuvalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu ning kui ta 28.04.2017.a-l temale mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanes, jätkas Ilgam Ragimov Jr nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Ilgam Ragimov Jr peeti uuesti kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtlusega 28.06.2017.a-l, misjärel kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine ja 13.09.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx

(17221000080)mõisteti talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 aasta 4 kuu 10 päeva pikkune vangistus, mida suurendati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.04.2017.a otsusega nr xxx mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning käesoleval hetkel kannab Ilgam Ragimov tema poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest 10 aasta pikkust vangistust. Lisaks narkokuritegudele pani Ilgam Ragimov nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides 2016.a juunis Harjumaal ja Tallinnas toime isikute grupis väljapressimise V K suhtes, mille käigus võeti V 9 Kilt ära viimase kasutuses olev sõiduauto xxx ning vägivallaga ähvardades nõuti algselt 10 000,00 euro tasumist, hiljem aga 3 000,00 euro üleandmist, millest viimase summa V K lõpuks ka väljapressijatele maksis (Ilgam Ragimovile on viimatinimetatud kuriteo toimepanemise eest esitatud käesolevas kriminaalasjas süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; lisaks süüdistatakse Ilgam Ragimovit käesolevas kriminaalasjas koos Andres Ilmaga 2016.a. veebruaris Harjumaal ja Tallinnas E Ki suhtes toime pandud eraviisilises jälitustegevuses, milline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 137 lg 1 järgi). Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin kuulusid Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt
  1. aastast (samal ajal kuulusid nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Andres Ilm, M P, A D, A R ja Ilgam Ragimov). Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin alusid nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses Aleksandr Kozlovile. Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin tegelesid kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, nende ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest mõisteti Konstantin Kartsev ja Andrei Harju Maakohtu 13.09.2017.a otsusega kriminaalasjas nr AAA süüdi: Konstantin Kartsevit karistati KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat ning Andrei Vaskinit KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 4181 lg 1, § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat. Lisaks oli Konstantin Kartsevi ja Andrei Vaskini ülesandeks osalemine nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid kuritegeliku ühenduse tegevust puudutavaid probleeme, samuti osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (näiteks osales Andrei Vaskin nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete M Pi ja A Di all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning samuti oli nende ülesandeks ka osaleda kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest (st toetada moraalselt ja vajadusel ka füüsiliselt), kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks osales Konstantin Kartsev koos A R ja Andres Ilmaga 2016.a. juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud A S ning kus vastaspoolt esindasid nn O“ kuritegeliku ühenduse liikmed), samuti oli nende ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus. Selliselt tagasid Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin neile kuritegelikus ühenduses pandud ülesandeid täites nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegutsemise võimalikkuse, samuti kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ja seeläbi ühtlasi ka kuritegeliku ühenduse püsimise. Samuti oli Andrei Vaskini ülesandeks Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust Näiteks andis Vyacheslav Gulevich 24.11.2016.a-l telefonivestluses Aleksandr Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil Andrei Vaskinile korralduse uurida välja, kas Kozlov on koos on Ilja Drovnjašini või Aleksandr Polehhaga, misjärel Andrei Vaskin selgitaski järgnevates telefonikõnedes välja, et Aleksandr Kozlov on parasjagu koos Ilja Drovnjašiniga. Lisaks üritas Andrei Vaskin koos nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toonase liikme L Mga värvata vähemalt ühte isikut, kes paneks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. Nimelt rääkisid Andrei Vaskin ja L M 2016.a. Maardus A Nule, et töötamine koos Giboni, st Aleksandr Kozloviga tähendab seda, et A N kuulub kuritegelikku grupeeringusse, paneb mingeid kuritegusid toime, maksab selle eest raha oma kõrgemale ülemusele (st „vanemale“) ning see annab talle õiguse kasutada selle grupeeringu ja grupeeringu juhi nime ning saada kaitset probleemide tekkimise korral. 10 Seega olid Vyacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov moodustanud vähemalt kolmest isikust püsiva struktuuriga kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele (eeskätt narkokuritegudele ja väljapressimistele, s.o KarS § 184 ja § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele), kuhu lisaks kuritegeliku ühenduse juhtidele Vyacheslav Gulevichile ja Aleksandr Kozlovile kuulusid A S (hüüdnimega Xxx), Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov Jr, M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin ja Robert Gribovski, kelle peamisteks ülesanneteks oli kuritegeliku ühenduse huvides erinevate narkokuritegude toimepanemine, ent lisaks kuulusid kuritegelikku ühendusse ka M M (endise nimega M J; kes saadeti 05.06.2017.a-l Eesti Vabariigist välja ning kelle osas kehtib hetkel sissesõidukeeld) ja L M (hüüdnimega L või L; kes kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuni 01.12.2017.a-ni, mil ta Tallinnas Linnahallis asuvas Xxx ööklubis tapeti). Nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli loodud täpselt tuvastamata ajal, ent tegutses vähemalt 2015.a aprillist alates ning vaatamata ühenduse liikmete kinnipidamisele politsei poolt, lühiajalistele vahistamistele või ka reaalselt mõistetud karistuste kandmisele jätkas nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oma tegevust ning ühendusega liitusid uued liikmed, kes täiendasid õiguskaitseorganite sekkumise tulemusena või muudel põhjustel hõrenenud ühenduse ridu; kuritegeliku ühenduse tegevust ei lõpetanud ega oluliselt pärssinud ka selle juhi Vyacheslav Gulevichi suundumine Hispaania Kuningriiki 2017.a alguses, vaid kuritegeliku ühenduse tegevus jätkus ning Vyacheslav Gulevich juhtis kuritegelikku ühendust enda Eesti Vabariigis resideeruva nö parema käe Aleksandr Kozlovi abil. Seejuures aitas ühenduse tegevuse püsimisele pärast Vyacheslav Gulevichi lahkumist Eesti Vabariigist kaasa ka tõik, et nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimissüsteem, kus kuritegeliku ühenduse juhiks on Vyachslesva Gulevich ning tema parema käena juhtis kuritegelikku ühendust igapäevaselt Aleksandr Kozlov, kellele allusid omakorda teised kuritegeliku ühenduse liikmed Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, A S, Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov Jr, M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin ja Robert Gribovski, kes paigutusid samuti sisemisse hierarhiasse ning kellel kõigil oli nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses täita roll tagamaks ühenduse toimimine, kestmine ja kriminaaltulu laekumine. Seega süüdistatakse Vyacheslav Gulevich´it ja Aleksandr Kozlov´i kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, loomises ja juhtimises, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning Ilja Drovnjašin´it, Aleksandr Polehha´t, A S´i, A R´t, Andres Ilm´a, A D´i, M P´i, Ilgam Ragimov´it (isikukood 39404160286), Konstantin Kartsev´it, Andrei Vaskin´it ja Robert Gribovski´t süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse I R Sr (isikukood xxx) ja tema poega Ilgam Ragimov Jr (isikukood 39404160286) selles, et I R Sr (kelle suhtes kriminaalasja materjalid eraldatud) ja tema nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuuluv poeg Ilgam Ragimov Jr nõudsid 2016.a juunis grupis koos nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikme A S´iga V Kilt varalise kasu üleandmist ähvardades hävitada või rikkudes vara ja ühtlasi nii ähvardades, ent ka reaalselt vägivalda kasutades. Seejuures panid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed A S ja Ilgam Ragimov Jr väljapressimise toime nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides. I R Sr ja nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete A Si ning Ilgam Ragimov Jr poolt V Ki suhtes toime pandud väljapressimine seisnes täpsemalt järgnevas: Täpselt tuvastamata ajal 2016.a juunis pöördus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liige Ilgam Ragimov Jr V Ki poole ning xxx maja juures toimunud kohtumisel süüdistas Ilgam Ragimov Jr V Ki selles, et viimane võttis koos D Ki ja I Uiga Ilgam Ragimovi peidikust ära sada grammi marihuaanat (kanepit) ning samal ajal võttis Ilgam Ragimov nö „võla tagatiseks“ V Ki valdusest ära viimase sõiduauto xxx (reg.nr xxx xxx). Samal päeval toimunud teisel kohtumisel ütlesid Ilgam Ragimov Jr ja tema isa I R Sr (isikukood xxx), et V K peab neile saja grammi kanepi äravõtmise eest maksma 10 000,00 eurot ning ühtlasi lepiti kokku järgmine kohtumine V Ki ja Ilgam Ragimov Jr vahel, kuhu pidi Ilgam Ragimoviga kaasa tulema veel isikuid. 11 Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016.a juunikuus järgmine kohtumine Tallinnas xxx asuva xxx juures, kus Ilgam Ragimov Jr-ga oli kaasas täpselt tuvastamata isik, kes nõudsid kohtumisele tulnud V Kilt jätkuvalt Ilgam Ragimov Jr peidikust saja grammi kanepi väidetava varguse eest 10 000,00 euro maksmist ning ühtlasi andsid nad V Kile mõista, et 10 000,00 euro mittemaksmise korral võivad V Kil probleemid tekkida, s.o tema pere võib kannatada saada, mida V K tajus kui ähvardust enda pere suhtes. Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016.a juunikuus teinegi kohtumine Tallinnas xxx asuva xxx juures, kus kohtumisel osalesid ühelt poolt V K ning teiselt poolt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed A S ja Ilgam Ragimov Jr ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluv I R Sr ning seni tuvastamata isikud. Kohtumisel pakkus V K, et ta annab enda kasutuses olnud sõiduauto xxx (reg.nr xxx) üle Ilgam Ragimov Jr-le ja viimasega kohtumisele tulnud isikutele, kuid Ilgam Ragimov Jr ja temaga koos viibinud isikud ei olnud sellega nõus ning nõudsid jätkuvalt raha maksmist. Kohtumise lõpus otsustasid Ilgam Ragimov Jr, A S ja nendega koos olnud tuvastamata isikud, et V K võlgneb 100 grammi kanepi eest neile 3 000,00 eurot. Seejuures öeldi V Kile eelnimetatud kohtumistel, et raha maksmisel ja nimetatud probleemiga seoses politseisse mittepöördumisel jääb V K ning tema perekond terveks. Väljapressimise tulemusel maksis V K 2016.a juunis Tallinnas Ilgam Ragimov Jr-le 3 000,00 eurot, misjärel andis Ilgam Ragimov Jr V Kile tagasi sõiduauto xxx (reg.nr xxx) . Väljapressimise tulemusel saadud 3 000,00 eurot jagas Ilgam Ragimov Jr nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ära, jättes osa rahast endale. Osa väljapressimise tulemusel saadud rahast andis Ilgam Ragimov Jr edasi ka oma isale I R Sr-le ning nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses endast ühenduse hierarhias kõrgemal kohal paiknevatele A Sile ja Aleksandr Kozlovile kuivõrd V Ki suhtes toime pandud väljapressimine oli eelnevalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete Ilgam Ragimov Jr ja A Si poolt kooskõlastatud neist nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kõrgemal asetseva nende nn „vanema“ Aleksandr Kozloviga. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara või kasutades vägivalda, grupi poolt, panid Ilgam Ragimov (isikukood 39404160286) ja I R (isikukood xxx) toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Andres Ilm´a ja Ilgam Ragimov Jr (isikukood 39404160286) ühiselt ja kooskõlastatult jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena E Ku varjatud jälgimises eesmärgiga koguda E Ki suhtes andmeid, mis seisneb alljärgnevas: 17.02.2016.a kella 18.13 ajal helistas Andres Ilm enda kasutuses olevalt abonendilt xxx Ilgam Ragimov Jr kasutuses olevale abonendile xxx ning andis Ilgam Ragimov Jr-le korralduse, et Ilgam Ragimov Jr sõidaks sama päeva õhtul ca seitsme-kaheksa ajal pärast Andres Ilma ja nimetatud isiku kohtumist xxx ettevaatlikult sellel kohtumisel viibinud isiku, s.o E Ki sõiduautole Xxx järele ja vaataks, kuhu see auto sõidab ning kus autojuht elab, s.o jälgiks andmesubjekti eest varjatult isikut ja tema kasutuses olevat asja KrMS § 1265 lg 1 tähenduses, ning annaks E Ku liikumistest samal ajal jooksvalt Andres Ilmale teada. Vastavalt plaanile pidi Andres Ilm kohtuma E Kuga 17.02.2016.a õhtul kella kuue ajal xxx asuvas hostel Xxx juures, millisest asjaolust andis Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ka teada, mistõttu teadis Ilgam Ragimov Jr nii aega kui ka kohta, kus E Ku autot varjatult jälgima saaks hakata, ent samuti võimaldas Andres Ilma poolt antud informatsioon üheselt piiritleda subjekti, keda varjatult jälgima on vaja hakata. Seejärel pidi pärast Andres Ilma ja E Ku kohtumise lõppemist hakkama Ilgam Ragimov Jr E Ki sõidukile Xxx varjatult järele sõitma. 17.02.2016.a õhtul ajavahemikus kell 18.13 kuni 21.44 Xxx juures toimunud Andres Ilma ja E Ki kohtumise järel sõitiski Ilgam Ragimov tema kasutuses olnud sõidukiga E Ki sõiduki Xxx xxx järel xxx korterelamu juurde, tehes seda seejuures vastavalt Andres Ilmalt saadud korraldustele E Ki eest varjatult. Seejuures andis Ilgam Ragimov Jr vastavalt Andres Ilma korraldustele E Ki liikumistest ka jooksvalt teada. Nii teavitas Ilgam Ragimov 17.02.2016.a kell 21.44 telefonikõnes Andres Ilma, et E K oli sisenenud kortermaja trepikotta, ning ühtlasi saatis Ilgam Ragimov Jr samas ka Andres Ilma mobiiltelefonile xxx vastavasisulise sõnumi kell 21.49 sisuga „xxx“, s.o xxx asuva korterelamu aadressi. 12 Seejärel sama päeva hilisõhtul kell 22.13 helistas Andres Ilm abonendilt xxx Ilgam Ragimov kasutuses olevale abonendile xxx ning palus raporteerida, et kas sai teada, ent Ilgam Ragimov ütles, et tal ei õnnestunud E Ki sõidukile järele sõita, sest hoovist väljasõidul ei andnud autod talle teed. Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimisega tema kohta andmete kogumise eesmärgil panid Andres Ilm ja Ilgam Ragimov toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Andrei Vaskin´it selles, et tema lõi 01.03.2016.a õhtul xxx asuva klubi xxx taga A Niga seonduva võlaprobleemi arutamise käigus A Nit ühel korral rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada A Ni huul, s.o huul läks katki ja sellest tuli verd, ning A N tundis füüsilist valu. Seejärel läks A N tagasi Xxx klubi terrassi juures pargitud E Vi sõiduautosse Xxx ning nad läksid üheskoos Tallinnas xxx asuvasse xxx, kus A N pesi oma näo verest puhtaks. Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani Andrei Vaskin toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUMENETLUS Kohtuistungil süüdistatavad V.Gulevich, A.Kozlov, I.Drovnjašin, A.Polehha, A.Vaskin, A.Ilm, K.Kartsev, I.Ragimov ja R.Gribovski ennast süüdi ei tunnistanud ning andsid ütlusi ristküsitluse käigus. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid vajadusel nendele hinnangu andmisel. Kohtuistungil kuulati ära hulgalised isikulised tõendiallikad (kannatanud ja tunnistajad), samuti kohus uuris kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda, vaid peatub neil konkreetsele inkrimineeritud tegevusele hinnangu andmisel. Kohtule esitatud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollide kohta annab kohus hinnangu osas, kus analüüsib konfiskeerimise taotlusi. Kohus märgib, et kohtule on esitatud hulgaliselt jälitusprotokolle, millised on koostatud nn teema/sündmuse põhiselt ning millistes erinevaid isikute vahel peetud kõnesid on korduvalt välja toodud erinevates protokollides. Kuivõrd kriminaalasi on mahukas ja köiteid on palju, kasutab kohus tõendite viitamisel järgmisi lühendeid: K1,2,3…-.kohtutoimik (protokollid, määrused jm) T1,2,3…- kohtule esitatud kirjalike tõendite köited. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige lähtub kohus sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Sissejuhatuseks peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistus on formuleeritud selliselt, et teatud grupi süüdistatavatele inkrimineeritud tegevust kirjeldatakse koos, süüdistuse tekst ei sisalda ühesugust süüdistust eraldi iga süüdistatava kohta. Süüdistatavate grupile koos esitatud süüdistus sisaldab ka süüdistust isikute suhtes, kelle osas käesolevas menetluses kohus enam hinnangut ei anna. Esitatud süüdistuses käsitletakse ka L.Md (surnud) ja M.Mit (endine J, tema suhtes materjalid eraldatud, tagaotsitav, välja saadetud ja asub Venemaal). 13 Kohus arutab kriminaalasja süüdistuse piires ja isikute suhtes, kes on kohtu alla antud, seega ei anna kohus hinnangut M ja Mi tegevusele ning jätab tähelepanuta ega anna hinnangut prokuröri hüpoteesile nende isikute ühendusse kuulumise kohta. Samuti esialgselt saadeti kohtusse kriminaalasi 15 isiku süüdistuses, 2018.oktoobrikuus eraldati kokkuleppemenetlusse kriminaalasja materjalid A.Di, A.R, V.Ui ja I.R sen (sünd.xxx) suhtes, 2019.jaanuarikuus eraldati kokkuleppemenetlusse materjalid A.Si osas ning 2019.oktoobrikuus eraldati veel M.Pi osas. Kohus uuris hulgalisi tõendeid, mis sisaldavad teavet ka kriminaalasjast eraldatud isikute kohta, seega käsitleb kohus kõiki uuritud tõendeid, andmata hinnangut nende isikute käitumisele, kelle suhtes on materjalid eraldatud ja kohtuotsus langetatud. Kohtumenetluse ajal selgus, et kahtlustatavana olid asjas ka A.H ja M.M, kes olid üle kuulatud kohtus tunnistajatena. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Hinnang jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu, kuid märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud. Kaitsjad on vaidlustanud kriminaalasjas teostatud jälitustoimingute seaduslikkust ning taotlenud tõendite hulgast jälitusprotokollide tervikuna väljajätmist, esmalt lahendab kohus need vaidluskohad: I.Drovnjašini kaitsja leidis, et esimene kohtumäärus KM668/2016 on põhjendusteta, mis toob kaasa efekti „mürgipuu vili“ – kui lubamatu esimese tõendi alusel väljaantud järgmised load (nt pikendamised) ei ole samuti lubatavad, samuti taotles A.Kozlovi kaitsja, et pööratakse erilist tähelepanu esimesele kohtumäärusele KM798/
  2. Kohus on kontrollinud nii esmast kui kõiki teisi väljaantud lube ning on tuvastanud, et load on antud erinevate eeluurimiskohtunike poolt ja mõistetavalt on igal eeluurimiskohtunikul oma stiil ja erinevad põhjendused, kuid nii esimene luba, kui ka sellel põhinevad järgmised load on motiveeritud ja puudub alus tunnistada neid lubamatuks. 03.02.2016 kohtumäärust KM668/2016 on põhjalikult motiveeritud ja ei ole viidatud ainult sellele, et Drovnjašin suhtles L ja S ning sõidab ringi kalli autoga, nagu seda on esile toonud Drovnjašini 14 kaitsja. Samuti 02.03.2016 kohtumäärust KM798/2016, millega lubati Kozlovi pealtkuulamist alates 03.03.2016, on piisavalt põhjalikult motiveeritud. Siinkohal peab kohus vastama ka A.Kozlovi väitele, et taotlustes on prokurör kasutanud väiteid, mis ei ole hiljem tõendatuks osutunud: J.Gi jt ütlused, D.Oe väidetavad ütlused; A T on taotlustes nimetatud eluaegseks vangiks, selle eksituse kohta on võimalik öelda, et tegemist on sarnasest kirjapildist tuleneva eksitusega, sest sisuliselt jutt käib eluaegsest vangist A T, kes eksisteerib ja tegutseb ka tegelikkuses. Mis puutub kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi, siis kõiki varem antud ütlusi on kohtumenetluse käigus kontrollitud ja kohus annab ütlustele hinnangu iga konkreetse episoodi juures. Taotlustes esinenud üksikud ebatäpsused ei mõjuta kogu taotluse sisu, sest taotlused ei põhinenud ainult Gi ütlustel. Kozlovi kaitsja leidis, et jälitustoimingud on teostatud kauem, kui KrMS § 1264 lg 6 lubatud ühe aasta vältel erinevate kriminaalasjade raames: Riigikohus lahendis 3-1-1-14-14 p 810-811 on leitud, et kuivõrd tegemist oli keerulise kriminaalasjaga, milles süüdistatavate teod pandi toime mitme aasta jooksul, oli süüdistatavate pikaajalisem pealtkuulamine põhjendatud. Seega oli süüdistatavate sõnumisaladuse piiramise kestus selles kriminaalasjas mõõdukas ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks ei ole alust. Samuti p 809 leidis Riigikohus, et EIK praktikas pole võetud ühtset seisukohta ühe isiku sõnumisaladuse riive ajalise ülempiiri kohta. Nii on nt EIK
  3. novembri
  4. a otsuses asjas Lavents vs. Läti leidnud, et kinnipeetava kirjavahetuse läbivaatus rohkem kui viie aasta jooksul on käsitatav EIÕK art 8 rikkumisena. Samas on EIK
  5. septembri
  6. a otsuses Uzun vs. Saksamaa leidnud, et kuriteos kahtlustatava salajane jälgimine rohkem kui kolme aasta jooksul ei riivanud ülemäära kaebaja õigust eraelu kaitsele. Praeguses asjas on jälitustoiminguid teostatud kogumis pooleteise aasta jooksul ning arvestades kriminaalasja mahtu ei ole sellega ülemääraselt põhiõigusi riivatud. Ka KrMS § 1264 lg 6 sätestab, et jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Antud juhul mitu kriminaalmenetlust on ühendatud, seega jälitustoiminguid pooleteise aasta jooksul on teostatud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega. A.Kozlovi kaitsja on leidnud, et ajavahemikuks 30.11.16 kuni 31.01.17 antud luba pealtkuulamiseks ületab lubatud piiri 2 kuud, sest moodustab 63 päeva. Riigikohtu lahendis 3-1-1-14-14 p 754-761 viidatakse tähtaegade arvutamisel KrMS §
  7. Nimelt KrMS § 171 lg 4 esimese lause kohaselt lõpeb tähtaeg kuudes arvutamise korral viimase kuu vastaval kuupäeval. "Vastav" on Riigikohtu kolleegiumi arvates tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või - juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole - kuu viimane päev (KrMS § 171 lg 4 lause 2), KrMS § 171 lg 3 esimene lause sätestab, et päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kolleegiumi arvates on selleks kuupäevaks jälitustoimingu loa esimesele kehtivuspäevale vastav kuupäev ülejärgmisel kuul. Kõnealuse tähtaja arvutamise puhul ei kohaldu KrMS § 171 lg 1 teine lause, mille kohaselt ei arvata tähtaja hulka tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust (viidatud säte laieneb üksnes tundides ja päevades arvutatavatele tähtaegadele, sest selle eesmärk on vältida tähtaegade arvestamisel vastavalt tundide ja päevade murdosade kasutamist), kuudes arvestatavate tähtaegade puhul KrMS § 171 lg 4 tulenevalt aga sellist olukorda ei saa tekkida. Seega on Kozlovi pealtkuulamine nt ajavahemikul 30.11.2016-31.01.2017 (jt sarnastel ajavahemikel) toimunud seaduspäraselt. 15.05.17 koostatud jälitusprotokollile on alla kirjutanud teine tõlk: kohus tuvastas selle rikkumise, tõepoolest tõlgi allkiri on selgelt loetav ja ei vasta protokolli kantud nimele ning nimetatud jälitusprotokoll tuleb tõendite hulgast kõrvale jätta kui kohtukõlbmatu. Mis puudutab teisi jälitusprotokolle, mida on Kozlovi kaitsja vaidlustanud seoses tõlkimisega, siis kohus asub seisukohale, et koosseisulist tõlki ei ole vaja igakord hoiatada, teda on valetõlkimise eest hoiatatud ametijuhendi kohaselt; sarnaste väljendite erinevad tõlkimised näitavadki seda, et erinevaid protokolle on tõlkinud erinevad tõlgid ja erinev tõlge on vastuvõetav. Samas nõustub kohus siinkohal A.Kozlovi kaitsja poolt väljatoodud näidetega meelevaldse tõlkimise kohta: „sabade maharaputamine“ ei vasta väljendile „подбивам хвосты - lõpetame otsi“, „midagi kriminaalset“ on 15 tõlgitud kriminaalse teo jaatamisena mitte kriminaalse teo eitamisena, õige tõlge oleks „mitte midagi kriminaalaset“ (02.11.2017 jälitusprotokoll kT11), osad laused on jäänud tõlkimata. Kaitsjad on tõstatanud küsimuse jälitusprotokollides sisaldavate kõnede õige tõlke ja tõlgendamise osas. Tõlkimise teemal on paju vaieldud ka kohtuistungitel, siinkohal lähtub kohus põhimõttest, et hinnang tuleb anda originaaltekstile. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-10-11 on sedastatud, et kohus ei saa tõendeid hinnates jälitustoiminguga saadud teabe puhul piirduda ainuüksi läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga, vaid ta peab sel moel kogutud teavet ka sisuliselt analüüsima. Seejuures teeb Riigikohus viite KrMS § 63 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse üldpõhimõttele, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. A.Kozlovi kaitsja on toonud välja asjaolu, et üks kohtuluba on dateeritud 15.05.2017, kuid allkirjastatud 16.05.2017.a. Kohus tuvastas, et kohtumäärus KM3599/2017 on välja antud 16.05.2017 kell 14.09, sellega on lubatud V.Gulevichi pealtkuulamist alates 15.05.2017 kuni 15.07.
  8. Seega tõepoolest 15.mail 2017 Gulevichi salajaseks pealtkuulamiseks luba puudus, teda võis kuulata ainult alates 16.mai 2017 kella 14.09-st , kuid kohtule ei ole esitatud kõnesid, mis oleks toimunud 15.05.2017.a. ning puudub alus jätta tõend kõrvale tervikuna, sest jälitusasutus on toiminud vastavalt seadusele ja ei ole alustanud pealtkuulamist enne kui oli saadud kohtu luba. Eraldi peab kohus vajalikuks ära märkida järgmist: 05.05.2017 (samuti 31.07.2017) koostatud jälitusprotokollis on toodud 17.12.16 toimunud J K ja A B vaheline kõne, mille kohta kohus otsustas juba kohtuistungil, et kuivõrd puudus kohtu luba J K pealtkuulamiseks (oli luba ainult Konstantin Kartsevi ja tema kasutuses olevate telefonide pealtkuulamiseks), on see konkreetne kõne kohtukõlbmatu. Nimetatud kõnet ei uuritud, kuid jälitusprotokoll võeti vastu, sest sisaldab teisi kohtukõlblikke kõnesid. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-14-14 p.800 on jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Käesolevas asjas puudutab see A.Polehhat. Jälitustoimingule esimesena allutatud kahtlustatava kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks kohtu eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles jälitustoimingute tulemusena. Kaitsjad samuti taotlesid kontrollida, kas oli välja antud KrMS § 1264 lg 5 alusel eraldi luba sisenemiseks hoonesse, ruumi, piirdega alale jm seoses kaamera paigaldamisega A.Kozlovi elukoha vastas. Kohus kontrollis jälitustoimikut ning tuvastas, et eraldi KrMS § 1264 lg 5 sätestatud sisenemisluba ei olnud vajalik taotleda, sest videokaamera paigaldamiseks A.Kozlovi elukoha vastas puudus vajadus siseneda kellegi territooriumile: jälitusprotokollist nähtub selgelt, et kaamera paigaldamiseks ei ole sisenetud kellegi territooriumile, varjatud jälgimise loa on prokurör andnud. Seega kontrollides jälitustoimingute seaduslikkust, kohus kontrollis jälitustoimikut, prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asub seisukohale, et load on antud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikel, välja arvatud ülalpool märgitud juhtudel (vale tõlk ja J K kõne). Samuti jättis kohus juba kohtuistungil uurimata ühes protokollis sisalduva Vaskini kõne kaitsjaga (adv.Lausmaa), seda kõnet oli lubamatu salaja pealt kuulata. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul, jälitustoimingud on läbi viinud pädev asutus. Jälitusprotokollide koostamisel on esinenud mõningaid ebatäpsusi: näiteks on Polehha isikukoodiks märgitud 09.09.2017 ja 11.05.2017 koostatud jälitusprotokollis teise isiku isikukood (K). Kohtu arvates ei ole see selline mööndus, mis teeb dokumendi lubamatuks, sest samas jälitusprotokollis viidatakse õigele kohtu loale, sisuliselt ei ole vigu tehtud, tegemist on trükitehnilise veaga, mis sisu 16 ei mõjuta. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-15-10 kirjeldatud minetus jälitustoimingu protokolli vormistamisel ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunnistamist. Kozlovi kaitsja on välja toonud samuti järgmised puudused: jälitusprotokollides ei ole märgitud KrMS § 146 lg 2 p 7 nõutavat algus ja lõpuaega, mõnedes protokollides puudub prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev; 02.03.17 protokollis ei ole märgitud kõik läbivad isikud. Kohus leiab, et need ebatäpsused ei ole niivõrd olulised, et muudaks protokollide sisu ega too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Küll aga on ka kohtule jäänud arusaamatuks, miks protokollides on tehtud sisulisi allviiteid ja lisatud nimedele perekonnanimed (nt 02.03.17 iljuha - Drovnjašin), sisuliselt analüüsib kohus süüdistatavate vahel peetud vestlusi hiljem. KrMS § 12610 ei sätesta ajalist piirangut jälitustoimingu protokolli koostamisele. Seega kohtumenetluse ajal koostatud protokoll A.Vaskini auto liikumise kohta 17.06.2016 on lubatav. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-23-10 on sedastatud, et jälitustoimingu protokollist peab nähtuma selle koostamise aeg, mis ei pea aga kokku langema jälitustoimingu teostamise hetkega. Tegemist on jälitustoimingu protokolli rekvisiidiga, mille abil on võimalik kontrollida tõendi usaldusväärsust. Seadus ei kirjuta ette jälitustoimingu protokolli koostamise tähtaega, kuid kriminaalmenetluses tõendina kasutamisel peab jälitusteave olema protokollis vormistatud. Eelnevast nähtub, et jälitustoimingu teinud asutuse pädevuses on otsustada, millal jälitustoimingu protokoll koostatakse. Kirjalikest tõenditest tunnistab kohus kohtukõlbmatuks 08.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 51 k T3), mille kohaselt vaadeldi 23.03.2017 A Di elukoha läbiotsimisel xxx ära võetud mobiiltelefoni Sony koopiafaili ning p 5 märgiti järgmist: mobiiltelefoni mälus on järgmised (kriminaalasja lahendamiseks vajalikud) kontaktid: xxx – abonent on olnud Alekandr Polehha kasutuses. Teistest kirjalikest tõenditest nähtub, et Polehha tegelikult kasutas telefoninumbrit xxx, protokollis märgitud telefoninumber xxx oli Pi kasutuses. Olenemata sellest, kas tegemist oli uurija eksimusega või sooviga seostada A.Polehhat A.Diga, on tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine protokolli lubamatu. Järgnevalt annab kohus hinnangu esitatud süüdistusele: Andrei Vaskini süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi Kannatanu ja süüdistatava vahel ei ole vaidlust selles, et nad kohtusid xxx asuva klubi Xxx juures, et kohtumise korraldas E V ning et kohtumise põhjuseks oli A Ni ja A Nu vahel sõlmitud lepingust tõusetunud küsimus A. Nule raha tagastamises. Seda, et A N ja A N olid sõlminud 18.11.2015 omavahel lepingu, kinnitab kohtus uuritud kasumise jaotamise leping nr AN1 ning seda kinnitasid kohtus ka kannatanu N ning tunnistajana ütlusi andnud A. N. Vaidlus on tõusetunud selles, kas süüdistuses näidatud ajal ja kohal lõi Andrei Vaskin A Nit ühel korral rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada A Ni huul, st toimus Andrei Vaskini poolt A Ni tervise kahjustamine ja talle valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kannatanu A.Ni 15.03.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletab ta klubi Xxxi, seal oli kohtumine, mille korraldas V, kes ilmus kohale kahe inimesega, kohtumisel oli Andrei. Suhtles Andreiga raha teemadel, temalt nõuti 1000 eurot, mille pidi Nule tagastama. Alguses oli raha nõudmine neutraalne, pärast vaenulik, talle hakkasid ähvardused tulema ja 2 lööki sooritati näkku – Andrei lõi teda rusikaga näkku. Tundis valu, tal on senini huulel arm. Verd jooksis päris tugevalt. Teine meesterahvas, kes Andreiga seal oli, oli võib-olla 20-aastane, võib-olla 1,65 m, mustad juuksed, lühike soeng. See noormees lihtsalt seisis juures. Pärast lööke seati talle uus tähtaeg, milleks ta summa peab koguma ning summa läks suuremaks – tähtajaks 1 kuu ja summaks 3000 eurot, ütles, et see ei ole reaalne, siis pakuti oma firma ümber kirjutada. V oli konflikti ajal autos, mis oli 15 meetrit eemal parklas. Raske öelda, kas V võis näha tema ja Andrei vahelist konflikti. Konflikti ajal seisis ta seljaga parkla poole ja ei näinud Vit autos istumas. Pärast kohtumist läks autosse Vi juurde, V reageeris ise, nägi verd jooksmas, V oli natuke šokis, üllatunud, ainus, mis V ütles, oli see, et „tal ei olnud õigust lüüa“. Arsti juurde ta ei pöördunud. Seda, et A varastas raha, rääkis esialgu V ja pärast seda kinnitas ka Andrei, öeldi, et ühiskassast. 17 Süüdistatava A.Vaskini 30.09.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt pöördus ta E. Vi poole, et E. V lepiks kokku kokkusaamise tema ja Niga. Kohtumine Niga oli vajalik, kuna N keeldus Nule tagastamast raha, mis viimane andis sinna ettevõttesse. N palus, et kas tema saab aidata selle raha tagastamises, lepingu Nu ja Ni vahel andis talle N. Põhisumma oli 1500 eurot, N palus maksetähtajaks 2 kuud ning 2 kuu pärast toimus kohtumine klubi Xxx juures. Ajal, kui ootas Nit, siis istus lauas inimesega, et mitte oodata üksi, see ei olnud Ilja Drovnjašin. Nil ei olnud raha, et seda küsimust lõpetada. Kuigi süüdistatav ei eita, et oma emotsionaalsete selgituste käigus võis ette kavatsemata puudutada kannatanu nägu, eitab ta füüsilist kokkupuudet ning vere olemasolu. Seega annavad kannatanu ja süüdistatav erinevaid ütlusi A. Vaskini poolt kannatanu löömise osas. A. Vaskini kaitsja on seisukohal, et kannatanu ütlused on vastuolulised ning tuleb seetõttu nende ebausaldusvääruses tõttu tõendite hulgast välja jätta. Vastuolud, millele kaitsja osundas, olid järgmised: - eeluurimisel ütles N, et Vaskin olevat teda löönud ühel korral, kohtus aga hakkas väitma, et lööke oli kaks; - kohtus väitis N, et N oli tema ettevõttesse paigutanud mitte 1500 eurot, vaid 1000 eurot; - N kinnitas kohtus, et oli andnud Nile ühiseks paigutamiseks Ni ettevõttesse lepingu alusel 1500 eurot, aga mitte 1000, nagu väitis N. N kinnitas veel, et oli andnud Vaskini käte Ni sõlmitud lepingu koopia, N väitis, et mingeid dokumente Nu kohta Vaskini käes ei olnud; - N väitis kohtule, et V olevat öelnud talle, et Vaskin olevat öelnud Nu poolt Nile antud raha kohta, et need on „ühiskassa“ rahad, V kohtus ülekuulamisel aga seda ei kinnitanud. Esmalt annab kohus hinnangu kannatanu ütlustele, mis puudutavad võimalikku vastuolu seoses A Ni ja A Nu vahel 18.11.2015 sõlmitud lepinguga, st kui palju oli N ettevõttesse paigutanud ning kui palju tuli talle raha tagastada. Vastavalt kasumi jaotamise lepingu nr AN1 18.11.2015 koostatud lisale pidi A. N firmasse investeerima 1500 eurot ning vastavalt 23.05.2016 koostatud lisale kohustus firma A. Nule tagastama 1500 eurot. Lähtudes lepingu lisades kajastatust võib väita, et A. Nu poolt lepingu alusel tehtud investeeringu summa oli tõepoolest 1500 eurot ning just sellise summa pidi N Nule tagastama. A. N põhjendas kohtus vastuolu summades sellega, et lisas oli kirjas summa, mis pidi tulema, aga nad ei leppinud kokku, mis tähtajad on, tol momendil oli Nul vaba 1000 eurot. Vastuseks A. Vaskini kaitsjale, kes juhtis tähelepanu kannatanu eeluurimisel antud ütlustele, et on A. Nule tagastanud 1500 eurot, selgitas kannatanu, et tegid nii, et lisa nr 1 klapiks lisaga nr 2, ei hakanud ümber tegema, kuna esimeses figureeris summa 1500, sellepärast kirjutasid lisa nr 2 samamoodi, kuigi nad mõlemad teadsid, et N panustab 1000 eurot, see oli nende sisemine asi. Kohtueelses menetluses andis ütlusi ebaõigesti eesmärgiga, et need kattuksid lepingus märgitud summaga. Lahendis 3-1-1-131-13 muutis Riigikohus senist kohtupraktikat ja leidis, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt (punkt 12). Kuivõrd vaidlus puudub selles, et kohtumine kannatanu ja A. Vaskini vahel toimus eelviidatud kasumi jaotamise lepingust tulenevast raha tagastamisest A. Nule ning kannatanu selgitas kohtule arusaadavalt, millest vastuolud tema ütlustes tekkisid, ei esine kohtu hinnangul alust lugeda kannatanu ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Siinjuures arvestab kohus, et tegemist oli lepinguliste suhetega, mille täpne täitmine või täitmata jätmine, samuti Nu ettevõttesse paigutatud raha olemasolu (kas raha oli pärit „ühiskassast“ või mitte) ei kuulu antud konkreetse koosseisu juures ka tõendamiseseme asjaoludesse. Seda enam, et konkreetset ettevõttesse paigutatud summat ei osanud täpselt 11.03.2019 kohtuistungil öelda ka A. N, väites, et panustas ettevõttesse 1500-2000 eurot. 18 Seega ei ole kuidagi välistatud, et tegelikult erineski Nu poolt antud summa lepingus kajastatust ehk tegelikult makstav summa oli nendevaheline sisemine asi nagu väitis kannatanu. Samuti ei saa kannatanule ette heita, et tema hinnangul Vaskini käes lepingu koopiat ei olnud. Kannatanu lähtus selliseid ütlusi andes temale teadaolevatest andmetest ning ei ole võimatu, et Nu tegelik tegutsemine, st lepingu koopia andmine A. Vaskinile, oli kannatanule lihtsalt teadmata. Samuti ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks see, mitu korda A. Vaskin teda lõi. Kohus möönab, et tõepoolest väitis kannatanu kohtuistungil, et Andrei lõi teda kaks korda, teine löök tuli ülemise huule paremale poole, esimene löök tuli tema meelest lõuga, ta ei mäleta nii. Pärast seda, kui avaldati A. Ni kohtueelses menetluses antud ütlused kannatanu löömisest ühel korral, vastas kannatanu, et talle tuli meelde löömine üks kord. Seega esineb küll vastuolu kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel, kuid antud juhul ei saa vastuolu pidada selliseks diametraalseks erinevuseks, mis seaksid kannatanu ütlused kahtluse alla. Arvestades, et kannatanu ütlused on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus olnud sarnased selles, et A. Vaskin lõi teda rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada tema huul nii, et see läks katki ja sellest tuli verd, on tema ütlused olnud järelikult järjepidevad ning sellisena on süüdistatava tegevust kirjeldatud ka talle esitatud süüdistuses. Siinjuures arvestab kohus, et kannatanu ütlusi tema löömise kohta A. Vaskini poolt süüdistuses kajastatud viisil toetavad tunnistaja E Vi ütlused. E Vi 05.02.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt palus A. Vaskin tal rääkida nende ühisest tuttavast A. Nist, see oli umbes 2-3 aastat tagasi. Said A. Vaskiniga ja A. Niga kokku. Andrei Vaskin selgitas Aleksandrile, et see on nende raha ja raha tuleb tagastada ning A. Nile anti raha tagastamiseks aega 2 kuud. Maksetähtaja saabumisel läks Aleksandriga kokkusaamisele Xxxi baari juurde, kus oli A. Vaskin ja üks 20-aastane noor poiss. A.Vaskin ütles, et teda ei ole vaja, ta lahkus ja istus autosse. Nad istusid, vestlesid. Mingi hetk tõusid püsti, läksid eemale Xxxi poole, seisid, vestlesid, pärast Andrei andis A. Nile kõrvakiilu, ei oska öelda, kas see oli ühel või mitmel korral, kuna seal on põõsad ning ei ole näha. See noormees lihtsalt seisis eemal. Pärast Aleksandr istus tema juurde autosse, tal oli näol veri, ninal või huultel. A. N palus tal end viia xxx, et ta saaks näo puhtaks pesta. A. N ütles, et nüüd nõutakse talt 5000 eurot. Neid vigastusi ei fikseerinud nad kuskil. Umbes 1-2 kuu pärast ütles A. Vaskin, et ta sõber (A. N) andis nad politseisse. Seega kattuvad kannatanu ja tunnistaja E Vi ütlused nii selles, et kannatanu suhtles A. Vaskiniga kui ka selles, et vestluse ajal istus E. V eemal autos ning et pärast vestlust Vaskiniga autosse istudes oli kannatanu nägu verine. Seejuures ei ole kumbki kinnitanud, et E. V oleks konkreetset lööki kindlasti näinud. Nimetatu ei tähenda kohtu hinnangul mitte seda, et lööki ei oleks olnud, vaid seda, et mõlemad püüavad anda tõeseid ütlusi, s.o lisamata fakte, milles nad kindlaid ei ole või sündmust valesti kirjeldaksid. Nimetatu omakorda veenab kohut veelgi nende ütluste usaldusväärsuses ning kinnitab A. Vaskini tegelikku käitumist sündmuskohal, so A Ni ühel korral rusikaga näkku löömist, mille käigus sai vigastada A Ni huul. Kuivõrd süüdistatav ei eita, et oli kohtumisel kannatanuga emotsionaalne ning võis puudutada viimase nägu, saab just E. Vi ütlustele, mille kohaselt oli A. Ni nägu pärast vestlust A. Vaskiniga verine, jaatada A. Vaskini poolt kannatanu löömist, mitte lihtsalt kätega vehkimisest näo puudutamist/riivamist. A. Vaskini vastupidiseid ütlusi peab kohus aga ennastõigustavaks. Täpsustavana peab kohus vajalikuks lisada, et kuigi ristküsitluses andis kannatanu isegi ütlusi, et jah, tegelikult keegi teda ei löönud, lõi ennast ise, libises ja kukkus, siis ilmselgelt oli tegu kannatanupoolse sündmuse kui terviku ironiseerimisega, mis kohtu hinnangul tulenes just sellest, et kannatanu ütlusi tema löömise kohta püüti ristküsitluse ajal seada kahtluse alla. Taoline kannatanupoolne ironiseerimine oli selgelt tajutav ning ka kannatanu edasised ütlused kummutasid eelviidatud väljenduse. Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu ütlustes, et tundis pärast näkku löömist valu. Kuna löömise tagajärjel läks kannatanu huul katki ning sellest tuli verd, oli A. Vaskini löök järelikult tugev ja seega 19 ka kannatanule valu põhjustav. Kohtu hinnangul pidi kannatanule valuaistingute tekkimine tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani A. Vaskin teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kaitsetut inimest ühel korral rusikaga näkku, pidi A. Vaskin võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb kannatanut ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel võib kannatanu tunda valu. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud. Andrei Vaskini tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ning ta pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Ilma ja Ilgam Ragimov Jr süüdistus KarS § 137 lg 1 järgi KarS § 137 näeb ette vastutuse eraviisilise jälitustegevuse eest, mis seisneb jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Riigikohus jäi lahendis 3-1-1-93-15 p-s 85 juba varem osutatud seisukohtade juurde ja selgitas, et KarS §-s 137 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ei sisalda teona üksnes varjatud jälgimist kui ühte jälitustoimingut, vaid seaduses sätestatud mistahes jälitustoimingute tegemist teise inimese suhtes jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-124-04, p 10). Hiljem on Riigikohus sama seisukohta korranud, selgitades täiendavalt, et kõnealuse süüteokoosseisu objektiivne koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada jälitustoimingu tegemisega, st tuleb tuvastada konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani, ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-158-05, p 8). Süüdistuse kohaselt toimus E Ku varjatud jälgimine KrMS § 1265 lg 1 tähenduses ning kohus ei nõustu A. Ilma kaitsja seisukohaga, et süüdistuses on KarS § 137 objektiivne koosseis sisustamata, kuna sellest ei nähtu, millisest õigusnormist tulenevalt puudus A. Ilmal ja I. Ragimovil jälitustoimingute tegemiseks õigus, st puudub viide KrMS 31 peatükis sätestatud jälitustoimingute tegemise üldtingimustele ja tegemise alustele. Süüdistuses on välja toodud, et süüdistatavad olid jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikud ning kirjeldatud nende tegevust kui KrMS § 1265 lg 1 sätestatud varjatud jälgimist. Kohtu hinnangul on süüdistatavate sellekohane tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas tuvastatud 25.10.2017 koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatuga, milles kohtul puudub alus kahelda. Nimetatud protokollis on teostatud muuhulgas Andres Ilma kasutuses oleva telefoniabonendi kaudu edastatavate sõnumite ja teadete salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja -salvestamist ning kohus toob välja olulisema, mida seostab just antud episoodiga ning millest nähtub süüdistuses toodud teo kirjeldus ning süüdistatavate teopanus: - 17.02.2016 kell 18:13 helistab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ja teatab, et on vaja ühele autokesele järele sõita ning vaadata, kuhu ta sõidab, muuhulgas kus ta elab, niiviisi ettevaatlikult. Ilgam Ragimov Jr küsimusele, et mis kell vaja on, vastab A. Ilm, et „ta tuleb kohale kuskil kell seitse, kell kaheksa /…/, see on siin lähedal, xxx. /…/ Aga kui tuled varem kohale, ma näitan, kus seista/kuhu parkida, et teid ei oleks üldse näha ja et ei tuleks meie juurde. /…/ Aga mis auto on, ma ütlen seal. Seal tuleb selline Xxx. Vot ta sõidab tõenäoliselt koju. Või mitte koju. Kuhu vot. Ta ju xxx siin e-…xxx elab. Noh niiviisi ettevaatlikult vaadata. /…/ Ma saadan pärast navigaatorile, kuhu sõita tuleb“. Kõnest nähtuvalt I. Ragimov Jr nõustub ning vastab, et „parem jah, kuidagi varem kokku saada, et me teaks juba täpselt, kus seal seista ja mida kuidas teha“. - 17.02.2016 kell 21:44 helistab Ilgam Ragimov Jr Andres Ilmale ning teatas, et „ta jättis auto üldse xxx ja läks trepikotta“. Andres Ilm vastas, „et ta rääkis lihtsalt, et läheb lapsele järele. Vaata seal /…/ ta peab lapse riidesse panema ja võib siis minema sõita. Kui ei ole seal kümne-viieteist minuti pärast, siis seda samust…“. Seejärel küsib I. Ragimov, et kas jätab aadressi meelde (või paneb kirja või kuidas) ning A. Ilm vastab, et hiljem ning teatab, et jaa, muidugi. - 17.02.2016 kell 21:49 saadab Ilgam Ragimov Jr Andres Ilma abonentnumbrile sõnumi „xxx“. - 17.02.2016 kell 22:13 helistab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ja küsib, et kas saite teada, mille peale I. Ragimov Jr vastas, et ei, nad hakkasid hoovist välja sõitma ning seal ei andnud auto neile 20 teed. Seejärel teatas I. Ragimov Jr, et sõitis onu xxx juurde ja seletas talle ära ning A. Ilm vastas, et I. Ragimov võib jah kahe sõnaga ära seletada, tuues välja, et peaasi, kuhu, kus, mis number seal oli. Eelviidatud telefonikõnedest nähtub selgelt, et Andres Ilm rõhutab Ilgam Ragimov Jr-le vajadust jälgida varjatult isikut, kes sõidab Xxxga ning vaja on teada nii selle isiku liikumine kui ka elukoht. Kuivõrd I. Ragimov helistab A. Ilmale tagasi ning teatab isiku trepikotta minemisest, on tuvastatav seegi, et I. Ragimov tegutses vastavalt talle antud juhistele ehk sõitis Xxxga sõitvale isikule järele ning tegi kindlaks isiku peatuskoha. I. Ragimovi teopanus nähtub ilmekalt ka sellest, kui küsimusele, kas jätab aadressi meelde (või paneb kirja), vastab A. Ilm jaatavalt ning juba lühikese aja möödudes saabub A. Ilma telefonile I. Ragimovilt sõnum kirjaga „xxx“. Kuigi telefonikõnedes ei nimetata konkreetselt E Ki nime, on E K kui jälgitav seostatav süüdistuses näidatud teoga nii tema enda kui ka süüdistatava A. Ilma ütluste põhjal. Nii selgitab kannatanu 31.01.2019 kohtuistungil, et teab A. Ilma ning kokkupuude oli 3 aastat tagasi, alguses üüris A. Ilm neilt ühte väikest majakest, pärast tahtis juba üürida hotelli xxx, viimane kord said kokku sealsamas hotellis. Seda, et A. Ilm plaanis võtta hotelli xxx piirkonnas üürile või rendile, kinnitas 27.09.2019 kohtuistungil ka A. Ilm ise. Samuti nähtub A. Ilma ütlustest, et äri ei arenenud ka seoses maakleri E Ki mitteusaldusväärusega. A. Ilmale teadaolevalt esindas E. K ka muid äriühinguid, vaatas registrist järgi, E. Kil oli mingi ettevõtte nimega kinnisvara, aadress, mis oli registris kirjas, asus xxx xxx selles piirkonnas, K huvitas teda kui äriühingu juhatuse liige. Seega kattuvad nii kannatanu kui ka süüdistatava A. Ilma ütlused selles, et nad teadsid teineteist ning et A. Ilm soovis üürida hotelli xxx. Kuivõrd A. Ilma ütluste kohaselt oli Kiga seotud ka aadress xxx ning ka eespool viidatud jälitustoimingu protokollis osundatud kõnes (17.02.2016 kell 18:13) teatab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le, et ta ju xxx siin e-…xxx elab, on tuvastatav A. Ilma tahe saada teada just E. Kiga seotud andmeid. Seejuures on oluline, et kannatanu kinnitusel külastas ta 17.02.2016 õhtul just aadressi xxx. Ka süüdistatav Ilgam Ragimov ei eitanud 30.10.2019 toimunud kohtuistungil, et A. Ilm palus tal sõita just E. Ki autole järgi. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas siis, kui olid tuvastanud, kuhu Ki auto lõpuks jõudis, andis I. Ragimov selle aadressi Ilmale edasi, vastas I. Ragimov jaatavalt ning selgitas, et tegi seda A. Ilma palvel. Ei pidanud enda tegevust jälitamiseks, ei näinud selles mingeid probleeme. Kohus ei nõustu A. Ilma kaitsja seisukohaga, justkui oleksid kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning tuleks tõendikogumist välja jätta, kuna kannatanu ei mäleta Xxx hotelli üürimisega seotud sündmusi sama täpselt kui rutiinilist sõitu, samuti ei mäleta talle üle antud rahasumma suurust. Kohtu hinnangul on usutav, et isik ei mäleta detailselt kõiki sündmusi, mis toimusid ligikaudu 3 aastat tagasi. Kuivõrd kannatanu sai enda varjatud jälgimisest teada politseilt, kes tegi seega kannatanule teatavaks ka kuriteo toimepanemise kuupäeva, on mõistetav, et just nimetatud kuupäev ja sellel kuupäeval kindla toimunuga seostatavad faktid olid kannatanul paremini meeles, kuna pidi selles osas ütlusi andma. Ilmselgelt peab isik olukorras, kus saab teada tema vastu suunatud kuriteost, meenutama just konkreetset tegu puudutavaid fakte, mitte kõiki samal ajal toimunud sündmusi. Konkreetsete faktide meenutamine ja nendest rääkimine/kirjutamine aitab kaasa ka nende meelespidamisele ning seega võivadki teatud sündmused olla paremini meeles kui sündmusega lähiajal aset leidnud, kuid asjasse mittepuutuvad situatsioonid. Samas saab kannatanu ütlustele tuginedes jaatada nii tema seost aadressiga xxx kui ka tema kohtumisi Andres Ilmaga hostelis Xxx ning kannatanu kinnitas, et veebruaris 2016 kasutas ta ka sõiduautot Xxx Outback. Ka asjaolu, et kannatanu E Ki jälgimine toimus varjatult, tuleneb kannatanu ütlustest. Nimelt vastas kannatanu prokuröri küsimusele, et kas ajal, kui ta 17.02.16 sõitis Kärberi 11 majja, märkas ta midagi ebatavalist, eitavalt. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta enda jälgimisest teada politseist. 21 Kuigi E Ki ütlustele tuginedes võib väita, et ta ise ennast kannatanuna ei defineerinud, st ei leidnud, et tema vastu oleks suunatud kuritegu ning tema õigusi seeläbi kahjustatud, ei välista see tema kannatanuks tunnistamist. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Riigikohus on märkinud, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo nr 3-11-60-10 p 9). Kohtu hinnangul on antud asjas kriminaalmenetlust alustatud ja läbiviidud õigustatult, kuivõrd esinesid tõepärased andmed, et süüdistatavad on kannatanu suhtes pannud toime õigusvastase teo. Kuigi mõlemad süüdistatavad kuriteo toimepanemist eitasid, siis võttes aluseks süüdistatavate vahel 17.02.2016 peetud kõned ja edastatud sõnumi, samuti lähtudes kannatanu teadmatusest süüdistatavate käitumise kohta, on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatavad panid 17.02.2016 toime KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu, st varjatud jälgimise. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et A. Ilmal ja I. Ragimovil oleks olnud seadusest tulenev jälitustoimingute tegemise õigus, st nad oleksid olnud KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutuste töötajad, olid nad järelikult jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuteks. Kohtu hinnangul nähtub 17.02.2016 peetud telefonikõnedest ka selgelt mõlema süüdistatava roll kannatanu varjatud jälgimises ning kohus ei nõustu I. Ragimovi kaitsjaga, justkui ei oleks usaldusväärselt tõendatud, kas I. Ragimov üldse üritas andmeid saada. Ilmselgelt isik, kes annab korralduse andnud isikule täpselt teada, kus jälitatav peatus ning kuhu läks, teostas intensiivselt teise isiku jälgimist ning kaitsja väide, justkui peaks süüdistuses olema konkretiseeritud ka sõiduk, millisega I. Ragimov sõitis ning millist marsruuti kasutas, ei ole asjakohane. 25.10.2017 koostatud jälitustoimingu protokollist järeldub ka süüdistatavate liikumapanev jõud ehk nende kavatsus koguda E Ki suhtes andmeid, st teha kindlaks, kuhu ta sõidab ning kus ta elab. Lahendis 3-1-1-158-05 p-s 8 osundas Riigikohus juba varasemalt väljendatud seisukohale, et kui on tuvastatud kellegi suhtes jälitustoimingu lubamatu toimepanemine, on tegemist juba sedavõrd intensiivse eneseteostusvabaduse ja enesemääramisõiguse riivega, et tähendust ei oma süüteokoosseisu realiseerituse seisukohalt, millist laadi olid saadud andmed. Selle sättega kaitstakse kõiki, s.h elulisi ja tööalaseid andmeid, ning oluline ei ole nende kvaliteet kuriteo toimepanija jaoks. Arvestades süüdistatavate eesmärki teha muuhulgas kindlaks kannatanu elukoht, saab varjatud jälgimist pidada intensiivseks kannatanu eraelu riiveks. On tavapärane, et elukoht seostub ka seal elavate pereliikmetega ning olukorras, kus elukoht saab teatavaks nendele, kellele kannatanu seda ei avalda, on oht isiku eraeluliste andmete kahjustamisele reaalne. Seejuures ei Oi oluline, kas kannatanu ka tegelikult konkreetsel aadressil elas, tähtis oli süüdistatavate tegelik eesmärk. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Andres Ilm ja Ilgam Ragimov panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuivõrd mõlemad neist valitsesid tegu ja teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Nende vahel oli kindel tööjaotus ning nad tegutsesid ühtsest teoplaanist lähtuvalt. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai varjatud jälgimine võimalikuks – Andres Ilm andis Ilgam Ragimovile informatsiooni, keda, kus ja kuhu varjatult jälgida ning vastava tegevuse viis läbi Ilgam Ragimov. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud. Andres Ilma ja Ilgam Ragimovi tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ning nad panid toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ilgam Ragimov Jr süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 22 Süüdistuse kohaselt seisnes Ilgam Ragimov Jr tegevus selles, et tema ja I R Sr nõudsid 2016.a juunis grupis koos A Siga V Kilt varalise kasu üleandmist ähvardades hävitada või rikkudes vara ja ühtlasi nii ähvardades, ent ka reaalselt vägivalda kasutades, kannatanuks oli V K. Kannatanu V Ki 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal I. Ragimoviga konflikt 2016 aasta suvel. Ilgam süüdistas teda, et tema koos D Ki ja I Uiga varastas mingisuguselt aiamaalt 100 grammi narkootilist ainet, tema varastanud ei ole. Ilgam Ragimov tahtis selle eest alguses 10 000 eurot. Esimesel kohtumisel võttis Ilgam temalt auto (vana xxx) ära, auto väärtus võis olla 3000 eurot. Ei saanud aru, mis juhtus ning seetõttu ei üritanud Ilgami takistada ning autot mitte anda. Ilgam selgitas, et nii kaua kuni klaarimine (kes võttis jms) käib, on auto tema käes. Auto võtmed ja valduse sai Ilgam esialgu enda kätte seetõttu, et ta soovis samasugust autot osta ja proovida ning kui Ilgam oli võtmed kätte saanud, siis hakkasid rääkima aine vargusest. Kui ta ütles, et süüdistus on põhjendamata, ei andnud Ilgam talle võtmeid tagasi, vaid sõitis autoga minema. Järgmine kohtumine oli Tallinna kesklinna parklas võib-olla nädala pärast ning siis olid Ilgamiga kaasas talle tundmatud inimesed (vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile tundis ära A Si). Kui üritas selgitada, et ta ei ole midagi võtnud, muutus summa väiksemaks. Kui olid järgnevad kohtumised, selgitas Ale, et Ilgami süüdistus on põhjendamatu. Nad vastasid talle rahulikult ning talle öeldi, et kui ta tahab oma autot tagasi saada, siis ta peab maksma 3000 eurot ja kõik. Nõustus raha maksmisega, et oma auto tagasi saada ning talle öeldi, et teda ei puudutata enam ega hakata torkima vms. Ilgam Ragimovi isa oli juures, kui Ilgam temalt raha nõudis, lõplikuks summaks oli 3000 eurot. Maksis Ilgamile 3000 eurot kuskil kaks nädalat pärast teist kohtumist, said kokku selle parkla lähedal. Ilgam ja tema olid üksinda, Ilgam andis võtmed ja auto tagasi ning tema andis sularaha. Auto oli tema valdusest väljas võib-olla 3-4 nädalat. Selleks, et 3000 eurot kokku saada, võtsid laenu ja maksab seda 3 aastat. Süüdistatava I.Ragimovi 29.10.2019 kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks eitanud kannatanule kuuluva auto enda käes olemist, kuid selgitas, et kannatanu andis auto vabatahtlikult. Tema üritas tagasi saada seda, mida temalt varastati, kuid nimetada seda väljapressimiseks ta ei saa. Ta ei ole ähvardanud, löönud, midagi sellist ei olnud. Lihtsalt otsustasid, et kannatanu peab talle tagastama 3000 eurot ning kannatanu pakkus, et annab talle auto tagatiseks. Kui ta vabanes, V K, I U ja kõik, kes seal läbivad asjas tulid baaris tema juurde ja palusid vabandust, et nendel ei olnud õigus. I Uiga on ta alates lapsepõlvest lähedaselt suhelnud, olid parimad sõbrad. Muidugi pärast surusid teineteise kätt ja istusid ühte lauda ja puhkasid. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt oleks kannatanu talle justkui autot ise pakkunud, siis kannatanu ütlustega temalt auto äravõtmise (mitte vabatahtliku pakkumise) kohta haakub ka 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus on teostatud muuhulgas A Si kasutuses olevate abonentide salajast pealtkuulamist ning läbivate isikutena on teiste seas märgitud ka mõlemad Ilgam Ragimovid (isa ja poeg). Kohus toob välja olulisema, mida seostab just antud episoodiga ning millest nähtub süüdistuses toodud teo kirjeldus ning süüdistatavate teopanus: - 03.06.2016 kell 17:45 helistab Ilgam Ragimov Jr A Sile ning A. S käsib I. Ragimovil talle (kohtu hinnangul käib jutt isikust, kellega I. Ragimov pidi kokku saama) pretensioonid esitada ning šanss anda, ülbe olla, A. S lubab kõrval olla; - 03.06.2016 kell 18:18 helistab I R Sr A Sile ning teatab, et V tunnistas üles ja võtsid auto ära, A S lubas kohe nende juurde sõita; - 03.06.2016 kell 18:22 helistab A S Ilgam Ragimov Jr-le ning Ilgam Ragimov teatab, et nad võtsid temalt auto ära ning V hakkas hädaldama, et auto ei ole tema oma ning V hakkas kellegi kolmanda peale kõiki ajama. Ilgam Ragimov Jr teatab, et ütles V, et kui tahab oma autot tagasi, tassigu see jobu siia ning võtab sellelt „Iks viienda“ ära. Samuti teatab I. Ragimov, et V peab talle tunni jooksul helistama ja tooma selle Ii ja selle „S“ autoga „Iks viiega“; - 03.06.2016 kell 19:02 helistab I. Ragimov Jr A. Sile ning teatab, et käis „U“, noorem, et V õigustab viimast; 23 - 03.06.2016 kell 19:26 helistab I. R Sr A. Sile ning vastuseks I. Ragimovi küsimusele, et kas ta on veel kaua seal, vastab A. S, et on neljakümne minuti jooksul nende juures. I. Ragimovi küsimusele, et kas viivad auto tema juurde parklasse, vastas A. S, et teeme nii; - 03.06.2016 kell 19:34 helistab Aleksandr Kozlov Ilgam Rragimov Jr ning I. Ragimov tervitab A. Kozlovi kui onu Sašat ning teatab, et nad võtsid „xxx“, kohtumisel saaks seda kõike rääkida. Kuigi eelviidatud kõnedes ei räägita konkreetselt V Kist, on väljend „V“ ning Vlt sõiduki xxx äravõtmine piisavalt seostatav süüdistuses toodud teokirjeldusega. Kõnedes mainitakse nime „U“ ning kannatanu ütlusi, et temaga koos süüdistati varguses ka D Kit ning nad on väidetava varguse tõttu võlgu, toetavad ka tunnistajate M Ki ja J Š-Gi ütlused. Tunnistaja M Ki (D Ki isa) 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2016 suvel rääkis poeg talle mingi taolise loo, et poega süüdistatakse kanepilehtede varguses. Poeg pöördus tema poole selleks, et kellegagi kokku saada, rääkida. Said nende inimestega 2016 suvel kokku, küsis, milles probleem on. Talle öeldi, et poeg on väidetavalt mingit raha võlgu, nad ei leppinud milleski kokku. Kohtumine toimus õhtul xxx rannas, sinna tulid mingi 3-5 inimest ning tema oli koos pojaga. Ei tea, kes need mehed kohtumisel olid, nad ütlesid, et poeg võlgneb raha selle eest, et ta varastas neilt midagi. Ta ei mäleta summat, nimetati kogu aeg erinevaid summasid. Ta ei saanudki õieti aru, mis juhtus, räägiti, et poeg varastas mingi põõsa. Ta ei tea, kes on Xxx, talle keegi sellise nimega ennast ei esitlenud, võib-olla poeg ütles, et Xxx seal xxx. Detaile ta ei mäleta, poeg ütles, et süüdistatakse mingisuguses varguses ja nõutakse selle eest raha. J Š-G elab tema lähedal, rääkis J Š-Gile, et tema pojalt nõutakse raha, J Š-G ütles, et proovib küsida kellegi käest. Peale Xxx randa kohtusid veelkord xxx juures, aga juba mingite teiste inimestega. Sõitis sinna koos J Š-Giga, veel olid tema abikaasa ja tütar. Mingid inimesed tulid veel, seisid ja ajasid juttu. Ta ei tea, kas seal Xxxi-nimeline isik osales, kuna ta üldse ei tea, kes Xxx on. Pärast sai mingi inimesega kokku, jõid viina, ütles, et nad jätaksid ta poja rahule, kokkuvõttes peale seda jutuajamist keegi ei ole D ähvardanud ega helistanud, V Ki ta ei tea. Talle ei tehtud ettepanekuid, et midagi teha, maksta rahasumma vms. Esimest korda kuulis sõna Xxx peale esimest kohtumist Xxx rannas võib-olla oma poja käest. Tunnistaja J Š-Gi 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt pöördus M K tema poole, kuna viimase pojal Dl olid mingid probleemid. K tahtis, et ta toetaks teda, oleks ta kõrval. Ei saanudki teada, mis probleemid Mi pojal olid. Said kokku xxx, ta ei tea neid inimesi, seal oli Xxx ja veel keegi. Tema ja M olid purjus, nende poolt oli naisterahvas roolis. Tema meelest said kokku kolme inimesega, peale Xxxi ei teadnud ta kedagi ning Xxxi ees- ja perekonnanime ta ei tea. Need, kes Xxxiga olid, tahtsid rääkida, aga kuna tema ja K olid purjus, lükkasid kohtumise edasi. Ta ei tea, kas Gulevich teadis probleemist, küsis temalt nõu, aga Gulevich ilmselt ei teadnud, mis juhtus. Ei mäleta, kas sai Gulevichilt nõu. Seda, et J Š-G oli kaasatud lahendama M Ki poja D Kiga tekkinud võimalikku probleemi, kinnitab ka 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatu, näiteks: - 02.07.2016 kell 15:46 helistab V U A Sile ning teatab, et peaks kohtuma ning Si juurde tuleb Si perest ka poiss. Edasi antakse telefon J Š-Gile, kes avaldas soovi A. Siga rääkida; - 02.07.2016 kell 16:20 helistab A. S J-Š-Gile ning A. S teatas, et ootab J-Š-Git Järve xxx kasiino juures; - 02.07.2016 kell 17:22 helistab J Š-G A Sile ning teatab, et onu xxx helistas talle ning J Š-G avaldas soovi A. Siga varem kohtuda. D Kil esinevaid probleeme ning seega kannatanu ütlusi kinnitavad kaudselt ka tunnistaja M Ka-K (D Ki ema) ütlused. Kuna tunnistaja keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, avaldas kohus tema 21.09.2017 kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt ta täpset aega ei mäleta, aga mingi aeg tagasi suvisel ajal sõitis koos poja D Kiga viimase autoga xxx xxx tema ema maja juurde. Poeg läks vanaema majja ning tema jäi autosse ootama. Mõne hetke pärast sõitis xxx ette heledat värvi sõiduk, millest väljusid kaks või kolm meest, kes proovisid tema poja auto uksi lahti 24 teha. Mehed karjusid talle, et ta avaks auto uksed. Kuna ta ütles meestele, et helistab politseisse, läksid mehed minema. Mõne aja pärast rääkis tema poeg D, et tal olid olnud mingid probleemid isikutega. Peale seda vestlust sai aru, et need probleemid on seotud noorema Ilgamiga. Pärast seda läks rääkima vanema I ja päris, et mis probleemid tal D Kiga on. Vanem I vastas, et väidetavalt on D midagi nendelt ära varastanud. Tema ütles seepeale, et kui nende sõidukiga xxx peaks midagi juhtuma, siis ta läheb politseisse. Seepeale ütles vanem I, et las noorem Ilgam ja D lahendavad ise need asjad omavahel ära. Kuivõrd tunnistaja M Ka-K ütluste kohaselt oli tema pojal sõiduk xxx ning eespool viidatud 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis 03.06.2016 kell 18:22 kajastatud telefonivestlustes nõudis Ilgam Ragimov Jr „Vlt“, et kui tahab oma autot tagasi, tooks viimane kohale „xxx“ sõitva isiku, (kohtu hinnangul just D Ki), kinnitab seegi kannatanu ütlusi, et lisaks temale ja I Uile süüdistati varguses ka D Kit ning autot ei loovutanud ta vabatahtlikult. Kuigi eelviidatud tunnistajate ütlusi saab eelkõige seostada D Kiga ning nendest ei tulene konkreetset viidet kannatanule seoses temalt auto äravõtmisega juunis 2016, toetavad need lisaks 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollile sündmust kui tervikut ning kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Seega puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes, et temalt nõuti väidetava varguse toimepanemise eest
  13. a juunis raha ning nõude täitmise kindlustamiseks võeti temalt ära sõiduk xxx. Kannatanu ütlusi, et temalt nõudis raha Ilgam Ragimov Jr ning sel ajal oli juures Ilgam Ragimovi isa, toetab 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, eelkõige eespool viidatud 03.06.2016 kell 18:18 I R Sr poolt A Sile tehtud kõne, milles I R Sr teatab, et V tunnistas üles ja võtsid auto ära. A Si aktiivne osalus raha nõudmisel nähtub samast jälitustoimingu protokollist ning ka kohtuistungil leidis kinnitamist, et raha üleandmise nõudmisel osalevatest isikutest tundis kannatanu ära A Si. Antud kohtumenetluse kestel ei ole tõusetunud ka vaidlust, et just A Si kohta kasutati nime Xxx. Ilgam Ragimov on ka ise 29.12.2016 värvikalt toimepandust vanglas kaaslasele J V jutustanud (02.11.2017 jälitusprotokoll k T11), rääkides auto äravõtmisest ja nimetades isikuid, kes väljapressimise toime panid (sh tema isa). Edasi annab kohus hinnangu, kas varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnes süüdistuses nimetatud ähvardus hävitada või rikkuda kannatanu vara ning ka reaalne vägivalla kasutamine. Kohus nõustub I. Ragimovi kaitsjaga osas, et KarS § 214 koosseisule vastab üksnes vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, mitte aga igasugune ähvardus tekitada isikule varalist kahju või jätta kannatanu mingist asjast lõplikult ilma. Taolist seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-103-12 p-s 9, märkides, et nõustuda ei saa kassaatori seisukohaga, et väljapressimise koosseisu täidab ka see, kui isikult nõutakse varalise kasu üleandmist pelgalt ähvardusega jätta ta vastasel korral mingist varast ilma (nt ähvardades mitte tagastada kannatanult eelnevalt varastatud eset). /…/ KarS § 214 sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt piisaks väljapressimise toimepanemiseks ka pelgalt ähvardusest jätta isik varast kestvalt ilma. Iseenesest on kahtlemata õige kassaatori poolt esile tõstetud asjaolu, et kannatanu jaoks ei ole vahet, kas ta jääb varalise kasu üleandmise nõudmise täitmata jätmisel mingist enda varaosast ilma selle kahjustamise tõttu või põhjusel, et temalt eelnevalt varastatud asja ei tagastata. KarS § 214 kontekstis on aga siiski määrav just see, millise teoga ähvardades kannatanu tahet painutada püütakse. Süüdistusest ei nähtu, et kannatanut oleks ähvardatud tema vara hävitamise või rikkumisega ning sellekohaseid ütlusi ei ole andnud kannatanu ka kohtuistungil. Küll aga nähtub süüdistusest, et Ilgam Ragimov Jr ja temaga kaasas olnud tuvastamata isik andsid xxx juures aset leidnud kohtumisel kannatanule mõista, et 10 000 euro mittemaksmise korral võivad V Kil probleemid tekkida, s.o tema pere võib kannatada saada, mida V K tajus kui ähvardust enda pere suhtes. Ka järgmisel kohtumisel samas kohas öeldi kannatanule, et raha maksmisel ja nimetatud probleemiga seoses politseisse mittepöördumisel jääb V. K ning tema perekond terveks. 25 Kuivõrd vägivald võib olla nii psüühiline kui ka füüsiline ning süüdistusest ei nähtu kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist (mida kohtuistungil eitas ka kannatanu), analüüsib seega kohus, kas süüdistuses kirjeldatud võimalik ähvardamine ning kannatanu suhtes psüühilise vägivalla kasutamine täidab KarS § 214 sätestatud süüteokoosseisu. Riigikohus on märkinud, et ei ole mingit tähtsust, milliseid keelendeid kasutades ähvardus kannatanule edastatakse, oluline on eeskätt see, kuidas kannatanu ähvardust tajub, kas ta peab süüdlase käitumise tõttu oma vara ohustatuks. Samas lahendis osundas kriminaalkolleegium sellelegi, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (31-1-103-12 p-d 10.1, 10.2). Kohtu hinnangul saab kannatanu ütlustele tuginedes jaatada temas tekkinud hirmu temalt nõutava vara (raha) üleandmata jätmise korral ning nimetatu kattub ka süüdistuses kajastatuga. Nimelt vastuseks prokuröri küsimusele, et kas keegi ähvardas teda või tema lähedasi või andis mõista, et midagi halba võib juhtuda, teatas kannatanu kohtuistungil, et tal oli hirm, kuna teab seda suhtlusringkonda ning võib-olla on nad kõik, kes on vanglas olnud. Politseisse ta ei pöördunud, kuna ei tahtnud probleeme Ilgami ja tema tuttavatega, kuna kes teab, mis võib juhtuda, linn on väike, ta kartis nii enda pärast kui üldse. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas keegi otsesõnu ähvardas või vihjamisi ähvardas teda või tema lähedasi, vastas kannatanu, et talle räägiti, et parem ärgu ta politseisse mingu. Ei nõudnud Ilgamilt või tema isalt või Alt raha tagasi, kuna tahtis, et kõik lõppeks. Võttis 3000 euro maksmiseks laenu ja maksab seda 3 aastat. Vastuseks kohtule teatas kannatanu, et tema suhtes ei ähvardatud kasutada füüsilist vägivalda, kartis, et see võib olla, aga konkreetselt seda ei öeldud. Teab, et Ilgam suhtleb kriminaalse ringkonnaga, kartis tema suhtlusringkonda, kes teab, mida nad võisid talle teha. Kui teda süüdistati, et ta võttis neilt narkootikume, arvas, et midagi head sellest poleks tulnud. Tal oli tol hetkel pere, tüdruksõber ja vanemad, ema oli rase, ei tohtinud teda närveerima panna ja seetõttu kartis. Mingisuguseid otseseid ähvardusi ei olnud, et temaga midagi tehakse, öeldi, et mitte minna politseisse ja kõik. Kartis, et nad võivad füüsiliselt temaga või veel kellegagi teha, ei tea, mida füüsiliselt teha, kas läbi peksta või viia kuskile. Lähtudes kannatanu ütlustest ja aset leidnud sündmusest saab üheselt järeldada, et kannatanu hirm Ilgam Ragimov Jr ja temaga kaasas olnud isikute suhtes oli ehtne ning just sellest hirmust lähtuvalt jättis ta temale kuuluva sõiduki süüdistatavate valdusse ning oli valmis tasuma süüdistatavatele nende poolt nõutava summa. Seda vaatamata sellele, et süüdistuses märgitud isikutel puudus mistahes õiguslik alus süüdistuses näidatud summa nõudmiseks. Kahtlemata isik, kes jätab enda kasutuses oleva sõiduki temalt raha nõudvatele isikutele ning võtab nõutava rahasumma tasumiseks isegi laenu, tajub nõude täitmata jätmisest ähvardavat ohtu reaalsena. Ka tõsiasi, et kannatanu ise seoses aset leidnud sündmusega politseisse ei pöördunud, kinnitab kohtule nii süüdistatavate sellekohast nõudmist kui ka nendest lähtuva ohu veenvust. Seejuures on oluline täheldada, et kannatanu ütluste kohaselt ei välistanud ta võimalust, et I. Ragimovi suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Seejuures ei Oi oluline, kas ja mille eest sündmuskohal viibivad ja nõudmisi esitavad isikud ka tegelikult varem karistatud olid või kas üldse olid. Juba ainuüksi selline arvamus (teadmine) süvendas kohtu hinnangul kannatanu hirmutunnet veelgi. On usutav, et olukorras, kus isik on sattunud tema hinnangul tõenäoliselt varem kriminaalkorras karistatud isikute meelevalda, tegutseb kannatanu talle antud juhiste järgi kartuses enda ja lähedaste elu ja tervise pärast ning hirmust selle ees, mis võib järgneda, kui ta nõudmisi ei täida. Seda isegi olenemata sellest, et keegi teda või tema lähedasi otsesõnu vägivallaga ei ähvardanud või et sündmus ise kulges ilma erilise agressiivsuseta ning näiliselt rahulikult. Arvestades aga sündmust kui tervikut ning neid teadmisi/arvamusi, mis olid kannatanul talle nõudmisi esitatavate isikute suhtes, pidi süüdistatavate tegevusest lähtuv oht tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Just sellest talle tajutavast ähvardusest kui psüühilisest vägivallast ajendatuna võttis kannatanu laenu ning andis Ilgam Ragimovi kätte temalt nõutud summa, saades seejärel tagasi temalt ära võetud sõiduki xxx. Tähtis ei ole mitte see, kas I. Ragimov ise käsitles 26 enda tegevust väljapressimisena, vaid see, kui tõsiselt tajus süüdistatavast lähtuvat ohtu ähvarduse adressaat. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad Ilgma Ragimovi Jr poolt koos A Si ja I R Sr-ga väljapressimise toimepanemist. Samas süüdistuses on A S Harju Maakohtu 28.01.2019 otsusega kriminaalasjas xxx KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning Ilgam Ragimov Sr Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8230 KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi juba kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, kuid süüdistatava I.Ragimovi Jr jaoks ei saa olla siduv kohtuotsus, mis on tehtud teises kriminaalasjas teiste isikute suhtes /Riigikohtu lahend 3-1-1-63-13/. Kohtu hinnangul pani Ilgam Ragimov Jr teo toime kaastäideviijana. Viibides koos teiste isikutega sündmuskohal ning nõudes ühiselt kannatanult väidetava varguse toimepanemise eest raha, võttes kannatanult sõiduki ning andes kannatanule mõista, mis võib järgneda nõude mittetäitmise korral, on tuvastatav, et I. Ragimov valitses oma teopanuse läbi tegu tervikuna. Kohtu hinnangul pani Ilgam Ragimov Jr teo toime kavatsetusega. Lähtudes eelviidatud jälitusprotokollis kajastatud vestlusest, kus A. S käsib kannatanule pretensioonid esitada, ülbe olla ning pool tundi hiljem teatab I. Ragimov, et nad võtsid auto ära, on tuvastatav, et süüdistuses toodud isikute, sealjuures Ilgam Ragimov Jr-i eesmärgiks oli nõuda kannatanult varalise kasu üleandmist kannatanut seejuures psüühiliselt mõjutades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ilgam Ragimov Jr pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuritegeliku ühenduse koosseisule hinnangu andmisel lahendab kohus esmalt mitmekordse karistamise keelu küsimuse (ne bis in idem põhimõte). Kohtuasja arutamisel on tõusetunud küsimus, kas olukorras, kus süüdistatavatele heidetakse ette varasema kohtuotsusega tuvastatud narkootilise aine käitlemist väitega, et see on toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides, saab menetlusõiguslikuks mõttes rääkida ühest ja samast teost. Kuivõrd süüdistuses on läbivalt sisustatud kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist sarnaselt läbi eelnevalt jõustunud lahendite, analüüsib kohus ne bis in idem põhimõtte võimalikku rikkumist kõikide süüdistatavate osas ühiselt. Prokurör on seisukohal, et tegemist ei ole ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega, kuna KarS § 255 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik julgeolek, seevastu KarS § 184 kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis. Samuti osundas prokurör Riigikohtu 21.02.2019.a otsuses nr 1-16-6452/340 p-s 36 toodud seisukohale, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ja selle raames toimepandavad üksikkuriteod moodustavad reaal-, mitte ideaalkogumi ning kuritegelikku ühendusse kuulumine ei ole samastatav selle raames toimepandavate üksikkuritegudega, mis tuleb tuvastada ning selle toimepanijatele süüks arvata eraldi. Seda, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude (eeskätt KarS § 184 järgi kvalifitseeritav tegu) toimepanemisele, on prokurör sisustanud ka viidetega süüdistatavate varasematele kohtuotsustele, milles isikud on süüdi tunnistatud KarS § 184 järgi. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus arvestaks süüdistuses näidatud varasemaid süüdimõistvaid kohtulahendeid praeguses kriminaalasjas kui kuritegeliku ühenduse koosseisu kinnitavaid asjaolusid, rikuks kohus ne bis in idem-põhimõtet ja seda järgmistel põhjustel. Põhiseaduse § 23 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Vasta

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.