KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-639 Haldusasi XX kaebus nõudega kohustada Tallinna Vanglat si

) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 16.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata sisuliselt läbi kaebaja 13.01.2022 avaldus (registreeritud vanglas 17.01.2022 numbriga 5-18/22/1323-1). Kaebuse kohaselt oli tegemist avaldusega, millega kaebaja pöördus vangla sisekontrolli talituse poole seoses vanglaametnik D.P matsliku käitumisega. Kaebusest nähtub, et Tallinna Vangla vastas kaebajale 31.01.2022 kirjaga 5-18/22/1323-4, et jätab kaebaja 13.01.2022 avalduse läbi vaatamata. Kaebaja esitas vangla 31.01.2022 vastusele 07.02.2022 vaide, ent kaebuse esitamise ajaks ei ole vangla vaiet läbi vaadanud. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2. Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2022 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 20 eurot tasumiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest 3-22-639 arvates (resolutsiooni p 2), andis menetlusabi määruse tõlkimiseks vene keelde (resolutsiooni p 3). Sõltumata kaebaja majanduslikust olukorrast ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud, kuna vaidluse all oleva küsimuse näol ei ole tegemist kaebaja jaoks olulise küsimusega (

§ 111lg-d 1 ja 2).

Kaebaja pöördus 13.01.2022 avaldusega vangla sisekontrolli talituse poole seoses ühe ametniku ebaviisaka käitumisega. Ametniku väidetavalt ebaviisaka käitumise kohta sisekontrolli talituse hinnangu saamine ei ole kinnipeetava jaoks oluline küsimus. Esiteks ei oleks see, kui vangla oleks kaebaja 13.01.2022 avalduse sisuliselt läbi vaadanud ja ametniku käitumisele hinnangu andnud, andnud kaebajale mingisugust vahetut kasu. Teiseks ei nähtu, et kaebuses nimetatud ametnik oleks oma käitumisega kuidagi intensiivselt kaebaja õigusi rikkunud. Kui see oleks nii olnud, oleks kaebaja pidanud vaidlustama konkreetse toimingu või ametniku antud haldusakti või nõudma ametniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamist (kui see põhjustas kaebajale kahju). Eelnev ei tähenda seda, et vangla ei peaks kinnipeetava avaldustele nõuetekohaselt vastama. Küll aga ei saa iga avalduse õiguspärast läbivaatamist pidada kinnipeetava jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et see õigustaks sellega seotud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. Kui kaebaja soovib kohtu hinnangut sellele, kas vangla on tema 13.01.2022 avalduse läbi vaatamata jätmisel talitanud õiguspäraselt, tuleb tal tasuda riigilõiv. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 06.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebajal ei ole raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei oleks kaebust esitanud, kui see poleks tema jaoks oluline. Vanglaametnik rikkus vangistusseaduse § 41 lg-t 1 ja kodukorra p-e 1.2, 1.8, 1.9, 1.13.1, 1.14.12, 1.14.13 ja 1.14.16. Kaebaja soovib, et vangla reageeriks ametniku matslikule käitumisele nõuetekohaselt. Kaebaja jaoks on see põhimõtteline küsimus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Kaebusele lisatud XXe menetlusabi taotluse ja isikukonto väljavõtte põhjal saab pidada kaebajat kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks maksejõuetuks. Kaebaja majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida kohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata.

§ 111

lg 1 võimaldab jätta kaebajale menetlusabi andmata, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (

§ 111lg 2).

Kohus peab hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust ning maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2007 määrus nr 3-3-1-83-07, p 11). 6. Asja tähendus kaebajale võib olla erinev sõltuvalt sellest, millise õigushüve üle vaieldakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalust küsimust (vanglaametniku väidetavalt ebaviisaka käitumise kohta vangla sisekontrolli talituselt hinnangu saamine) ei saa pidada 2

§ 111lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata.

Kaebuse edasiseks menetlemiseks tuleb kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot, kasutades selleks vajadusel näiteks lähedaste abi. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei piira praegusel juhul ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust. 7. Eelneva põhjal jääb XXe määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3