Obsah (7)

§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108§ 82§ 100

2-20-9829 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9829 Tsiviilasi E L hagi D K

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust puudub alljärgnevas: A L ja D K on E L vanemad. Laps on sündinud 30.03.2020.a. Hageja on kostja ainuke laps, hageja seaduslikul esindajal on veel üks alaealine laps. Lapse vanemad ei ole kunagi koos elanud. E elab koos emaga. 3. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. 2 2-20-9829

§ 99

lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Hageja kuludest on mõistlikud ja põhjendatud riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, majapidamistarvete ja kodukeemia kulu 8 eurot, kodutehnika kulu 7 eurot, sidekulu 7 eurot, muud kulud (mänguasjad, transport) 5 eurot. Nimetatud kulud tekivad igal inimesel ja ei vaja eraldi põhjendamist ning tõendamist.
2. Hageja on kirjeldanud oma eluasemekulusid alljärgnevalt: Hageja alaliseks elukohaks on hageja seadusliku esindaja elukoht asukohaga xxx. Elamispinnaks on 1-toaline korter, mis asub 9-kordses paneelmajas Lasnamäe linnaosas. Koos hagejaga elavad veel 2 inimest hageja ema ja hageja vend. Korter on keskmises seisukorras, üldpind 32,80 m
3. Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS-i kasuks, millega on tagatud Swedbank AS-i ja hageja seadusliku esindaja vahel 28.07.2008.a sõlmitud eluasemelaenu leping xxx. Lepingu lõpetamise tähtaeg 07.07.2038.a. Lepingujärgne igakuine tagasimakse moodustab kokku summa 122,96 eurot. Lapsega koos elaval vanemal ei ole õigust nõuda laenumakse osalist tasumist teise vanema poolt, vaid lapse eluruumi kulude väljaselgitamiseks tuleb leida sellise eluruumi kohalik keskmine üürihind ja seeläbi välja arvutada lapse osa sellest kulust. Nimetatu kulule lisanduvad ka korteri kasutuskulud. Kasutuseelise väljaarvutamise aluseks on võrreldavate korterite pakkumised üüriturul:
4. 35 m², 1-toaline korter xxx 299,00 eurot (8,54 m²) https://www.city24.ee/et/kinnisvara/korterite-uur/Tallinn-Lasnamaelinnaosa/5676820?selectedTabMenu=list
5. 32,7 m2, 1-toaline korter Kalevipoja tn 6, Lasnamäe linnaosa - 280,00 eurot (8,56 m²) https://www.city24.ee/et/kinnisvara/korterite-uur/Tallinn-Lasnamae-linnaosa/2029530
6. 32,8 m2, 1-toaline korter Tondiraba tn 5, Lasnamäe linnaosa - 300,00 eurot (9,15 m²) https://www.city24.ee/et/kinnisvara/korterite-uur/Tallinn-Lasnamae-linnaosa/5223294 Samaväärse üürikorteri hind kuus oleks 8,75 eurot m². Seega lapse elukohaks oleva korteri (pindala 32,80 m²) kuine üürisumma kujuneks vastavalt 32,80 x 8,75 = 287,00 eurot. Laps kasutab kogu eluruumi. Eluruum on 3 inimese ühiskasutuses. Ühe inimese kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus ühes kuus on 287:3=95,65 eurot. Lapse eluaseme kasutuskulude arvutamise aluseks on xxx kasutamise kulusid väljendavad igakuised korteriühistu xxx poolt väljastatud arved. Selle korteri aasta keskmine kommunaalkulu ca. on 90,00 eurot. Ühe inimese eluruumi kasutuskulu ühes kuus on 30.00 eurot. Eluruumi kasutamisega seondub ka elektrienergia kasutamise kulu, mille arvutamise aluseks on energia teenuste osutaja poolt väljastatud arved. Korteri elanike poolt aasta keskmine elektritarbimise kulu ca. on 27,00 eurot. Ühe inimese eluruumi elektrikulu ühes kuus on 9 eurot. Kostja vaidleb vastu, et kulude eluasemekulu arvestusel tuleb aluseks võtta laenusumma st tegelik kulu, mida hageja ema igakuiselt tasub. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kirjaliku tõendi, millest nähtuvalt korteri kommunaalkulud sh küttekulu oli käesoleva aasta aprillis 72 eurot. Arvestades, et talviti on küttekulu kõrgem, on usutav, et kuu keskmine kommunaalkulu on 90 eurot, mis tuleb vastavalt korteri elanike arvule jagada kolmega. Hageja ei ole elektrikulu kohta tõendit 3 2-20-9829 esitanud. Eluliselt usutav on, et 1-toalise korteri, kus elab kolm isikut, ühe kuu elektrikulu võib olla 27 eurot ning hageja osa sellest 9 eurot. Riigikohtu lahendi 16.10.2013.a lahendi nr 3-2-1-69-13 kohaselt tuleb lapse eluasemekulu määramisel tõepoolest arvestada kasutuseelise suurust. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kasutuseelise suur 95,65 eurot. Hageja kogu eluasemekulu suurus on seega 134,65 eurot.
7. Kulutused toidule: Hageja arvates on toidukulu suuruseks 134,9 eurot ühes kuus. E on sündinud määratud ajast varem ehk 7.raseduskuul Laps vajab pikaajalist ravi, sest lapsel on tuvastatud bronhopulmonaalne düsplaasia ning haiglaravi järgselt tuleb jätkata enneaegse retinopaatia skriiningut, silmakontrolli jne. Seetõttu lapsele peab olema tagatud toit, mis on vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid, mistõttu peab lapse menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, liha ja kala, mille hind ei ole odav. Laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas. Hageja seaduslik esindaja arvestab E hinnanguliseks kuiseks toidukuluks 134,9 eurot, sh on erinevad köögivilja-, puuvilja-, marja- ja lihapüreed 64 eurot kuus, erinevat sorti pudrud 16 eurot kuus, jogurtid 18 eurot kuus, sulatatud juust kui pudrulisand 4 eurot kuus, erinevad köögiviljad ja puuviljad 5 eurot kuus, liha 8 eurot kuus, eritoit (arsti ettekirjutusel) lapsele 17,9 eurot kuus, krõpsud ja küpsised 2 eurot kuus. Hageja nimetatud kulutused toidule on kohtu arvates mõistlikud ja põhjendatud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et laps sündis tugevalt enneaegselt ning on seetõttu erivajadusega. Hageja toidukulu on seega 134,9 eurot kuus.
8. Kulutused ravimitele, tervishoiule ja hügieenitarvetele: Hageja kirjeldab, et vajab käsimüügiravimeid ja sügis-talveperioodil vitamiine organismi tugevdamiseks. Üldteada, on et igal inimesel kulub hügieenile vahendeid (seep, hambapasta, dušigeelid jms). Igakuine vajadus ravimitele ja hügieenitarvetele on 214,09 eurot sh : vitamiin D – 4,58 eurot kuus, salv „Lipolan“ 13,3 eurot kuus, Kolmisruse (allergia ja põletiku vastane ravimtaim) lapse igapäevaseks pesemiseks 72 eurot kuus, mähkmed „Pampers“ 54,36 eurot kuus, pesupulber 8 eurot kuus, aluslinad 15 eurot kuus, otsikud nina puhastamiseks 30 tk kuus 26,85 eurot kuus, füsioloogiline lahus nina puhastamiseks 10 eurot kuus, seep „Bioderma“ 10 eurot kuus. Lapse erivajadusest tulenevalt osutatakse lapsele osteopaadi teenuseid 2 korda kuus kuni tervise paranemiseni. Ühe visiiditasu suurus on 50,00 eurot, mis kokku teeb 100,00 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et põhimõtteliselt lapse nendele kulutustele vastu ei vaidle. Kohtu arvates ei ole üldse põhjendatud ja mitte ühegi tõendiga tõendatud lapse igapäevase pesemise kulu 72 eurot. Hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud ravimitele, tervishoiule ja hügieenitarvetele on seega 242 eurot.
9. - Lapse vajalikud kulud ühes kuus on seega Eluasemekulu 135 eurot Toidukulu 135 eurot Ravimite ja hügieenikulu 142 eurot 4 2-20-9829 - Tervisekulu 100 eurot Riided ja jalanõud 50 eurot Majapidamistarbed ja kodukeemia 8 eurot Kodutehnika kulu 7 Sidekulu 7 Muud kulud (mänguasjad, transport) 5 eurot Kokku hageja vajalikud kulud ühes kuus 589 eurot 9.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus …/ Kostja on osaliselt töövõimetu.

1. Kostja on oma kulutused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt (kuulmisaparaadi maksumus ei ole ühe kuu kohta, vaid kokku): - Eluaseme laenumakse 260 eurot ja kindlustus 12 eurot - Korteriühistu majandamiskulud 75-110 eurot - Sideteenuse kulud (internet, telefon) 30 eurot - Elektritarbimise kulu summas 12 eurot - Kuulmisaparaadi patarei maksumus (vajab väljavahetamist iganädalaselt) 20 eurot kalendrikuus - Kuulmisaparaadi maksumus 950 eurot - Kuulmisaparaadi filter (vajab väljavahetamist igakuiselt) 30 eurot - Kuludest ravimitele. Kostja vajab nahahaiguse (dermatiidi) leevendamiseks pidevat ravi ning salvide maksumus on 75 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on tema igakuine sotsiaaltoetus 30,17 eurot ja töötu abiraha vahemikus 200 – 600 eurot kuus. Kostja on esitanud tõendi osalise töövõimetuse kohta. Kostja seletas kohtuistungil, et tal töövõimekaotus on 40 % tulenevalt kuulmispuudest.
2. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja ja kostja on mõlemad erivajadusega. Hageja kulud on erivajaduse tõttu tavalisest samas vanuses lapsest suuremad ning kostja on töövõimetu 40% osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis summas 200 eurot kuus.
3. Hageja palus välja mõista tagasiulatuva alammääras elatise perioodi 01.04.2020.a kuni 07.07.2020.a eest.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5 2-20-9829 Tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Perioodil 01.04.2020.a kuni 07.07.2020.a ei olnud hageja põlvnemine kostjast tuvastatud ja hageja ei olnud ka vastava hagiga kohtusse pöördunud. Seega puudub alus tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

1. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks alammääras elatise välja alates hagi esitamisest 08.07.2020.a. Täitmise kord
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda tema kontole.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 5.kuupäevaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. Hageja kulud on õigusabikulud 1850 eurot. Kostja arvates on hageja menetluskulud osaliselt liialdatud, kuna hagejal oli õigus ja võimalus pöörduda Eesti Õigusbüroo poole ja saada tasuta õigusabi või õigusabi alates
2. tunnist hinnaga 60 eurot tunnis. TsMS 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt. Kohus arvestab, et hageja menetluskuludest ½ on põlvnemise nõudest tingitud ja ½ on elatise nõudest tingitud. Hageja põlvnemise nõude menetluskulud jätab kohus tervikuna kostja kanda. Elatise nõude rahuldas kohus osaliselt. Elatise nõude menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja on tasunud ekspertiisikulu 171 eurot. TsMS § 151 lg 2 viimane lause kohaselt riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg 5 järgi kannab kohus ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus loeb hageja poolt TsMS § 148 lg 1 alusel ette tasutud ekspertiisikulud 171 eurot menetluskuludeks ning arvab selle riigituludesse. Vastavalt asjas tehtud menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena TsMS § 138 lg 2 ning § 143 p 1 koosmõju alusel välja mõista 171 eurot. Kokku tuleb kostjal seega tasuda hagejale menetluskulude katteks 1096 eurot (1850 : 2 = 925 + 171). Kohus määrab hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 6 2-20-9829 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7