). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
4. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (
Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (
5. Antud juhul on kostjale kohtukutse isiklikult kätte toimetatud vastavalt
§-le 312 postiteenuse osutaja vahendusel 19.05.2022 (tl 33). 6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud
lg 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega ole andnud enne istungit nõusolekut kirjalikuks menetluseks või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. 7.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine.
lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.
Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. 2 Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud kulud jagada erinevalt
lg-s 1 sätestatust ning hageja menetluskulud tuleb pooles ulatuses jätta tema enda kanda ning pooles ulatuses kostja kanda, kuivõrd kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et hageja on üritanud ühisvara jagada kohtuväliselt ning kohtusse pöördumise on tinginud kostja soovimatus ühisvaraga seonduva lahendamiseks. Ka kohtumenetluses ei olnud kostja nõus ühisvara jagama, esitades põhjenduseks vaid soovi jätta enda osa lastele. Kohtuistungile, kus saanuks võimalikke lahendusi pooltega arutada, kostja ei ilmunud. Ainuüksi hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole ka õiglane, sest ühisvara jagamine antud kaasuses on hageja huvides. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskuludest summas 966 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabi kulud 546 eurot) 50 % jätta hageja kanda so summas 483 eurot ja 50% kostja kanda so summas 483 eurot. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud kokku 3 tunni ja 15 minuti ulatuses põhjendatud ja olnud vajalikud.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.