← Eesti

1-21-5652/52

1-21-5652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2022 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-21-5652 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk A

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Vjatšeslav Vassekin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vjatšeslav Vassekinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 157,20 eurot (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 20 senti), sh käibemaks 26,20 eurot (kakskümmend kuus eurot ja 20 senti). Mõista Vjatšeslav Vassekinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 157,20 eurot (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 20 senti), mis tuleb tasuda 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 52,40 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700041116 ning selgitus „Vjatšeslav Vassekin, 1-21-5652, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies 1

(6)1-21-5652 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Vjatšeslav Vassekin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.10.2021 otsusega

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 22.10.2020 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 22.01.2020 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 kuud ja 19 päeva arvati liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta, 9 kuud ja 9 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 19.07.2021. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 17.11.2021. 2. 22.04.2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Vjatšeslav Vassekini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vjatšeslav Vassekini karistusaeg algas 19.07.2021, see lõppeb 28.04.2023 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 29.04.2022.

Vjatšeslav Vassekini isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

  1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Vjatšeslav Vassekini ennetähtaegset vabanemist.
  2. 20.05.2022 kohtuistungi toimumise eelselt esitas Vjatšeslav Vassekini kaitsja kohtule taotluse lisada toimiku juurde Viru Vangla 05.11.2021 otsuse nr 6-16/252-2 kahju hüvitamise taotluse osalisest rahuldamisest ja xxx tootmisjuhi iseloomustuse Vjatšeslav Vassekini kohta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  3. Kohtuistungil avaldas Vjatšeslav Vassekin, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanemisjärgne elukoht on xxx. Vanglas töötamisest enda sõnul ei ole kunagi keeldunud ja ei tea, miks iseloomustuses seda kirjutati. On valmis täitma kriminaalhooldaja poolt pakutud kohtrollnõudeid. Annab oma sõna, et ei tarvita narkootikume ja alkoholi. Vanglas viibimise ajal on enda hinnangul omandanud oskusi probleemide lahendamiseks, läbides määratud motivatsiooni ja alkoholivastase programmi ning tehes enda jaoks õiged järeldused. Tänu läbitud programmile sai aru, et tema kuriteod ja suurem osa probleemidest olid seotud narkootikumidega. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral asub kohe tööle ja hakkab maksma riigi ees olevaid kohustusi, muudab oma eluviisi, milleks saab töö ja perekond. Kinnipeetav avaldab, et vanglas olles sai aru, et elas valesti, tarvitades alkoholi ja narkootikume, sest niimoodi elada ei tohi.
  4. Süüdimõistetu kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues täiendavalt välja, et on olemas eeldused Vjatšeslav Vassekini tingimisi vabastamiseks. Kaitsja palus asja juurde võtta kohtule 20.05.2022 esitatud dokumendid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2

(6)1-21-5652 7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Vjatšeslav Vassekin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vjatšeslav Vassekin on ära kandnud üle poole mõistetud vangistusest. Seega tuleb nentida Vjatšeslav Vassekini puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Vjatšeslav Vassekini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

  1. Esmalt ja selgelt üheselt mõistetavaks, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kohtule esitatud iseloomustus sisaldab viiteid mitmetele ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse Vjatšeslav Vassekini just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus selgitab, et seisukoha kujundamisel on kohus arvesse võtnud vaid kahte kehtivat kriminaalkaristust ja teinud oma järeldused ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks nimetatu ja nimetatu ajaperioodi pinnalt.
  2. Nähtuvalt vangla poolt edastatud materjalidest, siis Viru Vangla 04.11.
  3. a nr 6-3/764-2 käskkirjaga on vangla poolt 13.09.
  4. a koostatud distsiplinaarmenetluse käskkiri nr 6-3/764-1 Vjatšeslav Vassekini karistamise kohta kehtetuks tunnistatud ja kohus seda distsiplinaarkaristusena ei arvesta, kuid materjalidest nähtub, et Vjatšeslav Vassekinil on siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt on Vjatšeslav Vassekinit 08.12.2021 käskkirjaga karistatud distsiplinaarkorras Viru Vangla direktori 13.10.2021 käskkirja nr 6-3/866-1 kodukorra punkti 1.12.6 rikkumises (suhtles saatmise ajal kõrvaliste isikutega) ja määratud karistuseks noomitus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.
  5. Nõustuda saab sellegagi, et Vjatšeslav Vassekini käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Vjatšeslav Vassekin vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vestlusel elustiilist, suhtlusringkonna kriminaalsest taustast, probleemide lahendamise oskusest, hoiakutest ja suhtumisest ühiskonda. Ka on positiivne riigikeele A1 taseme kursusel osalemine, mis aitab isikul paremini ühiskonnas hakkama saada. Kahtlusteta head perekondlikud suhted annavad kaalu isiku vabastamiseks. Vjatšeslav Vassekini suhtumine ametnikesse on neutraalne. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Vjatšeslav Vassekini ennetähtaegseks vabastamiseks. 13.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Vjatšeslav Vassekini karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 14. Vjatšeslav Vassekini tunnistati süüdi ja ta kannab karistust võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt. Süüdimõistev kohtuotsust karistuse mõistmisel tehti kohtuotsuste kogumis. Nimelt pärast süüdimõistva kohtuotsuse 3

(6)1-21-5652 kuulutamist tuvastati, et Vjatšeslav Vassekini pani enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo. Seetõttu on Vjatšeslav Vassekini suhtes tehtud kokku kaks süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks sellele Vjatšeslav Vassekin on varasemalt pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes ühes käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kohustusega. Vjatšeslav Vassekin rikkus mh registreerimiskohustust, kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas ja ei pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast. Sel põhjusel pöörati Viru Maakohtu 04.05.2021 määrusega Vjatšeslav Vassekinile Harju Maakohtu 22.10.2020 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele. Eeltoodust järeldub, et Vjatšeslav Vassekin oma käitumisega on näidanud üles oma suhtumist õiguskorda viisil, kus tal lasuva kohustuste täitmist ta oluliseks ei pea. Vjatšeslav Vassekin ei ole väärtustanud kanda karistus vabaduses olles. Vjatšeslav Vassekini käitumiskontrollil viibimine ebaõnnestus. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Vjatšeslav Vassekin naasta seegi kord õiguskorda mittejärgiva tegevuse juurde. Tuleb suhtuda kriitiliselt Vjatšeslav Vassekini valmisolekusse kanda karistus vabaduse tingimustes. Eel- ja ülaltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt.
  1. Vjatšeslav Vassekini puhul ei saa vaadata mööda ka mõnuainete tarvitamise riskist. Vangla meditsiiniosakonna andmetel enne vangistust tarvitas alkoholi enda sõnul vähe, umbes korra nädalas ja lahjat alkoholi. Alkoholiseaduse alusel rikkumisi pole. Piisav motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks on puudunud. 19.07.2021 saabus iseseisvalt karistust kandma olles alkoholijoobes. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et isik saabus 20.07.
  2. a Viru Vanglasse ning talle tehti narkotest, mis näitas positiivset tulemust ainetele MET - metamfetamiin; BZD - rahustid ja uinutid; LSD - hallutsinogeenid; THC - kanep. Kontaktisikuga vesteldes andis teada, et suitsetas vaid kanepit, kuid ei mõista miks test näitas teisi aineid positiivsena. Tarvitas narkootikume enda sõnul ühe korra kuus. Samas tunnistas, et on proovinud amfetamiini. Seega on ilmne, et mõnuainete, eelkõige alkoholi tarvitamine on olnud Vjatšeslav Vassekini kuritegeliku käitumise soodustaja. Nõnda nähtub, et Vjatšeslav Vassekinil kehtiv kriminaalkaristus selle eest, et ta pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Arvestades Vjatšeslav Vassekini eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Vjatšeslav Vassekini suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Vjatšeslav Vassekini enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine mh ilmestab seda vangistusliku karistuse kandmisele ilmumine joobeseisundis. Olles varasemalt süüdi mõistetud korduvas mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, puudub kohtul veendumus, et läbitud sotsiaalprogramm ja alkoholi tarbimise võimaluse puudumine viimaste kuude jooksul on avaldanud sellist mõju Vjatšeslav Vassekini käitumisele, et kohtul tekiks piisav edulootus edaspidiseks eluks ilma alkoholi tarbimata. Vjatšeslav Vassekini on mõnuainete vaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Vjatšeslav Vassekini käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Vjatšeslav Vassekin on loobunud mõnuainete tarbimisest. Kuigi Vjatšeslav Vassekin avaldas kohtuistungil, et ei tarvita edaspidi narkootikume ja alkoholi ja läbitud on ka asjakohane sotsiaalprogramm, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Arvestades asjaolu, et iseloomustuse järgi on Vjatšeslav Vassekin isik, kes seni on demonstreerinud, et ei suuda vabaduse tingimustes oma käitumist kontrollida, on oht taaskord panna toime süütegu kõrge. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et Vjatšeslav Vassekinile on soovituslikud jätkutegevused, mis kinnistavad omandatud teadmisi ja loovad suuremad eeldused seaduskuulekaks eluks. Vjatšeslav Vassekini mõttemaailm on alles muutuste teel.
  3. Kohtu veendumusel on Vjatšeslav Vassekini puhul oluline, milline saab olema tema majanduslik toimetulek. Vjatšeslav Vassekinil 13.04.2022 seisuga jooksvaid nõudeid 19 175,09 euro ulatuses. Kohus leiab, et kindel ei saa olla selles, et Vjatšeslav Vassekini saab vabaduses tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega hakkama. Iseloomustusest nähtub, et kuigi Vjatšeslav Vassekin soovib kinnipeetav tööle asuda ettevõttesse xxx, siis kriminaalhooldusametnik telefoni teel ei saanud 4
(6)1-21-5652 suulist kinnitust töökoha olemasolu kohta. Ettevõtte personaliosakonna juhataja ei ole nõus võtma kinnipeetavat enda juurde tööle. Seega tal tuleks hakata endale alles vabaduses tööd otsima, mis pruugi koheselt õnnestuda. Süüdimõistetu pani kuritegusid toime ka siis, kui elatus töötasust, sest nagu vangla iseloomustusest nähtub, siis kinnipeetava väidete kohaselt töötas ta enne vangistust x AS-is 4 kuud ja enne seda x OÜ-s 5 aastat. Seega Vjatšeslav Vassekini puhul ka stabiilse sissetuleku olemasolu ei minimeeri uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Ehk püsib risk, et isegi kui Vjatšeslav Vassekini saab endale töökoha, siis seal tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Samas majanduslik toimetulek on seni osutunud Vjatšeslav Vassekini käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks.
  1. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Vjatšeslav Vassekin ei ole seni ka kõiki vangla poolt pakutud võimalusi maksimaalselt kasutanud – 02.09.2021 omandas kinnipeetav IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse kaudu keevitaja eriala, aga 02.03.2022 on kinnipeetav eemaldatud õppurite nimekirjast üksuse juhi ettepanekul, kinnipeetavale oli koostatud ettekanne kaaskinnipeetava ähvardamise eest. Taoline käitumine ilmestab Vjatšeslav Vassekini käitumisega s.o enesetalitsemisega ja probleemide lahendamisega oskusega seotud murekohti. Ühtlasi näitab selline käitumine ka pigem vähest motivatsiooni omandada eriala, sest kui Vjatšeslav Vassekini siiras soov oleks eriala omandada, siis ta tegeleks eriala omandamise nimel oma emotsioonide kontrollimisega. Kui Vjatšeslav Vassekinil oleks omandatud eriala, siis annaks see talle tulevikus vangistuselt vabanedes oluliselt parema positsiooni tööturul.
  2. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel pole Vjatšeslav Vassekini poolt ära kantud karistuse pikkus ja temast lähtuv oht piisavad tema karistuse kandmise viisi muutmiseks, ei pea kohus võimalikuks Vjatšeslav Vassekini vabastamist ka järgmistel põhjustel. Vjatšeslav Vassekini kohta koostatud iseloomustuse järgi soodustusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Vjatšeslav Vassekin on hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab jätkutegevusi, et omandatud teadmisi värskena hoida. Paraku pole ka Vjatšeslav Vassekini käitumine olnud vangistuses täielikult positiivne. Samas väärib kiitust süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud Vjatšeslav Vassekini valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.
  3. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani Vjatšeslav Vassekin toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase toetus ja väidetavalt ka töökoht. Kuigi käesoleval ajal Vjatšeslav Vassekinil garanteeritud töökoht puudub, siis sisuliselt olid Vjatšeslav Vassekinil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. St, et juba varasemalt pole Vjatšeslav Vassekini vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja Vjatšeslav Vassekini vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
  4. Vjatšeslav Vassekini iseloomustuses on välja toodud üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse arvmääratlused. Kohus väljendab ühemõtteliselt ja selgelt, et nimetatuid arvandmeid kohus seisukoha kujundamisel ei arvestanud.
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vjatšeslav Vassekini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  6. Vjatšeslav Vassekini kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 157,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 26,20 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid vajalikeks ja toimingute tegemisele kulunud aega põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 5
(6)1-21-5652 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, millisel põhjusel oleks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Võlakohustuste olemasolu ei ole selliseks asjaoluks, mis päädiks menetluskulu riigi kanda jätmisega. Vjatšeslav Vassekin on määratud vangistuses töökohustuste täitmisele ja seega on võimalik majandusliku olukorra parandamine rahaliste kohustuste tasumiseks. Kõnealune menetluskulu kuulub seega Vjatšeslav Vassekinilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. Samas KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K-Raha andmetel on Vjatšeslav Vassekinil võlgnevusi üle 19 000 euro. Arvestades isiku varalist seisundit tervikuna ja tema resotsialiseerumise väljavaateid peab kohus põhjendatuks võimaldada Vjatšeslav Vassekinil tasuda tekkinud menetluskulud summas 157,20 eurot 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 52,40 eurot. Kohus selgitab, et kui süüdimõistetu ei tasu kriminaalmenetluse kulude osamakset kohtumäärusega määratud tähtaja jooksul, muutub see konkreetne osamakse sissenõutavaks kohe, mitte alles pärast kõigi osamaksete tasumiseks määratud lõpptähtaega. Seega piisab ositi määratud menetluskulude tasumise sundtäitmise lubatavuseks juba süüdlase poolt ühe osamakse tasumata jätmisest. Juhul, kui isik ei järgi tasumise korda või tähtaega vähemalt ühe osa suhtes, muutuvad kohtuotsusest tulenevad menetluskulud sissenõutavaks tervikuna, s.o nii tasumata kui ka edasiselt tasumisele kuuluvate menetluskulude osade suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.