Obsah (16)

§ 114§ 121§ 137§ 64§ 68§ 83§ 404§ 25§ 16§ 203§ 34§ 35§ 60§ 56§ 57§ 58

Kriminaalasi nr 1-20-6745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2021.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-6745 (kohtueelses menetluses 2023151501118

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2; § 121 lg 2 p 2, 3; § 137 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Kannatanud H. M., K. L., M. L. Tõlk Jelena Kremez Süüdistatav INDREK MARJAPUU, isikukood: 37712226540; elukoht: xxxx; viibib vahi all xxxx (xxxx); kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: U OÜ; kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole Tõkend: vahistamine alates 09.06.2020.a; kahtlustatavana kinnipeetud 08.06.2020.a Kaitsjad Leelo Viil, Teet Veer 1 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Indrek Marjapuu

§ 114lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) aastat.

2. Süüdi tunnistada Indrek Marjapuu

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud.

3. Süüdi tunnistada Indrek Marjapuu

§ 137lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus ükikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 08.06.2020.a karistusaja hulka ning lugeda Indrek Marjapuu karistusaja alguseks 08.06.2020.a.

1. Süüdistatava Indrek Marjapuu suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Indrek Marjapuult riigituludesse: - põlevvedelikuekspertiisi kulud summas 1930 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot; - infotehnoloogiaekspertiisikulud summas 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) eurot; - määratud kaitsja tasud kogusummas 1908 (üks tuhat üheksasada kaheksa) eurot; - ambulatoorne kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu summas 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot; - sundraha 2,5 palga alammääras 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 8046 (kaheksa tuhat nelikümmend kuus) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
3. kuupäevaks alates 15.10.2021.a kuni 15.09.2022.a vähemalt 670,50 Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - DNA-ekspertiisi kulud summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot.
6. Asitõendid ja salvestised: - 8 CD/DVD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 2 - - - tulekahjuproovid; DNA-proovid, kontaktproovid kätelt, 2 paari töökindaid, sukkpüksid, tulemasin, GPS-seadme pakend koos ümbrikuga (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; pardakaamera (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – kohtuotsuse jõustumisel tagastada H. M.le; Indrek Marjapuu saapad, dressipüksid, dressipluus, päikeseprillid, mobiiltelefon CAT (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – saata xxxx Indrek Marjapuu isiklike asjade juurde lisamiseks; Indrek Marjapuu mobiiltelefon iPhone xxxx – konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel; 2 tikutoosi, GPS-seade TKSTAR ning metallkanister (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (alates 27.08.2021.a). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse vahistatud süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Indrek Marjapuud süüdistatakse selles, et tema 10.05.2020 Xxxx väänas tahtlikult valu tekitamise eesmärgil oma abikaasa H. M. käed ja jalad selja taha valuvõttesse, mille tagajärjel tundis H. M. tugevat füüsilist valu ja lisaks tekitas Indrek Marjapuu sellise tegevusega kannatanule verevalumid jäsemete piirkonda. Paari tunni pärast ründas Indrek Marjapuu uuesti H. M.d, haarates tal tahtlikult valu tekitamise eesmärgil õlavartest jõuga kinni ja näpistades H. M.d jäsemetelt ja kehatüvelt, tekitades H. M.le füüsilist valu ja kehavigastusi – verevalumeid jäsemete ja kehatüve piirkonda. Mõlemat kehalise väärkohtlemise juhtumit nägid pealt H. M. ja Indrek Marjapuu alaealised lapsed. Oma tahtliku tegevusega pani Indrek Marjapuu toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Indrek Marjapuud selles, et tema valas kahe inimese tapmise eesmärgil 08.06.2020 kella 01.00 paiku Xxxx asuva kahekorruselise eramaja ümber kogu maja ulatuses, samuti maja seinte ja uste peale põlevvedelikku ehk bensiini ja süütas bensiini põlema, olles teadlik, et majas viibivad H. M. ja K. L.. Samas suhtus Indrek Marjapuu ükskõikselt sellesse, et tema tegevus võib põhjustada ohtu teiste majas viibida võivate inimeste elule ja tervisele, sealhulgas ta möönis oma üldohtliku tegevuse tagajärjena mistahes kahju tekitamist majas olnud K. L.u emale M. L.ule. Olles süütamise järel näinud, et maja võttis tuld, lahkus Indrek Marjapuu sündmuskohalt. Kuivõrd põlengust tekkinud müra kostis majja, ärkasid selle peale 3 üles H. M. ja K. L., kes pääsesid majast välja ja alustasid koheselt tulekahju kustutamist ning kohale kutsutud tuletõrjujad kustutasid tulekahju lõplikult, mistõttu jäi kuritegu Indrek Marjapuu tahtest olenemata lõpule viimata, kuid tema tegevus põhjustas reaalse ohu majas viibinud inimeste elule ja tervisele ning varale. Samuti tekitas Indrek Marjapuu maja süütamisega K. L.ule varalist kahju vähemalt 19 956 eurot. Oma sellise tegevusega pani Indrek Marjapuu toime

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmiskatse, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ja kahe või enama inimese suhtes. Samuti süüdistatakse Indrek Marjapuud selles, et tema paigaldas varjatult 04.06.2020 oma abikaasa H. M. kasutuses olevasse sõiduautosse xxxx reg.nr xxxx H. M. teadmata GPS jälgimisseadme xxxx ning paigaldas enda kasutuses olevasse mobiiltelefoni Apple iPhone xxxx TKSTAR GPS-nimelise tarkvara, eesmärgiga kasutada mobiilirakendust ja veebirakendust jälgimisseadme asukoha tuvastamiseks. Eeltoodud jälgimisseadet ning tarkvara kasutades jälgis Indrek Marjapuu alates 04.06.2020 H. M.d ja tema kasutuses oleva sõiduki asukohti H. M. kohta andmete kogumise, eelkõige tema viibimiskohtade tuvastamise, eesmärgil kuni 08.06.2020, mil Indrek Marjapuu peeti politsei poolt kahtlustatavana kinni, misjärel ei olnud tal enam võimalik jälitustegevust jätkata. Indrek Marjapuu tegevus, s.o isiku ja asjade varjatud jälgimine, vastab KrMS § 1265 kirjeldatud jälitustoimingule. Indrek Marjapuu on isikuks, kellel puudusid KrMS § 1261 lg 5, § 1262 lg 1 ja § 1263 lg 1 tulenevad õigused tegeleda jälitustegevusega. Oma tahtliku tegevusega pani Indrek Marjapuu toime jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil, s.o

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Indrek Marjapuu süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud. Prokurör analüüsis väga põhjalikult kohtule esitatud tõendeid ning leidis, et need tõendavad ümberlükkamatult Indrek Marjapuu poolt H. M. kehalist väärkohtlemist, eraviisilist jälitustegevust ja mõrvakatset. Prokurör märgib, et kehalise väärkohtlemise episoodis esineb karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine alaealiste laste juuresolekul. Mõrvakatse puhul märgib prokurör, et süütegu jäi Indrek Marjapuu tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Indrek Marjapuu ei ole ise midagi teinud, et loobuda süüteo toimepanemisest. Puutuvalt teostatud kompleksekspertiisi leiab prokurör, et ei ole tuvastatav, milliste meditsiiniliste kriteeriumite alusel eksperdid on leidnud, et äge stressireaktsioon on ajutine äge psüühikahäire. Prokuröri hinnangul ei ole ekspertarvamus meditsiiniliselt toestatud. Prokurör leiab, et Indrek Marjapuu oli alkoholijoobes, olid kuhjunud emotsioonid, kuid ta andis endale väga selgesti aru, mida ta teeb, kuidas ta teeb ning see tegevus oli planeeritud. Puutuvalt eraviisilisse jälitustegevusse, leiab prokurör, et Indrek Marjapuu paigaldas seadme just nimelt H. M. jälgimiseks, mitte vara kaitseks. Prokurör leiab, et esinevad karistust kergendavad asjaolud – kahetsus ja karistust raskendav asjaolu –

§ 121episoodis teo toimepanemine alaealiste laste juuresolekul.

Mõrvakatse puhul leiab prokurör, et tegu on toime pandud kavatsetult, enam kui kahe isiku suhtes ja üldohtlikul viisil. Arvestada tuleb, et Indrek Marjapuu 4 on varem karistamata isik, kes enne kinnipidamist omas kahte töökohta, tal on neli alaealist last. Eeltoodu alusel palun prokurör Indrek Marjapuu süüdi mõista ja karistada järgmiselt:

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi üheaastase vangistusega,

§ 137

lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega ja

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 11 aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõista karistusaja alguseks 08.06.2020.a. Samuti palub prokurör välja mõista kriminaalmenetluse kulud ja tegi ettepaneku asitõendite osas. Kannatanu H. M. märkis, et on Indrek Marjapuule andestanud ega soovi teda näha trellide taga. H. M. märgib, et juhtunu ei ole ainult Indrek Marjapuu süü, vaid ka temal on osa selles. Kannatanu leiab, et Indrek Marjapuud võib karistada ka tingimisi vangistusega. Kannatanud K. L. ja M. L. ei soovinud avaldada arvamust karistuse liigi ja määra osas. Kaitsja leidis, et erinevalt süüdistuse versioonist ei võtnud Indrek Marjapuu kannatanult telefoni vägivallaga. Kaitsja möönab, et Indrek Marjapuu tegevus täidab

§ 121lg 2 p 2 koosseisu, kuid seda äärmisel juhul kaudse tahtlusega.

Puutuvalt sellele eelnenud käte-jalgade väänamise episoodi leiab kaitsja nagu Indrek Marjapuugi, et seda ei ole olnud. Samuti on oluline, et ka kannatanu H. M. ise on tõdenud, et Indrek Marjapuu ei tunnetanud oma jõudu ega soovinud talle haiget teha.

§ 137

lg 1 järgi ei ole Indrek Marjapuu ennast süüdi tunnistanud ning vaidluse all ei ole asjaolu, et Indrek Marjapuu tellis ja paigaldas autole jälitusseadme, kuid ta tegi seda n-ö vara kaitseks, mitte H. M. jälitamiseks. Kaitsja juhib tähelepanu, et tegemist oli pereautoga, mida kasutasid mõlemad ning tõendid, et Indrek Marjapuu reaalselt H. M. liikumisi jälginud oleks, puuduvad. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et auto kaitsmise vajadus on varasemalt jutuks olnud. Kuivõrd puuduvad tõendid nii objektiivse kui subjektiivse külje osas, tuleb Indrek Marjapuu selles episoodis õigeks mõista. Kaitsja leiab, et Indrek Marjapuu ei ole toime pannud mõrvakatset. Kaitsja nõustub, et Indrek Marjapuu tegevus põhjustas reaalse ohu majas viibivate inimeste elule ja tervisele ning varale. Kaitsja leiab, et Indrek Marjapuu tegevus vastab

§ 404lg 1 tunnustele.

Kaitsja hinnangul aktualiseeruks

§ 114, kui oleks reaalselt põhjustatud isiku surm.

Kaitsja märkis, et erinevalt prokurörist leiab tema, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt ja eksperdiarvamus on selge, jälgitavalt kujunenud ja akt vastab kõikidele nõuetele. Indrek Marjapuu oli mõrvakatse toimepanemisel erilises emotsionaalses seisundis, mis ekspertarvamuse kohaselt on ajutine raske psüühikahäire, mis on kajastatud RHK-10 punktis F43.0. Märgitud ajutine häire piiras oluliselt Indrek Marjapuu võimet oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Kaitsja leiab, et Indrek Marjapuul esinenud eriline psüühiline seisund võis oluliselt piirata tema arusaamist teo tagajärgedest ehk kasvõi möönmist, et tema teo tagajärjel võib surma saada kaks inimest. Samuti on oluline, et faktiliselt Indrek Marjapuu ei teadnud, et majas viibis süütamise hetkel kolm kannatanut. Samuti leiab kaitsja, et koosseisulised tunnused nagu üldohtlik viis ja teo toimepanemine enam kui kahe isiku suhtes välistavad teineteist. Siinkohal on oluline, et Indrek Marjapuu on eitanud, et soovis kannatanute surma. Samuti tuleb arvestada teoeelset ja -järgset käitumist ja Indrek Marjapuu isikut. Keegi, k.a kannatanud ei ole teda kirjeldanud vägivaldse inimesena, samuti on ütlusi andnud tunnistajana D. K., kes kinnitas, et sarnane olukord on varasemalt Indrek Marjapuu poolt rahumeelselt lahendatud. Samuti leiab kaitsja, et Indrek Marjapuu poolt saadetud sõnumid kannatanu K. L.ule ei ole ähvardava sisuga, vaid kattuvad Indrek Marjapuu poolt antud ütlustega. Kaitsja leiab, et selline Indrek Marjapuu poolne kontaktiotsimine enda abikaasa tõenäolise uue elukaaslasega on inimlik. Samuti ei olnud nende kohtumine vägivaldne. Mitte miski ei viita kaitsja hinnangul sellele, et Indrek Marjapuul oli soov kedagi tappa. Kaitsja leiab, et on tõendatud, et uudis teisest mehest ja 5 lahkuminekust mõjus Indrek Marjapuule laastavalt, ta asus alkoholi tarvitama ja vajas abi, tunnistaja L. P. kirjeldas, et ta kartis, et Indrek Marjapuu võib endale viga teha. Samuti kinnitab tunnistaja A. J., et 07.06.2020 õhtul oli Indrek Marjapuu väga löödud. Tunnistaja D. K. kinnitab, et tegemist oli murtud mehega. Sel õhtul Indrek Marjapuu aimas, kuhu H. M. suundub. Kaitsja märgib, et

§ 25

lg 6 ja § 35 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada

§-s 60 sätestatut ning kaitsja leiab, et esinevad kõik faktilised, õiguslikud ja meditsiinilised alused Indrek Marjapuu karistuse kergendamiseks. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei ole tunnistanud (kd I tl 32). Süüdistatavana antud ütlustes on Indrek Marjapuu eitanud n-ö esimest kehalise väärkohtlemise episoodi, selgitades, et ta ei mäleta, et selline juhtum asetleidnud oleks. Ta on tunnistanud rüselust telefoniga seoses, laste juuresviibimist, kuid väidab, et tal ei ole olnud tahtlust kannatanu H. M.le haiget teha. Indrek Marjapuu on ütlustes kinnitanud, et ta paigaldas autole jälgimisseadme, kuid tegi seda vara kaitseks, mitte H. M. jälgimiseks. Indrek Marjapuu tunnistab K. L.u maja süütamist, kuid eitab kellegi surma soovimist, andes ütlusi, et kõik toimus just nagu udus. Oma viimases sõnas avaldas Indrek Marjapuu kahetsust, et ei saa aega tagasi keerata. Ta kirjeldab, et tema hing jäi väga haigeks ja ta ei osanud ennast aidata ega leida abi. Ta avaldab kahetsust toimepandud kuritegude osas, kirjeldades, et see kahetsustunne on tugev ja ta tunneb seda iga päev, elu lõpuni. Indrek Marjapuu palub kohtult mõistmist ja palub ennast mitte liiga karmilt karistada. Ta lubab, et tulevikus ei pane toime kuritegusid, keegi ei pea teda kartma ja ta lubab otsida abi oma vaimse seisundiga tegelemiseks. Indrek Marjapuu soovib, et tema neli last ei peaks pikki aastaid ilma isata kasvama. Ta palub kogu südamest kannatanutelt andestust (kohtu märkus: kohtusaalis viibis sel hetkel ainult kannatanu H. M.). KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Indrek Marjapuu tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2;

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 137

lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga.

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodides eelkõige kannatanu H.

M. ütlustega selle kohta, et pärast seda, kui ta oli abikaasa Indrek Marjapuule 09.05.2020 teatanud enda elus olevast teisest mehest ja soovist lahku minna, tekkis nende vahel 10.05.2020 tüli, mille käigus Indrek Marjapuu nende kodus (Xxxx) magamistoas voodis olles vestluse käigus võttis tema arvatavalt paremast käest kinni ja väänas selle selja taha, olles ise temast vasakul. H. M. tundis valu käes. Tal oli nii valus, et sel hetkel ta ei suutnud rääkida. Valuvõttes oli alguses käsi ja pärast ka jalg. Seda nägi pealt nende xxxx laps H.. Laps võttis telefoni ja helistas tema õele, kui Indrek Marjapuu kuulis telefonis tema õe kisa: „lase lahti“, siis lasi ta lahti. Laps oli ehmunud. Pärast Indrek Marjapuu ei uskunud, et ta talle valu teinud oli. Siis olukord rahunes maha. Samal õhtul tekkis teine konflikt, kui Indrek Marjapuu soovis teada selle teise mehe nime ja ta ei andnud Indrek Marjapuule oma telefoni. Ühel hetkel sai Indrek Marjapuu siiski telefoni kätte ja tema püüdis seda uuesti enda kätte saada. Kui Indrek Marjapuu asus telefoniga magamistuppa minema ja tema teda köögi poolt takistada üritas, pannes jala ukse vahele, näpistas Indrek Marjapuu teda parempoolse külje pealt – see oli köögi ja ukse vahel –, millest tema tundis valu. Telefoni pärast toimus kähmlus, mille käigus Indrek Marjapuu teda kinni hoidis kätest. Sellest ta tundis valu ja järgi jäid sinikad, mõlemal käel. Indrek nägi, et lapsed on 6 juures. Telefoni pärast kähmluse ajal hoidis Indrek vahepeal tal õlavartest kinni. Samuti murdis selle vahejuhtumi käigus Indrek Marjapuu katki H. M. kasutuses olnud telefoni. Seda kõike nägid samuti lapsed pealt nende alaealised lapsed, kes helistasid uuesti R. R.ile. Kannatanu ei ole kukkunud ega ennast ära löönud. H. M. ei pöördunud ise arsti poole, ega talletanud sinikaid, kuid näitas neid järgmisel päeval töökaaslasele, T. S.. Vigastusi/sinikaid võis näha ka K. L. /II kd tl 9 pö-100pö/. Tunnistaja R. R., kes on H. M. õde, kinnitab, et tema teada olid H. ja Indreku suhted head. 10.05.2020 sai tema H. vanemalt lapselt kõne, et emme-issi kaklevad, see oli vist hommiku poole. Laps oli häiritud, kartis, nad olid kodus. Laps ütles, kas esimese või teise kõne ajal, et issi teeb emmele haiget. Hommikul õnnestus laps maha rahustada ja olukord stabiliseerus. Õhtul toimus häirekeskusesse helistamine. Nemad soovitasid lastel kodust ära minna, lapsed läksid mängumajja, sest ei saanud naabrite juurde sisse. Ta sai lapse kõnest aru, et telefon tehti katki ja Indrek oli vist hoidnud H. kinni. Laps oli ehmunud ja ta usub, et laps rääkis juhtunu osas tõtt, sest ta pole varem vägivalda näinud ja tal puudus põhjuse selle väljamõtlemiseks. Samuti oli taustal kuulda kisa /II kd tl 139-141pö/. Tunnistaja R. R.i ütlused riimuvad häirekeskusele tehtud kõne salvestisega ja selle asitõendina vaatlusprotokolliga /I kd tl 44-48/, milles on vaadeldud 10.05.2020 kell 20:32 Häirekeskusesse tehtud kõne, milles palutakse abi Xxxx. Kõnes osaleb häirekeskuse töötaja ja naishääl (kohtulikul arutamisel tuvastatud, kui R. R.). Helistaja selgitab kõnes, et mees läheb naisele kallale, lapsed nutavad. Ta ei oska öelda, kas keegi on juba kannatada saanud, ta kuulis juttu pealt ja mingi hetk läks kohutavaks kisaks. Helistaja selgitab, et laps helistas talle. Ta selgitab, et naise nimi on H. M. ja mehe nimi Indrek Marjapuu, et lapsed on teise telefoni otsas ja ta tütar rahustab neid. Helistaja ei oska täpsustavatele küsimustele vastata, selgitab, et seal on paanika ja palub kiirelt abi. Ta selgitab, et lapsed ei oska tõenäoliselt vastata, kas kiirabi on vaja, sest nad on paanikas. Lähisuhtevägivalla infoleht /II kd tl 15/ tõendab, et 10.05.2020 kell 20:33 teatas lähisuhte vägivallast H. M. suhtes viimase õde. Vägivallatseja nimi on Indrek Marjapuu. Skaalal 0-3 on kannatanu hinnanud kogetud vägivalla mõju endale, sh lastele tervise osas 2, turvalisuse osas 3, toimetuleku osas 3. Kannatanu K. L. kinnitab, et H. M. näitas talle rüselusest (telefoni pärast) tekkinud plekke järgmisel päeval. Ta nägi ja sai aru, et õlavarrest on käega haaratud, kogu biitsepsi peal mitmes kohas. H. rääkis talle, et need on valuvõttest, kirjeldas toimunud rüselust. Plekid olid umbes 5-10 cm suurused/ II kd tl 109pö-110/. Tunnistaja T. S. kinnitab, et on H. M. töökaaslane ja mingil ajal 2020 aprillis mais tuli H. tööle sinikatega, ta oli endast väljas ja näitas käe peal ja külje peal sinikaid. Tal oli nutetud nägu ja värinad. Ta selgitas, et oli abikaasale öelnud, et tahab lahutust ja mees ei olnud sellega nõus. Sinikad oli mees tekitanud, kas haaranud kinni või lükanud. Paremal keha küljel oli umbes 3 sinikat 5 cm läbimõõduga ja paremal käisvarrel üks umbes 3 cm läbimõõduga sinikas / joonis lisatud II kd tl 130/. Seega tuleb nii H. M. ütlustest, kui teistest tõenditest välja, et teo toimepanijaks oli Indrek Marjapuu. Süüdistatav Indrek Marjapuu ennast temale esitatud süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi ei ole tunnistanud.

Indrek Marjapuu kinnitab, et 09.05.2020 teatas abikaasa H. M., et tema elus on teine mees. 09.05.2020 läks Indrek Marjapuu kodust ära, tarvitas alkoholi. H. M. tuli talle 10.05.2020 varahommikul järgi. Kodus ta magas, kuni H. M. ja lapsed ta üles ajasid. Siis ta küsis, kes see mees siis on, soovis saada H. M. telefoni. H. M. ei soovinud seda anda, kuid ta sai selle kätte tema pükste tagataskust. Siis läks kisaks ja konflikt muutus füüsiliseks. H. M. püüdis telefoni kätte saada, tema hoidis H. M.d kinni, hoides teda eemale, ei mäleta, kas hoidis teda kehast või käest. Hiljem tekkisid tal jäljed keha peale ja käsivarrele. Telefoni murdis ta katki ja lapsed olid ehmunud. Peale seda tuli kohale politsei, ta rahunes maha ja sealt edasi suhtlesid nad H.ga rahulikult. Järgmisel päeval näitas H. M. sinikaid. Ta usub, et H. M. võis saada selle rüseluse käigus haiget, kuid see ei olnud tema eesmärk. Lapsed võisid seda pealt näha. See rüselus jäi õhtusele ajale ja enne seda ei ole konflikti olnud H. M.ga. Tema ei ole H. M. käsi ja jalgu väänanud /II kd tl 150 pö-157/. 7 Vaatamata sellele, et Indrek Marjapuu enda süüd ei tunnista, leiab kohus, et tema süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. H. M. on andnud konkreetseid ütlusi toimunud vägivalla osas nii ennelõunasel ajal kui ka õhtul. Kuigi ta ei ole talletanud ühelgi viisil vägivalla tarvitamise tagajärjel tekkinud verevalumeid, on vägivalla kasutamine tema suhtes ja tema ütluste usaldusväärsus kasutatud vägivalla osas leidnud kinnitust teiste kaudsete tõenditega. Eelkõige on märkimisväärne alaealiste laste poolt tehtud kõned R. R.ile. Siinkohal tuleb tähele panna, et lapsed helistasid tädile nii ennelõunasel ajal, kui ka õhtul. Ennelõunasel ajal katkestas kannatanu H. M. sõnul Indrek Marjapuu tegevuse – tema valuvõttes hoidmise – just telefonist kostunud R. R.i hääl, s.o käsklus tegevus lõpetada. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et Indrek Marjapuu kasutas kannatanu suhtes kannatanu poolt märgitud viisil ja ajal vägivalda, nimelt haaras kannatanu käed-jalad valuvõttesse. Lisaks kannatanu ütlustele leiab kohus, et tunnistaja R. R. on selles osas andnud samuti kannatanuga riimuvaid ütlusi. Samuti on oluline, et nii kannatanu H. M., süüdistatav Indrek Marjapuu, tunnistaja R. R., kuid ka L. P. on kirjeldanud, et varasemalt peres vägivalda esinenud ei ole. Seega pidi kohtu hinnangul olema kodus ema-isa vahel toimuv äärmiselt häiriv lastele, et selles vanuses laps (xxxx) otsustas tädile helistada ja abi küsida. Märgitu on ka eluliselt usutav – kannatanu H. M. oli voodis, tüli oli nii sõnaline, kuid ta oli ka kätest-jalgadest valuvõttes ja nuttis –s ilmselgelt sellises olukorras oma ema näha ja isa emale haiget tegemas näha on enam kui häiriv, ka hirmutav laste jaoks. Seetõttu peabki kohus ka eluliselt usutavaks, et selline kirjeldatud konflikt aset leidis, mistõttu lapsed helistasid tädile abi saamiseks. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et H. M. sõnul katkestas Indrek Marjapuu enda tegevuse, kui kuulis telefonis R. R.i häält. Ka see on eluliselt usutav. Indrek Marjapuu tegevus ei peatunud laste juuresolekust, H. M. nuttis ega suutnud rääkida, kuid telefonis kolmanda isiku häält kuuldes võis see olla taandumise põhjuseks. Siinkohal ei oma R. R.i ütluste usaldusväärsuse osas tähtsust asjaolu, et ta ise seda kohta telefonivestlusest ei mäletanud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et tunnistaja oli laste kõnest samuti šokis, ega suuda seetõttu kõike detailselt meenutada. Eraldivõetult nn ennelõunase episoodi osas tõendeid rohkem ei ole. Kohus peatub kirjeldatud hematoomidel edaspidi. Kohus leiab, et voodis toimunud kehalise väärkohtlemise osas on kannatanu seega andnud tõeseid ütlusi, need on usaldusväärsed, langevad kokku ka teiste kaudsete tõenditega (tunnistaja R. R.i ütlused) ning on piisavad jõudmaks veendumusele, et Indrek Marjapuu on käesoleva kuriteoepisoodi toime pannud, st väänanud H. M. käsi ja jalgu, võtnud need valuvõttesse, põhjustades enda sellise tegevusega H. M.le füüsilist valu ja tervisekahjustused (hematoomid). Indrek Marjapuu selle episoodi osas ise on asunud positsioonile, et tema toimunud sündmust ei mäleta ning ennast süüdi ei tunnistanud. Kohus ei pea sellekohast avaldust eluliselt usutavaks ega tema ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Indrek Marjapuul ei olnud ekspertarvamuse kohaselt 10.05.2020.a erilist hingelise erutuse seisundit ega kannatanud ka amneesia all. Enda ütluste kohaselt tarvitas Indrek Marjapuu alkoholi eelmisel õhtul ja osaliselt öösel, misjärel ta magama jäi ja peale ärkamist H. M. järgi kutsus ning kodus edasi magas. Märgitud sündmus leidis aset pärast tema ärkamist kodus. Seega oli Indrek Marjapuu saanud piisavalt magada, samuti oli alkoholitarvitamisest möödunud piisavalt aega, et ta ei saanud olla sellises joobeseisundis, millega kaasneks teadvuse hägustumine või mäluaugud. See ei ole eluliselt usutav. Võttes nüüd arvesse, et süüdistatav Indrek Marjapuu on kogu menetluse kestel väitnud, et pere on väärtus, tema ei ole naise vastu kätt tõstnud ega tee seda jms, siis võib kohus arvata, et Indrek Marjapuu võib tunda sügavat häbi enda poolt toimepandud teo suhtes ning soovist näidata ennast enda poolt nimetatud väärtushinnangute järgi elava inimesena, pisendab enda süüd, väites, et ta ei mäleta juhtunut. Kohus möönab, et ilmselgelt on abielus olles partneri kõrvalsuhtest teadasaamine psühholoogiliselt raske taluda ja reaktsioonid võivad olla impulsiivsed, sealjuures, mitte tavapärase käitumismustriga kattuvad. Kuid teisalt kinnitab 8 kannatanu ütlusi juhtunus ka asjaolu, et just see sama põhjus oli tegelikkuses motiiviks Indrek Marjapuule enda valu ja/või viha väljaelamiseks füüsilisel viisil (abikaasale valu põhjustades). Eeltoodud alusel loeb kohus usaldusväärseks kannatanu H. M. ütlused ja leiab, et Indrek Marjapuu poolt 10.05.2020 ennelõunasel ajal Xxxx pani Indrek Marjapuu toime süüdistuses märgitud kehalise väärkohtlemise. 10.05.2020.a õhtusel ajal samas kohas tekkinud konflikti osas peab kohus usaldusväärseteks samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Antud juhul jaatab konflikti ka Indrek Marjapuu ise, kuid taaskord üritab ta enda teopanust vähendada, leides, et toimus rüselus, mille käigus kannatanu võis valu saada. Taaskord tuleb tähele panna kogu olukorda. Indrek Marjapuu soovis H. M. telefoni, et teada saada teise mehe nimi. Märgitu oli piisavaks põhjuseks, et abikaasa nõusolekuta siiski tema telefon võtta ja seda mitte talle tagasi anda. Siinjuures läks nende sõnaline tüli taaskord üle füüsiliseks konfliktiks, mille pealtnägijaks olid lapsed. Ilmselgelt pidi nende tüli olema H. M. kirjeldatud viisil, sest taaskord pidasid lapsed vajalikuks helistada abisaamiseks tädile. Nimetatud vajaduse sai põhjustada ainult hirm selle ees, mis toimus ema ja isa vahel ehk isa tegevuse läbi ema haiget saamine. Siinkohal on oluline, et laste kõne peale tajus R. R. ohtu sellisel tasemel, et pidas vajalikuks kutsuda välja politsei ja paluda lastel ohutuse eesmärgil majast väljuda. Kuigi R. R. ei tajunud ise koha peal vahetult toimuvat, oli tema tõsise reaktsiooni ajendiks laste poolt edastatu viis ja ohu tajumine, samuti asjaolu, et lapsed olid paanikas. Viimane nähtub üheselt lisaks ütlustele ka kohtus vahetult uuritud häirekeskuse kõnesalvestise sisust, R. R.i rääkimise viisist kõne ajal, kuid ta R. R.i ütlustest. Samuti on oluline, et juba samal õhtul peale olukorra rahunemist näitas H. M. verevalumeid Indrek Marjapuule ning järgmisel päeval erineval ajal ja kohas nii töökaaslasele T. S., kui K. L.ule. Siinkohal mõlema tunnistaja ütlused riimuvad selles, kuidas ja millal vigastused H. M. sõnul tekitatud olid ning samuti on kattuvad kirjeldused vigastuste suuruse ja paiknemise osas. Lisaks kinnitavad neid asjaolusid kaudselt ka L. P. ütlused, mille järgi rääkis Indrek Marjapuu telefonirüseluse kohta ise talle, et tal oli H. M.ga rüselus, hoidis teda kinni ja H. M. karjus, et tal on valus /II kd tl 147-150pö/. Märgitud tõendid kogumis on kohtu hinnangul piisavad jõudmaks järeldusele, et H. M. on kehalise väärkohtlemise osas andnud tõeseid ütlusi selles, et Indrek Marjapuu tal jõuga õlavartest kinni haaras, näpistas teda kehatüvest ja jäsemetest, põhjustades sellega valu ja tervisekahjustused – hematoomid. Juba eeltoodud põhjendustel ei pea kohus eluliselt usutavaks ja usaldusväärseks Indrek Marjapuu ütlusi, et toimunud rüseluse käigus ta H. M.d ainult kinni hoidis. Süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani Indrek Marjapuu toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et Indrek Marjapuu poolt H. M. käte ja jalgade väänamine, valuvõttesse võtmine, hoidmine, näpistamine kehatüvest ja jäsemetest ning õlavartest kinnihoidmine on käsitatavad teise inimese kehalise väärkohtlemisena, millega tekitati valu. H. M. kirjeldas, et tal oli valuvõttes sedavõrd valus, et ta ei suutnud rääkida, ta nuttis. Samuti kinnitas, et tundis valu, kui Indrek Marjapuu teda näpistas ja õlavartest kinni hoidis. Valu tekitamist on möönnud süüdistatav ka ise kinnihoidmise käigus. Kohus leiab, et teise inimese jäsemete väänamine, valuvõttes hoidmine, näpistamine ja õlavartest rüseluse käigus kinni hoidmine ei ole normaalsetes inimsuhetes aktsepteeritav ning on eluliselt usutav kui keskmist kasvu meesterahvas selliselt naisterahvast koheldes viimasele valu põhjustab. Kohus märgib, et Indrek Marjapuu puhul on tegemist keskmist kasvu normaalse kehaehitusega mehega, mistõttu on ilmne ka objektiivsele kõrvalseisjale, et tema poolne selline tegevus põhjustas kannatanule füüsilist valu. Samuti nõustub kohus prokuratuuriga selles, et oma tahtliku tegevusega pani 9 Indrek Marjapuu toime H. M. tervise kahjustamise. Tervisekahjustus Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2 mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et H. M. tajus valu ja väärkohtlemise tagajärjel tekkisid hematoomid. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt olid järgmisel päeval kannatanul verevalumid, seega oli Indrek Marjapuu tegevuse tulemusena rikutud H. M. kudede anatoomilist tervisklikkust ehk põhjustatud tervisekahjustus. Kuivõrd hematoome varasemalt ei ole olnud, on põhjuslik seos teo ja saabunud tervisekahjustuse vahel ilmne. Kohtus tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et ka Indrek Marjapuu ise pidi ette nägema ka seost teo ja tagajärje vahel. Arvestades Indrek Marjapuu elukäiku, tema üldist iseloomustust (normaalses kehaehituses, keskealine, töövõimeline ja töötav ning seega ühiskonnaelus täiel määral osalev meesterahvas) ja samuti tal arusaamisvõimet piiravate tegurite puudumist, pidi ta oma tavapärase elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost oma tegude (jäsemete väänamine, valuvõttes hoidmine, näpistamine ja õlavartest rüseluse käigus kinni hoidmine) tagajärjeks võib olla nii valu tundmine kui kergemate tervisekahjustuste põhjustamine. Ka tuleb tõdeda, et nimetatud tegevuste puhul ei oleks tervisekahjustuse tekkimine ja valu tundmine sellise tegevuse ebatüüpilised tagajärgedeks. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et Indrek ja H. M. olid sündmuse ajal abielus, nad elasid ühises majapidamises ning neil on ühised lapsed, mistõttu on tegemist lähisuhtevägivallaga

§ 121lg 2 p 2 mõistes.

Kohus ei nõustu prokuröriga aga selles, et H. M. oli Indrek Marjapuust sõltuvussuhtes. Kohtu hinnangul ei piisa pelgalt majanduslikust seotusest ja abielufaktist sõltuvussuhte jaatamiseks. Kuigi enamiku majanduslikest kohustustest kandis Indrek Marjapuu, siis nähtub kohtuasja materjalidest, et ka H. M. käis (vähemalt viimasel ajal) tööl. Indrek Marjapuu autoritaarset kontrolli H. M. rahaasjade või otsuste üle kohtus ei ilmnenud. Pigem on aru saada, et H. M. soovide rahuldamiseks töötas Indrek Marjapuu kahel kohal ja soovis võimaldada oma perele, sh naisele parimat elu ka rahalises mõttes. Kohtuasjast ei nähtu, et Indrek Marjapuul oleks olnud võim, või et ta oleks teinud kitsendusi H. M.le, võtnud ära hüvesid või pakkunud eeliseid. Veel enam, tegelikkuses, ka pärast armukesest teada saamist, lubas Indrek Marjapuu H. M.l näiteks jätkuvalt elada nende ühises kodus Xxxx (mis oli Indrek Marjapuu nõusolekul saanud ühisvaraks), kasutada pere autot xxxx, mille liisingut tasus Indrek Marjapuu jms. Seetõttu leiab kohus, et H. M. ei ole olnud Indrek Marjapuust sõltuvussuhtes. Kuivõrd Indrek Marjapuu pani toime samal päeval kaks kehalise väärkohtlemise akti H. M. suhtes, siis on ta täitnud ka korduvuse kriteeriumi

§ 121lg 2 p 3 mõistes.

Tegemist on kahe erineva väärkohtlemise faktiga, mitte vältava või jätkuva teoga kannatanu suhtes. Esimene väärkohtlemine oli lõppenud, kui R. R. telefonitsi sekkus, tüli vaibus, jätkati argitegevusi. Kui oli saabunud õhtu, tekkis telefoni pärast uus tüli, misjärel toimus uus konflikt. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et mõlemat kehalist väärkohtlemist nägid pealt, st see toimus alaealiste laste juuresolekul, viimast on möönnud ka Indrek Marjapuu ise. Kohtu hinnangul on Indrek Marjapuu kehalised väärkohtlemised mõlemal juhul toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtuasjast nähtuvalt keset vestlust haaras Indrek Marjapuu H. M. käed ja seejärel jalad (jäsemed) valuvõttesse ning õhtuse episoodi puhul näpistas kannatanut kehast, jalgadest ja hoidis kinni õlavartest. Konkreetsed märgitud tegevused ei ole teostatavad juhuslikult, enda teadmata ega kogemata. Selline tegevus on võimalik üksnes orienteeritud ja 10 kavatsetud füüsilise tegevuse kaudu, st Indrek Marjapuu enda tegevuse kaudu. Sellega teostas Indrek Marjapuu süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o kehalise väärkohtlemise ning kuivõrd sellised võtted (valuvõte, näpistamine, õlavartest kinnihoidmine) on teostatavad füüsiliselt üksnes tegija enda kavatsetud tegevusega, siis pidi Indrek Marjapuu, olles normaalse, keskmise kehaehituse ja tugevusega meesterahvas, teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et sellise tegevusega põhjustab ta kannatule valu. Seega leiab kohus et Indrek Marjapuu on kehalise väärkohtlemise mõlemad episoodid toime pannud kavatsetult. Indrek Marjapuu on täisealine, süüvõimeline meesterahvas, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Siinkohal tuleb märkida, et kehalise väärkohtlemise episoodide ajal ei esinenud ka eksperdi arvamuse kohaselt Indrek Marjapuul tema süüdivust mõjutavat seisundit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Indrek Marjapuu on toime pannud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o tervisekahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohus leiab, et teo toimepanemine sõltuvussuhtes ei ole kinnitust leidnud. Kuivõrd viimati märgitu ei muuda tegu, ei too kohtu järeldused kaasa Indrek Marjapuu õigeksmõistmist märgitud ulatuses. Ka senises kohtupraktikas on domineerinud arusaam, et pelgalt süüdistatava käitumisele süüdistuses märgitust erineva (sh kergema) karistusõigusliku hinnangu andmine ei tingi KrMS § 309 lg 2 kohaselt isiku osalist õigeksmõistmist (RKKKo 1-20-470, p 16 jj).

§ 137

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on Indrek Marjapuu süü tõendamist leidnud alljärgnevaga. Kannatanu H. M. ütlustest nähtuvalt on xxxx riikliku registreerimisumbriga xxxx nende pere auto, mida enamasti kasutab siiski tema. Pärast seda, kui K. L.u maja oli süüdatud ja tulekahju kustutatud, läks ta ära koju. Indrek Marjapuu oli siis politsei poolt juba ära viidud. Ta läks garaaži ja leidis sealt koos uurijatega ühest autost jälitusseadme paki, see oli 08.06.

1. Pakend oli oranži värvi ümbrik. Pakendile oli kirjutatud GPS tracker. Ta vaatas Omniva kodulehelt koodi ja kuupäeva ja sai aru, et see jälitusseade on tal autos. Ta arvas seda, sest mõtles, et tekkinud olukorras oli Indrek Marjapuul vaja teada, kus tema käib. Neil on Indrek Marjapuuga ka juttu sellest olnud, et autot on vaja kaitsta, kuna tegemist oli suhteliselt uue autoga. Hirm oli, et auto võidakse varastada kuskil avalikus kohas. Xxxx oli liisinguauto ja tema nimel, kuid makseid tasus Indrek Marjapuu. Tegemist oli ühisvaraga. Ta ei tea, kui palju Indrek teda jälgis, neil oli usaldav suhe. Ajavahemikul
2. mai kuni
3. juuni ta tajus, et Indrek tunneb rohkem huvi tema viibimiskohtade suhtes. Ka on kannatanu H. M. märkinud, et Indrek uuris välja, kus K. L. elab, sest Indrek Marjapuu saatis talle K. L.u majast pildi. Indrek Marjapuu jälgis teda nt Messengeri kaudu, ta muutis paroolid ära, kuid e-postile jäi Indrek Marjapuul ligipääs alles. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt on ta Indrek Marjapuu sõber ja sai teada, et Indrek Marjapuu naisel on suhe teise mehega. Indrek Marjapuu soovis temaga kohtuda. Hiljem sai tema Indrek Marjapuu käest teada, et see armuke elab xxxx aedlinnas, ta on ise sealt paar korda mööda sõitnud, et kas H. M. on seal või mitte, kuna Indrek Marjapuu palus seda teada saada. Ta pidi sellest aru saama selle järgi, kas nende auto xxxx on seal või mitte. Ühel korral ta nägi seal H. M. autot, kuid Indrek Marjapuule seda ei öelnud, sest ei tahtnud konflikti suurendada. Samuti ta teab, et Indrek Marjapuu paigaldas xxxx-sse jälitusseadme. Samas oli tal eelnevalt vestlus Indrek Marjapuuga, et viimane kardab, et selliseid autosid varastatakse ja ta tahtis autot kaitsta. Prokuratuur avaldas kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja selgitas, et Indrek Marjapuu ostis jälitusseadme selleks, et tahtis teada, kus naine käib. Kohtus selgitas tunnistaja, et seal kus on auto, on ka naine. 11 Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud H. M. poolt politseile üle antud pakendit /II kd tl 8387/, mis tõendab, et pakendi saajaks oli Indrek Marjapuu, telefoninumber ja kättesaamise asukohaks xxxx pakiautomaat. Saadetis on väljastatud 04.06.2020 (www.omniva.ee saadetise jälgimise kaudu tuvastatud) ning ümbrikus on pruuni värvi papist pakend kirjega „GPS Tracker“. Vaatlusprotokoll, sõiduki xxxx reg nr-ga xxxx kohta, tõendab, et sõidukist leiti peidetuna vasakpoolse panipaiga avausest, esmaabikarbi alt, musta värvi ristkülikukujulise, plastikust kattega ese kirjega „TKSTAR“. Infotehnoloogiaekspertiisiaktis antud ekspertarvamuse /I kd tl 189-193/ kohaselt on tegemist GPS-jälgimisseadmega xxxx, mis võimaldab tuvastada seadme asukohta GPS-i asukohakoordinaatide põhjal. Seade on töökorras. Abonent, mida jälgimisseade kasutab on xxxx. Ekspertiisiks esitatud Indrek Marjapuu mobiiltelefoni iPhone on paigaldatud TKSTAR GPS-nimeline tarkvara, mis võimaldab jälgida GPS-jälgimisseadet, sh mudelit xxxx ning tuvastada selle seadme asukohta. Tarkvara on tõenäoliselt paigaldatud 04.06.2020 kell 14:
4. Lisaks kinnitab jälgimisseadme soetamist
5. aasta mai lõpus nii asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub paki saatmine Aurum & AB SIA poolt /II kd tl 83-85/ Indrek Marjapuule ning samuti tema pangakonto väljavõte /II kd tl 117-120/, kust nähtub 28.05.2020.a tehtud makse Aurum & AB SIA-le /II kd 119/. Indrek Marjapuu on kohtus andnud eelnevaga riimuvaid ütlusi selle kohta, et ta soetas antud seadme, kuid mitte H. M. jälgimiseks, vaid sõiduki jälgimiseks, kuna esines varguseoht. Sellega on üheselt tõendatud antud seadme ostmine, paigaldamine ja selle kasutamine sõiduki xxxx liikumistee jälgimiseks. Küll aga ei pea kohus usaldusväärseteks Indrek Marjapuu ütlusi osas, milles ta väidab, et jälgimisseadet kasutas ta vaid varguseõhu tõttu, sest selles osas ei ole tema ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning neis esinevad sisemised vastuolud ja need on eluliselt ebausutavad. Esiteks tuleb tähele panna, et kui antud sõiduk on soetatud juba
6. aastal (nagu kinnitas kohtus ka D. K.), siis GPS-seadme tellis Indrek Marjapuu alles
7. aasta mai lõpus. Eluliselt ebausutav on see, et Indrek Marjapuu ettekujutuses kõrge vargusriskiga auto puhul olnuks põhjust viivitada võimalikke vargaid tabada aitavat seadme paigaldamisega. Seda ei väära ka see, et Indrek Marjapuu poolt kohtus antud ütluste kohaselt pidas ta vajalikuks seade paigaldada seejärel, kui H. M. hakkas xxxx käima. Seda põhjusel, et ei ole eluliselt usutav, et enne seda perioodi oleks autot kasutatud vaid kodulähedaselt või muudes turvaliseks peetavates piirkondades. Üldteadaolevalt on autovargused sageli toime pandud ka nt Tallinnas jt suuremates linnades. Kohtu hinnangul on kõnesoleva kuriteo hindamisel tähelepanuväärne, et just 09.05.2020.a sündmuste järel hakkas Indrek Marjapuu tundma kõrgendatud huvi H. M. liikumiste, tegemiste ja suhtluse kohta. Nii leidis eelnevalt tuvastamist ka see, et 10.05.2020.a konfliktis püüdis Indrek Marjapuu enda kätte saada H. M. telefoni. Indrek Marjapuu on ise andnud ütlusi, et ta sai K. L.u isikust ja elukohast teada just H. M. sotsiaalmeedia kaudu ning selles osas saab Indrek Marjapuu ütlusi pidada ka usutavateks. Neid asjaolusid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et Indrek Marjapuu soovis jälitusseadet hankida teda petnud H. M. liikumiste jälgimiseks, mitte aga sõiduki varguseohu minimeerimiseks. Seda veendumust süvendab ka asjaolu, et H. M. sai jälgimisseadme olemasolust teada alles peale Indrek Marjapuu kinnipidamist, ehk siis, kui ta leidis oma elukoha garaažist jälgimisseadme pakendi. Jälgimisseadme soetamise eesmärki kinnitavad ka Indrek Marjapuu eeluurimisel antud ütlused, mis avaldati kohtuistungil vastuolude tõttu. Kohtus Indrek Marjapuu vastuolu eeluurimisel antud ütlusega selgitada ei osanud. Kohus peab Indrek 12 Marjapuu poolt eeluurimisel antud ütlusi selles osas usaldusväärseteks, sest need on riimuvad teiste asjas uuritud tõenditega, sh asjaoluga, et Indrek Marjapuu soetas seadme hulk aega pärast auto soetamist ning alles siis, kui ta oli teadlik H. M. poolsest petmisest. Ekspertiisiaktist ja selle lisast nähtuvalt on vastav tarkavara paigaldatud Indrek Marjapuu telefoni iPhone 04.06.2020.a /I kd tl 190, arvamuse p 3/. Jälitusseadme logide järgi sai Indrek Marjapuu GPSseadme (ja seeläbi ka H. M. kasutuses olnud auto) liikumisi ja asukohta jälgida igal ajahetkel (infotehnoloogiaekspertiisi arvamuse p 4 koos selle lisaks oleval CD-plaadil oleva failiga „xxxx-History+route+details.xls“). Ka on tuvastatav see, et Indrek Marjapuu telefonis iPhone oli ekraanipilt rakendusest TKSTAR GPS, kus on kuvatud seadme nimi, asukoht ja kellaaeg (eksperdiarvamuse p 4). Sellest ekraanipildist nähtub, et see on tehtud telefoni kellaaja järgi kl 19.18 ning, et GPS seade asus 07.06.2020.a kella 18.14 ajal liikumatult Tallinnas Mustamäe Keskuse ees /I kd tl 189pö-190, koos ekspertiisi lisaks oleva fotoga/. Seega on teinud Indrek Marjapuu ekraanitõmmise rakenduses nähtuvast asukohast olukorras, kus tal ei olnud mingit põhjust eeldada, et sõiduk oleks varastatud, sest tal ei olnud sellist eelinfot (sh on juunikus sel ajal valge aeg) ja ta teadis, et autoga lahkus kodust H. M.. Samal päeval asukoha jälgimine (ekraanitõmmise näitel) viitab sellele, et Indrek Marjapuu huvi oli jälgida H. M. liikumisi mh 07.06.2020.a. Isegi teoreetilist varguseohtu mööndes, piisanuks selle välistamiseks tegelikult ka kõnest või sõnumist H. M.le. Vaidlus puudub täielikult selles, et Indrek Marjapuul puudus jälitustegevuseks seaduslik õigus. Indrek Marjapuu ei ole ühegi jälitustegevuseks õigustatud asutuse koosseisus KrMS § 1261 lg 5 ja § 1262 lg 1 mõttes. Samuti puudus Indrek Marjapuul õigus jälitustegevuseks KrMS § 1262 lg-s 1, JAS §-des 6 ja 7 või muus seaduses nimetatud eesmärkidel, sest Indrek Marjapuu soovis teavet oma erahuvides, teda petnud abikaasa jälitamiseks. Samuti ei ole ükski selleks volitatud asutus (prokuratuur, kohus) andnud luba H. M. suhtes mistahes jälitustoimingu tegemiseks. Konkreetseteks jälitustoiminguteks, mida Indrek Marjapuu teostas on KrMS § 1263 lg 1 tähenduses isiku varjatult jälgimine ja samuti asja (s.o sõiduki) varjatult jälgimine. Kohus märgib, et need toimingud oleks lubatavad vaid juhul, kui H. M. oleks olnud tema kasutuses oleva sõiduki jälgimisest teadlik. Kuivõrd H. M. leidis jälitusseadme pakendi alles pärast Indrek Marjapuu kinnipidamist ning ei olnud sellest varem teadlik, rikkuski Indrek Marjapuu neid põhiõigusi, mille kaitsmisele

§ 137lg 1 suunatud on – H.

M. õigust vabale eneseteostusele, enesemääramisele ning eraelu puutumatusele. Olenemata asjaolust, et auto tegelikkuses oli nii H. kui ka Indrek Marjapuu enda kasutuses, et Indrek Marjapuu tasus väidetavalt liisingumakseid, ei olnud tal teise, sõidukit kasutava isiku nõusolekuta/teadmata õigust jälitusseade paigaldada. Eraviisilise jälitustegevuse kuriteokoosseisu täitmine eeldab andmete kogumise eesmärki. Eelnevast nähtuvalt Indrek Marjapuu kogus andmeid H. M. asukohtade kohta ning see oli ajendatud sellest, et ta oli solvunud ja ärritunud H. M. poolt tema petmisest. See oli tema tegevuses liikumapanevaks jõuks. Eespool kohus käsitles pikemalt ka Indrek Marjapuu tegevusi K. L.u ähvardamisel ja suhtluses H. M.ga. Sellest ilmneb läbiva joonena see, et Indrek Marjapuu esitas K. L.ule ja H. M.le infot sellest, kuidas ta teab nende tegemistest (fotod bussipeatusest, elamust, ilmumine töökohta jne). Seega oli Indrek Marjapuu käitumismustriks petmisest teadasaamise järel talle teadaoleva informatsiooni abil kannatanu K. L.u mõjutamine ja ähvardamine ja kannatanu H. M. kontrollimine (võtmete kohta uurimine, teise mehe nime uurimine, GPS seadme paigaldamine). Vastavad infokillud pidid ühelt poolt võimendama Indrek Marjapuu positsiooni sellises suhtluses ning samas armukadedusele iseloomulikult suurendama n-ö omanditunnet kaaslase suhtes. Kohtu hinnangul oli Indrek Marjapuul samal põhjusel vajalik ka kontrollida H. M. viibimiskohti. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust üheselt rääkida sellest, et Indrek Marjapuu seadis eesmärgiks koguda H. M. teadmata tema asukoha 13 kohta andmeid ning tegi seda teadvalt vastavat õigust omamata. Seega on antud süütegu pandud toime kavatsetult.

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis ei ole Indrek Marjapuu ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kuid oma ütlustes on ta möönnud K. L.u maja süütamist tema hirmutamiseks, tahtluseta kedagi tappa. Kaitsja leiab samuti, et Indrek Marjapuu tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud. Erinevalt Indrek Marjapuu ja tema kaitsja positsioonist leiab kohus, et Indrek Marjapuu süü

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendatud alljärgnevaga ja õigesti kvalifitseeritud alljärgnevatel põhjustel. Süüdistatav Indrek Marjapuu ütluste kohaselt oli tema nädalavahetusel enne 07.06.2020.a sõbraga Pärnus, koju tulles oli ta positiivselt meelestatud ja uskus, et ehk suudab abielu siiski päästa. Siis aga hakkas abikaasa H. M. ennast sättima ja ütles, et tema läheb ära ning Indrek Marjapuu aimas kuhu. Samuti pidi tema ütlema lastele, et ema-isa kolivad lahku ning pidi koerale uue omaniku leidma. Selle kõige peale tuli talle hetkega ärevus tagasi. H. M.ga oli juttu ka sellest, et tema kolib Xxxx. See kõik viis teda väga endast välja. Ta rääkis lastega lahkuminekust. Samuti tarvitas viina ja õlut. Õhtul tuli A. J. perega koerale järgi, nad lahkusid kella 22 paiku. Kui A. J. ära läks, hakkas tema nutma, pani lapsed magama ja läks arvutisse.

1. juuni hilisõhtul olid tal seljas dressid ja jalas töösaapad. Buss seisis kodus õues, garaaži kõrval. Edasi on üsna hägused mälupildid sellest, et sõitis oma tööbussiga xxxx poole. Ei mäleta, miks K. L.u maja juurde läks. Kogu tegevus oleks nagu vati sees olnud. Xxxx sõites oli ta justnagu unenäos, kõik oli nagu udus. Autojuhtimisega sai ta hakkama. Siis on mälupilt K. L.u maja juures, kus kallas bensiini ümber K. L.u maja. Bensiin oli kodust kaasa võetud kanistris, milles hoiab muruniiduki bensiini. Kanister oli metallist, 20-liitriline ja umbes pool sellest oli bensiiniga täidetud. Kanister asus tavaliselt garaažis. Ta ei tea, kuidas kanister autosse sattus, kuidas ta valvekaamera välja lülitas, kas autol pardakaamera sees oli. K. L.u maja juures jättis ta auto aia taha. Kuid ta arvab, et läks üle aia ja valas ümber maja bensiini. Põlema pani maja otsast, xxxx poolesest otsast, tikuga, mis olid autos. Nägi, et oli tuli, ta ei mõelnud, kui palju inimesi majas oli. Ta ei teadnud, et seal keegi sees on. Autos olid kindad ja ilmselt olid need tal käes. Majas vist tuled ei põlenud. Võimalik, et seal nägi H. M. autot maja juures. Edasi sõitis ta koju tagasi. Öösel sai H. M.lt sõnumi sisuga, et paningi neid põlema. Kui ta H. M.le videokõnega helistas ja H. M. talle pilte saatis, siis tuli meelde, et on seal käinud. Siis tekkis tohutu ärevus, hüsteeria, tunne, et pea ja süda lõhkevad ja ta helistas kiirabisse. Sai rahusteid, siis tuli politsei ja viis ta kaasa. Täna saab ta muidugi hästi aru, mis tagajärjed on puitmaja süütamisel, inimesed võivad sisse põleda. Ilmselt soovis ta K. L.ut ehmatada. Videotelt nähtud must kaubik võis olla tema oma. Varasemalt oli ta ühe korra käinud K. L.u maja juures, kui sai teada, kus ta elab. Tegemist oli eramajade piirkonnaga Xxxx. Majal on puitvooder. Majad päris kõrvuti ei olnud, kuid kaugel ka mitte. Seda, kus K. L. elab, sai ta teada Facebookist /II kd tl 176pö/, sealt sai ta teada aadressi. K. L.ule saatis ta pildi tema majast, et K. L. teaks, et tema teab, kus ta elab. K. L.ule saatis ainult need sõnumid, mis kohtus esitati. Rohkem sõnumeid ei olnud. Pildid majast ja sõnumid saatis ta K. enne kohtumist, pärast ei ole saatnud. Tema sõnumite eesmärk oli aru saada, kas K. L. on mõelnud majanduslikku vastutust võtta, kui hakkab H. M.ga kokku elama. Kui ta oleks reaalselt soovinud õhupüssi osta, oleks seda saanud teha nt kalapoest. K. L.uga on ta telefonis rääkinud ja kohtunud ühel korral. Decoras ta K. L.ut ei löönud, kuid patsutas lahtise käega. K. L.u tööl käis ja rääkis kõigest kõva häälega, et seal teada saadaks, mis juhtus ja ka see hukka mõistetaks Ta ei ole kunagi kellegi surma soovinud. Kahetseb, ei oska seletada, miks nii juhtus /II kd tl 150pö-158; 170pö-184pö/. 14 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Indrek Marjapuu K. L.u eramu aadressil xxxx 08.06.2020 kella 00.30-01.00 paiku süütas, et maja põles ning tulekahju kustutati. Selle kohta on andnud lisaks süüdistatavale ütlusi kannatanud ning märgitu on leidnud kinnitust ka kirjalike tõendite ja ekspertiisidega. Asjaolu, et toimus tulekahju, mis põhjustas reaalse ohu H. M., K. L.u ja M. L.u eludele ja tervisele ning et tulekahju oli ohtlik lisaks elule ka varale, on tõendatud järgnevaga. Kannatanu H. M. ütlustest nähtuvalt läks tema enda kodust 07.06.2020.a Indrek Marjapuu aimamisel K. L.u elukohta Xxxx. Ta suhtles Messengeri teel ka Indrek Marjapuuga. Tema läks K. L.u juurde õhtul pärast kella 22 enda kasutuses olnud autoga xxxx. Indrek Marjapuu kasutas sõidukit xxxx. K. L. elab xxxx eramus ning tema parkis enda auto värvast sisse, majast vasakule. Majas oli veel K. L.u ema M. L.. Kella 23-23.30 ajal läksid nad magama. Magamistuba asub teisel korrusel, majas valgust põlema ei jäänud. Ta ärkas öösel, kuulis nagu müristamise heli, mida ta ütles K. L.ule. Viimane hakkas lahti olnud akent kinni panema ja nägi tuld. Ta jooksis toast välja. Tema ise vaatas ka aknast välja ja nägi, et maja põleb, misjärel jooksis telefoniga toast välja. K. L. juba tassis vett. K. L.u ema oli veel oma toas. Ta tõmbas käega põleva uksemati välisukse eest ära ja helistas õuest
2. Õue jõudes nägi, et kogu maja äär põleb. Ta tajus, et see oli pandud põlema, mitte iseeneslik süttimine. Ta arvas nii, sest peale 112 helistamist märkas ta, et Indrek Marjapuu oli talle Messengeri kirjutanud, andes talle 48 h väljakolimiseks. Kui ta õue jõudis olid leegid umbes 20 cm kõrgused. K. L. üritas kustutada, tõi kasvuhoonest voolikuga vett. M. L. oli samuti alla tulnud, ta küsis temalt värava võtmed ja ajas enda auto välja aiast. Selleks hetkeks kui tuletõrje tuli, olid leegid juba kustutatud, tuletõrjujad tegid järelkustutust. Sel hetkel tundis tema ennast kohtutavalt, tal oli hirm, mis oleks võinud juhtuda, kui nad ei oleks ärganud. Siis ta kirjutas Indrek Marjapuule, et: “tahtsid meid põlema panna, panidki“. Tol hetkel Indrek Marjapuu ütles, et see ei olnud tema. Seda, kus K. L. elab, uuris Indrek Marjapuu ise välja, tema ei ole seda öelnud. Tol õhtul ta ka ei öelnud, kuhu läheb. Maja on puidust maja, põles maja äär, teised majad on lähedal, umbes 10 m kaugusel. Kannatanu kirjeldab, et Indrek soovis tema kõrvalsuhtest teada saades pidevalt saada kontakti K. L.uga, kellele ta helistas ja soovis kohtuda. Kannatanu nende kohtumist ei soovinud. /II kd tl 98-108/. Kannatanu H. M. ütlused on riimuvad Häirekeskusele 08.06.2020 kell 01:06 tehtud kõne salvestise ja selle asitõendina vaatlusprotokolliga. Nimelt osalevad kõnes häirekeskuse töötaja ja helistaja (naishääl), kohtulikul uurimisel tuvastatud kui kannatanu H. M./I kd tl 49-52/. H. M. palub ruttu tuletõrjet aadressile Xxxx, kuna terve maja äär põleb. Selgitab, et tegemist on kahekorruselise puidust eramajaga, katuse ääre all on leek näha, lähedal on autod ja teised eramajad on päris ligidal. Kannatanu K. L.u ütlustest nähtub, et tema teadis Indrek Marjapuud esialgu H. M. jutu järgi, kuid isiklik kokkupuude oli mais 2020, kui Indrek Marjapuu esialgu helistas ja soovis kokku saada ning rääkida H. M.st, seejärel korduvalt talle helistas ning ta ei vastanud kõnedele. Samuti kohtus ta ühel korral Indrek Marjapuuga enda töökohas, kuhu Indrek Marjapuu temaga kohtuma tuli, soovides, et ta H. M.st eemale hoiaks. Ta tajus Indrek Marjapuud ähvardavana, agressiivsena, helistas nt selgelt joobnuna. Kohtumisel süüdistas Indrek Marjapuu teda verbaalselt abielulõhkumises. Vestluse alguses oli Indrek Marjapuu agressiivne, hiljem rahulik ja lahkus. 07.06.2020.a oli tema H. M.ga koos, õhtul läksid nad tema koju Xxxx. Kuna oli tuulevaikne palav ilm, olid kõik katuseaknad lahti. Kodus oli veel M. L., tema ema. H. M. auto oli pargitud maja ette. Maja aias on viljapuu aed. Ümbruses on eramud, teine maja on tema majast umbes 10 m kaugusel. Magama minnes olid kõik tuled kustus. Umbes 00.30 ärkas tema justkui välgujärgse mürina heli peale. Katuseaknast välja vaadates nägi ta tulekuma, suitsupilvi üles tõusmas ja tundis põleva kummi lõhna. Alla tormates ja ust avades nägi ta kivitreppi leekides, põlevat kummimatti. Ta võttis vannitoast vett ja kustutas matilt suurema leegi. Välja tormates ta hüüdis, et põleb ja ilmselt selle peale ärkas ta ema. 15 Majast välja jõudes avastas ta et põleb maja fassaadi puitosa (u 30 cm) ning mõistis, et veekausiga pole midagi teha, leek oli kogu maja esisel alal näha. Ta läks kasvuhoone juurest aiavoolikut tooma ning nägi, et ka maja ots põleb, siis eeldas juba, et maja põleb ümberringi. Ümberringi oligi u 30 cm kõrgust leeki näha, ta asus voolikuga seda kustutama. Ta sai leegi kustutatud, kuigi tuli oli ühest kohast juba räästani jõudnud. Sealt pidi tuletõrje ka katuseosa avama, et tuli ei oleks kõrgemale minna saanud. Kuna leek oli ümber maja, sai ta aru, et tegemist on süütamisega. Väravad olid lukus ja kinni, ta mõtles, kuidas inimene sisse sai. Ta leidis aia lõpust, võrkosa juurest muljuda saanud koha, kus oli ka puuraam paigaldatud. Sel hetkel oli ta kindel, et maja on süüdanud Indrek Marjapuu, kuna viimane oli teda ähvardanud. Indrek Marjapuu ähvardas teda, saates talle alatooniga sõnumeid (kas ta on valmis oma tagajärgede eest vastutust võtma) ja ütles ka, et teab, kus ta elab. Kohtule esitatud sõnumid on saadetutest tähelepanuväärsemad, sõnumeid oli rohkem. H. M. jutust jäi talle mulje, et Indrek Marjapuu on füüsilise kontaktiga inimene ning tema tõlgendas saadetud sõnumeid ähvardusena. Kui tema ei oleks maja kustutanud oleks maja maha põlenud. Kustutamisel ta märkas, et teatud kohad, nt ukse- ja aknaesised olid rohkem süüdatud, suurema leegiga, mistõttu oli nende kustutamine raskem. Pärast juhtunut ei saanud ta kuu aega magada, kartis igat krõpsu, tundis hirmu. Ta arvab, et kui nad ei oleks ärganud, siis 10 minutit hiljem ei oleks nad enam elus olnud. Maja on korda tehtud, tsiviilhagi ta ei esita. Kahju tasus kindlustus summas 19956 eurot /II kd tl 108113/. Kannatanu M. L. kinnitab, et tema elab Xxxx oma poja juures.
3. juuni õhtul tuli H. M. tema poja K. L.u juurde. Tema ise jäi magama kuskil kella 23 ajal, oma toas. Ta ärkas selle peale, et K. L. jooksis trepist alla, hüüdis, et põleb. Ta vaatas aknast välja ja nägi valguskuma ning nägi siis, et tuba on suitsu täis. Ta oli teisel korrusel oma toas. Ta tundis vedeliku põlengu lõhna. Välja minnes nägi ta, et uksematt põles nii palju, et tahmas ukse ka seest poolt ära. K. L. läks kasvuhoonesse vooliku järgi ja H. M. tõmbas uksemati ukse eest ära. Õues nägi ta, et kõik ümberringi põles, leegid olid nii kõrged, kui vundament lõpeb plekist äärega. Peale kustutamist nägi ta, et mööda muru jooksis põlenud rada ja väga selgelt oli eristatav, kust tuli oli põlema pandud – aiapool olev majaots, maja ümber oli justnagu ring. Ta arvab, et kui K. L. poleks tuld kustutanud, oleksid nad vingumürgitusse surnud. Peale seda sündmust oli tal hirm. Naabreid on läheduses kolm, nende majad on umbes 15 m kauguses /II kd tl 113 pö-115/. Süütamise fakt, tulekahju ulatus ja tekkinud kahjustused, sealjuures põhjustatud ohu ulatus nähtub samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fotodega) Xxxx asuva elumaja /I kd tl 53-80/ kohta nähtub, et vaatluse alguse kellaaeg on 02:15, 08.06.2020.a. Territooriumile juurdepääs on jalg- või sõiduvärava kaudu Xxxx poolt. Jalgvärav suletud asendis, sõiduvärav avatud asendis. Elumaja on kahekorruseline, viimistletud laudvoodriga ning vaatluse hetkel osadel kohtades laudvooder puudub ning elumaja kõrval maapinnal ja terrassil on lauajuppe. Elumaja vundamenti kaitsev niiskustõke on terve elumaja ümbruses ära sulanud. Elumaja välisseintel, esi- ja terrassiustel on põlemis-, sulamis- ja tahmakahjustused. Tänavapoolt vaadates elumaja parempoolse külje katuseserv on deformeerunud. Elumaja hoovipoolse otsaseina ees on muru osaliselt ära põlenud. Elumaja tänavapoolse otsaseina ja vasakpoolse otsaseina juurest võetud tulekahjuproovid. Xxxx aia tagumises nurgas (Xxxx elumaja poolt) on võrkaed deformeerunud, sealt aiapostilt võetud proovid. Võrkaia taga Xxxx territooriumil tuvastatud jalatsijäljed, millised fotografeeritud mõõtkavaliselt. Xxxx territooriumile on vaba juurdepääs. Sündmuskoha vaatlusele lisatud fotodelt nähtuvad samuti tekitatud vigastused ja maja seisukord pärast kustutustöid. Mitmest kohast on eraldatud voodrilauad, näha on tahmakahjustused. Fotodest väärivad erilist tähelepanu järgmised: foto nr 11-15, millelt on näha, et tugevad põlemisjäljed on maja uksel /I kd tl 61-63, foto nr 16-17 kohaselt on samuti põlemiskahjustused teise ukse kõrval seinal /I kd tl 63-67/. Võrkaia deformatsioon ehk allavajumine nähtub fotodelt 36-38, 44-45 /I kd tl 74, 75, 78/ ning leitud jalatsijälg on jäädvustatud mõõtkavaliselt fotodel nr 46-47 /I kd tl 79/. Lisaks eeltoodule kinnitavad kaudselt 16 ka tekitatud kahjustusi, sh nende ulatust Swedbank P&C Insurance AS vastus päringule, millisest nähtub K. L.u maja süütamisega tekitatud varalise kahju suurusele ja tööde maksumusele, milleks oli 19 956 eurot lisaks neist andmetest ka põhjustatud kahju kirjeldus, milline on kokkulangev vaatlusprotokollides sedastatuga /II kd tl 123-126/. K. L.u poolt politseile üle antud kodukindlustuse sertifikaat Xxxx asuva maja kindlustatuse osas /II kd tl 121-122/ omab kohtu hinnangul informatiivset, mitte tõenduslikku väärtust. Põlevvedeliku ekspertiisiaktis nr 20E-AP0021 /I kd tl 178-181/ antud ekspertarvamus tõendab, et ekspertiisiobjektides 4, 8, 9 (musta värvi tahked rusud sündmuskohalt, musta värvi saabas nr 2 ja nr 3) leidub väga suure tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Suure tõenäosusega leidub sama ekspertiisiobjektis nr 5 (rusud sündmuskohalt). Väikese tõenäosusega leidub naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki objektil nr 6, s.o nr 2 kotis olevatel töökinnastel. Ekspertiisiobjektis nr 10 ehk kanistris on autobensiinide liigitatav põlevvedelik. Eelmärgitud ekspertiisiobjektides (4, 5, 8, 9) leiduda võivad autobensiini jäägid ning ekspertiisiobjektiks 10 olev autobensiin on suure tõenäosusega samaliigilised. Täiendavaid selgitusi tulekahju ulatuse, leviku ja ohtlikkuse osas jagas asjatundja. Asjatundjast tunnistaja A. J.i ütlustest nähtub, et tema on töötanud Päästeametis üle 26 aasta, olles tegelenud nii operatiivpoole peal, järelevalvega, sh tulekahjude menetlemisega. Tööga seoses käis ta 08.06.2020.a xxxx objektil toimunud tulekahjuga seoses. Puitlaudisega kaetud eluhoone ümber olid põlemistunnuste jäljed. Oli näha, et hoone vundamendi juurest on ääres põlenud, maapinnal on põlenud, osaliselt oli tuli haaranud hoone seina, terrassi peal põlenud, uksed kannatada saanud. Oli näha erinevaid põlemisjälgi ja päästjate tegevust, lahtilammutamisi ja kontrollavamisi oli tehtud. Seda tehakse, et kontrollida, et tuli pole mööda konstruktsiooni edasi põlenud ega vaja kustutamist. Kindlasti oli kahe ukse juures selliseid sügavamaid sissepõlenud jälgi ja ühel külgseinal oli rohkem põlenud. Tema arvas on, et tulekahju põhjuseks oli lahtise tule allikas, st et keegi on selle põlema pannud. Seda seetõttu, et ei olnud ühest tulekahju koldekohta, kõik tulekahju koldekohad ei olnud omavahel põhjuslikus seoses. Selles kohas jäi mulje, et on süüdatud mitmest korrast lühikese ajavahemiku jooksul. Koha peal kasutasid nad VOC Detectorit, mis näitab, et teoreetiliselt võis olla tegemist nt põlevvedelikuga, ning neist kohtadest võeti proovid ekspertiisi määramiseks. Põlemisjäljed olid kõik pigem maapinna lähedal, madalamal. Uste kohal olid põlemisjäljed, mitte tahmumisjäljed. Põlevvedelik oli sattunud ilmselt nii muru kui ka maja alumise osa peale, sest kui nt maja seina peale valada, siis ta valgub maha. Kui seda tulekahju ei oleks kustutama asutud, oleks maja ilmselt suuresti maha põlenud. Põlenguga kaasneb vingugaasi, suitsu. Näha on, et uksed on põlenud. Sellisel tulekahjul on reaalne oht inimeste elule ja tervisele, nt ka leegitseva ukse kaudu väljuda püüdes eksisteerivad need ohud. Tavainimesel ei ole üldjuhul sellist varustust et väljuda läbi leekide. See on üsna lühike aeg, kui puitehitise korral tuli edasi liigub ja jõuab nt räästani, ühe akna juures olid ka kindlasti põlemiskahjustused, ja edasi on juba lauspõlemine – katusealused jm. Kui tuli on jõudnud juba katuse erkerini, räästani, on edasine areng juba kiirem, tuli liigub hoonesse sisse, purunevad aknad. Kui keegi nt samal ajal hoones magab on pääsemisvõimalus üsna kehv /II kd tl 137-139/. Asjaolu, et maja süütas Indrek Marjapuu, on lisaks tema enda sellekohasele tunnistamisele tõendatud ka tema teoeelse ja- järgse käitumisega, sh motiivi olemasoluga. Asitõendi vaatlusprotokoll (koos fotodega), milles on vaadeldud H. M. mobiiltelefoni /I kd tl 86-101/, tõendab, et osapool Indrek Marjapuu on 13.05.2020 kell 10:39 saatnud foto bussipeatusest „Xxxx“, millele osapool H. M. on vastanud:“ Kus sa oled. Ära palun tee seda“. Seejärel on saadetud foto kollasest majast (kohtulikul uurimisel tuvastatud, kui K. L.u elukoht Xxxx), küsimusega: „kas oled seal käinud?“, millele osapool H. M. on vastanud: “jah, aga palun mine ära“. 07.06.2020 on kell 23:38 kirjutanud SMS-rakenduses osapool Indrek Marjapuu: “sul on 48 tundi kolimiseks!!!“. 08.06.2020 on osapool H. M. kirjutanud kell 1:50: “sa oled haige./…/ 17 sa tahtsid meid põlema panna. Panidki ./../.“ osapool Indrek Marjapuu on vastanud, et ei saa aru. Asitõendi vaatlusprotokoll 08.06.2020, milles on vaadeldud K. L.u mobiiltelefoni /I kd tl 97-101/ tõendab, et 13.05.2020 on saadetud kohtuliku uurimise käigus tuvastatu kohaselt Indrek Marjapuu mobiiltelefonilt SMS K. L.u mobiiltelefonile, millel on kujutaud Xxxx bussipeatuse foto. Sellele vastab K. L. kokkuvõtvalt, et ei soovi kõneleda, kuna tegemist on nende omavahelise kriisiga. Sellele järgneb Indrek Marjapuu vastus: “Arvasid, et nikud võõrast naist ja lõhud pere ning sul polegi mingit süüd. Igal teol on tagajärg. Kas oled valmis vastutust võtma“. Sõnumile vastab kannatanu K. L., et: „vastutust, et sinu naine mulle külge lõi? Tundub, et sa ei ole H.ga kõike läbi rääkinud.“ Sellele vastab Indrek Marjapuu: „ja kui sa ei oleks nikkunud, polekski midagi juhtunud“. Kannatanu K. L.u vastab, et ta ei soovi lahata juhtunut ja nõustub, et parem oleks olnud olemata, millele Indrek Marjapuu omakorda vastab: “mis sulle nii arusaamatuks jäi, hoia eemale H.st, su jutt ja teod ei kattu“. Samade sõnumite ja piltide saatmist kinnitab ka Indrek Marjapuu telefoni CAT osas teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega /I kd tl 194-197/. Kõnelogist nähtuvalt on Indrek Marjapuu K. L.ule helistanud 11.05.2020 kokku viiel korral. Märgitu tõendab kohtu hinnangul asjaolu, et Indrek Marjapuu tundis viha K. L.u suhtes ja ähvardas teda. Kohus leiab, et Indrek Marjapuu poolt saadetud sõnum – „igal teol on tagajärg“ – on käesoleval juhul ähvardava iseloomuga, mitte ei väljenda muret, kas K. L. võtab vastutuse nt majanduslikus või perekondlikus mõttes H. M. ja tema laste ees. Seda kinnitab ka sõnakasutus hilisemas sõnumi – „…hoia eemale H.st…“. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi mõistlikku ja loogilist selgitust sellele, miks oli Indrek Marjapuul vaja teada, kus elab K. L., või veel enam, viibida tema elukoha juures ja läheduses ning saata sellest pilte K. L.ule ja H. M.le. Nii H. M.le kui K. L.ule saadetud sõnumite sisust saab kohtu hinnangul järeldada üheselt, et Indrek Marjapuu selgitas välja K. L.u elukoha, viibis selle juures varasemalt ning teadis, et 08.06.2020 öösel viibib H. M. koos K. L.uga märgitud elukohas. Samuti näitavad need sõnumid Indrek Marjapuu suhtumist tekkinud olukorda, viha K. L.u suhtes ja ebastabiilset vaenulikku suhtumist H. M.sse. Tekkinud olukorra pärast tuntav armukadedus ja viha on ilmselged motiivid Indrek Marjapuule K. L.u maja süütamiseks. Lisaks eeltoodule on Indrek Marjapuu süü tõendamist leidnud ka kaudsete tõenditega. 08.06.2020 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati Indrek Marjapuu sõiduautos Xxxx reg nr xxxx läbiotsimine, Xxxx /I kd tl 106-121/, mille käigus leiti salongist aknapesuvedeliku kanister, sõiduki juhiistme taskust kaks paari töökindaid, sõiduki esikonsooli laekast 2 tikutoosi. Lisaks nähtub, et sõiduki pardakaamera juhe ei ole olnud ühendatud. Seega nähtub märgitust, et Indrek Marjapuul olid olemas sõidukis märgitud tikud (ta on kinnitanud, et süütas tikust). Väljavõttest 08.06.2020 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati Indrek Marjapuu elukohas Xxxx ja selle abihoonetes läbiotsimine /I kd tl 127-152/. Läbiotsimise käigus tuvastati, et elektripostil elektrikilbi juures ripub musta värvi juhe. Leitud ja ära võetud on musta värvi saapad, vaadeldud turvakaamerasalvestist. Xxxx valvekaamera salvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll tõendab /I kd tl 153-157/, et 08.06.2020 kell 00:07:57 ilmub kaameravälja eluhoone poolt meesterahvas (tuvastatud kui Indrek Marjapuu), kellel on seljas heledad püksid, kapuutsiga hele dressipluus, tumedad jalatsid. Asitõendi vaatlusprotokollis 08.06.2020/I kd tl 81-85/ on vaadeldud fotografeeritud jalatsijälge. Sündmuskohal aia juurest leitud jalatsijälje muster on visuaalsel vaatlusel sarnane Indrek Marjapuult läbiotsimise käigus võetud jalatsi mustriga. Asjaolu, et Indrek Marjapuu enda kodust Xxxxt Xxxx juurde sõitis on tõendatud lisaks tema enda ütlustele järgnevaga. Maanteeameti andmebaasist sõiduauto Xxxx reg nr xxxx /I kd tl 122/ kohta, nähtub, et tegemist on S AS-le kuuluva autoga, mille kasutajateks on U OÜ, H. M. ja Indrek Marjapuu. Tallinna linnas asuva juhtimiskeskuse turvakaamera xxxx tee salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et kohtulikul uurimisel tuvastatu 18 kohaselt Indrek Marjapuu juhtimisel Xxxx reg.nr xxxx liigub kell 00:50:33 xxxx ja keerab xxxx /I kd tl 159-161a, koos fotode ja CD-plaadiga/. Xxxx asuva kaupluse xxxx turvakaamera salvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 162-164a, koos fotode ja CD-plaadiga/ tõendab kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt Indrek Marjapuu juhtimisel Xxxx reg.nr xxxx liikumist kell 00:46:04 möödumist parklast. Kell 01:08:12 möödub parklast tuletõrjeauto. Xxxx asuva Xxxx turvakaamera videosalvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 166-167a/, tõendab kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt Indrek Marjapuu juhtimisel Xxxx reg nr xxxx liikumist 08.06.2020 kell 01:06:04 xxxx. Tallinna linna juhtimiskeskuse turvakaamera Tallinn/Lasnamäe/Peterburi mnt/Rahu salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 169-170a/ tõendab kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt Indrek Marjapuu juhtimisel Xxxx reg.nr xxxx liikumist kell 01:12:18 Peterburi tee-Rahu tee ristmikul Tallinna suunas, kus on ka tuletõrjeauto, mis liigub xxxx. Circle K Urge tee tankla turvakaamera salvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 175-177a/ tõendab kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt Indrek Marjapuu juhtimisel Xxxx reg.nr xxxx liikumist kell 01:32:30 tanklast mööda, aeglustades peateelt kõrval teele pööramist. Kohtus Indrek Marjapuu ka möönis, et salvestistel nähtav sõiduk võis olla tema juhitud sõidukiks ning selles osas on tema ütlused objektiivselt sõiduki liikumist kajastavatelt salvestistelt nähtuvaga kokkulangevad ja usaldusväärsed. Samas sündmuse detailides on Indrek Marjapuu oma ütlustes jäänud ebamääraseks ja oma rolli distantseerivaks. Asjaolu, et Indrek Marjapuu annab ütlusi, mis on ennastõigustavad, väljendub kohtu hinnangul mitmes osas. Esiteks, nagu eelpool märgitud ei ole Indrek Marjapuu teo toimepanemise asjaolusid arvestades usutav, et tema poolt K. L.ule saadetud sõnumeid tuleks mõista nii, et seda tuleb näha n-ö majandusliku vastutuse võtmisena. Juba ainuüksi K. L.u tööjuures käimise juhtumi näitel ei saanud Indrek Marjapuu siiralt uurida selle kohta, kas K. L. sellist majanduslikku vastutust kanda soovib. Samuti on Indrek Marjapuu andnud kohtus ütlusi õhkrelva ostmise soovi kohta, ja märkinud, et ta oleks võinud soetada ka tavakaubandusest. Indrek Marjapuu ütlused on selles osas ebausaldusväärsed. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Indrek Marjapuu nutiseadet iPhone xxxx /II kd tl 1-14/ nähtub, et Indrek Marjapuu on saatnud 17.05.2020 kell D. küsimuse: „kas sa tuki/relva/toru kohta ei uurinud?“, millele viimane on vastanud: „ja, ei müüda“, millele Indrek Marjapuu vastab, et: „kahju“. Asjaolu, et Indrek Marjapuu pidi olema sõnumivahetuses D. K. „tuki“ või „toru“ otsimise teemal viitab kohtu hinnangul selgelt sellele, et ta otsis sellist relva, mida Indrek Marjapuu ei saa kaubandusest osta. Ka see, et D. K. on vastanud selle müümise võimatuse kohta, viitab sellele, et tegu on sellise tulirelva või relvataolise esemega, mida ei oleks võimalik Indrek Marjapuul või D. K.l poest soetada. Tähelepanuväärne on, et vastava küsimuse on esitanud Indrek Marjapuu pikema ajavahemiku möödumisel ja mitme seotud küsimusena 17.05.2020.a, samas kui kohtumine, kus seda esimest korda D. K.ga arutati, toimus oluliselt varasemalt (D. K. ütluste kohaselt juba esimesel päeval, kui ta Indrek Marjapuuga pärast viimase Xxxxt naasmist kohtus, s.o 09.05.2020.a., II kd tl 131-131pö; 153-153pö). Ebausaldusväärseteks tuleb pidada ka D. K. ütlusi selle kohta, et Indrek Marjapuu soovis vaid õhkrelva hankida sh osta D. K.lt katkist õhupüstolit, sest nagu eelnevalt märgitud, selliste esemete soetamine on võimalik tavakaubandusest. Olukorras, kus tegemist oli sõpradega, ei ole eluliselt usutav, et Indrek Marjapuu poleks saanud sellist vähese väärtusega eset endale laenata. Mõista võib D. K. soovi kasutamiseks mitte anda või müüa Indrek Marjapuule mistahes relvalaadset toodet. Samas, sellisel juhul ei olnuks tal vajalik ka vastata päevi hiljem sõnumites sel viisil, et sellist eset ei müüda. Veelgi enam – on selge, et kui D. K. keeldus kategooriliselt õhkrelva andmast, siis puudunuks Indrek Marjapuul põhjust eeldada, et D. K. selle talle mõni aeg hiljem annab ning ta saanuks sellise eseme vahepeal kaubandusvõrgust ise soetada. Lisaks 19 ilmneb D. K. ütlustest see, et Indrek Marjapuu soovis tema kaudu ka leida isikuid, kes võiks K. L.uga suhelda, s.o teda hirmutada. Seega oli Indrek Marjapuu orienteeritud oma tegevuses sellele, et K. L.ut tõsiselt ähvardada ning vajadusel peaks seda tegema ka temast tõsisemaltvõetavad isikud ja/või peaks seda tegema tulirelva meenutava esemega. Kõik see viitab üheselt sellele, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused ei ole selles osas paikapidavad ning tegelikkuses soovis Indrek Marjapuu mõne muu relvataolise eseme või tulirelva soetamist viisil, millest ei jää n-ö jälge maha. Kokkuvõtvalt tõdeb kohus, et kõigis negatiivsetes aspektides, mis on eelnenud Xxxx asuva maja süütamisele (ähvardamine, H. M. kehaline väärkohtlemine), on Indrek Marjapuu püüdnud oma rolli pisendada, esitades kas alternatiivseid tõlgendusi või väitnud end sündmusi mitte mäletavat nii, nagu seda talle ette heidetakse. Eelnevast nähtuvalt ei leidnud tõendite analüüsi pinnalt ükski selline Indrek Marjapuud õigustav asjaolu kinnitust ja seega kohus selles osas Indrek Marjapuu ütlusi tõendina ka ei arvesta. Nimetatud, süütamisele eelnenud sündmusi puudutavate ütluste usaldusväärsus omab tähendust ka otseselt süütamisteo osas antud ütlustele, mida kohus analüüsib hilisemalt. Esitatud süüdistuse kohaselt, oma tegevusega pani Indrek Marjapuu toime

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmiskatse, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ja kahe või enama inimese suhtes. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas tegemist on

§ 114

lg 1 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga või mõne kaitsja poolt viidatud vähemohtliku koosseisuga. Puutuvalt

§ 404

koosseisu märgib kohus, et antud koosseisu puhul on süüdlase tahe suunatud asja süütamisega ohu põhjustamisele teise inimese elule ja tervisele, mis antud juhul aga ei ole asjakohane, kuivõrd kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Indrek Marjapuu soovis kahe inimese elu lõppemist. Kohus kordab, arvestades süütamise põhjalikkust, aega, viisi ja asjaolu, et Indrek Marjapuu ise ei katkestanud tegevust, ei hoiatanud kannatanuid, ei kutsunud tuletõrjet jms ei ole võimalik rääkida soovist põhjustada kõigest ohtu elule/tervisele, sh hirmutamisest. Samuti ei aktualiseeru

§ 203koosseis, mis sätestab asja rikkumise/hävitamise.

Eramule põhjustatud kahju on kaetud

§ 114tapmise viisiga (otsene põhjuslik seos) ega kuulu eraldi kvalifitseerimisele.

Kohus leiab, et kohtuasjas tuvastatu pinnalt on Indrek Marjapuu tahtlus olnud suunatud H. M. ja K. L.u tapmisele. Selleks oli Indrek Marjapuul piisav motiiv – abikaasa oli teda petnud teise mehega ja ta süüdistas abielulõhkumises just teist meest – K. L.ut. Tapmise tahtlusele viitab ka Indrek Marjapuu teoeelne, teoaegne ja teojärgne käitumine. Teo toimepanemise ajal pidi Indrek Marjapuu olema ilmselgelt vihane ka H. M. peale, kuivõrd viimane viibis enda armukese juures ja Indrek Marjapuu selle hetke meeleseisundit H. M. suhtes näitab ka saadetud sõnum väljakolimise kohta. Peale nn teise mehe olemasolust teadasaamist uuris Indrek Marjapuu välja, et tegemist on K. L.uga ning samuti viimase elukoha. Kuigi ta küsis teise mehe andmeid ka H. M. enda käest, siis kinnitavad mõlemad, et H. M. ei avaldanud Indrek Marjapuule K. L.u nime ega elukohta. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et hingeliselt oli petmisest teadasaamine ja H. M. jätkuv suhtlus K. L.uga Indrek Marjapuu jaoks äärmiselt raske taluda. Märgitud küsimuse üksikasjadel peatub kohus edaspidi. Samas tuleb tähele panna, et Indrek Marjapuu tegevus oli algusest peale sihikindel-tegutsev, mitte passiivne-apaatne. Ta soovis teada, kes see teine mees on, uuris selle ise välja, nähes ühiskasutatavas arvutis H. M. kasutajakonto alt andmeid K. L.u kohta. Ta soovis kohtuda K. L.uga, mis tal ka õnnestus. Kohtumisel soovis ta, et K. L. H. M.st eemale hoiaks 20 (mais 2020). Eelnevalt oli ta saatnud K. L.ule sõnumeid (igal teol on tagajärg, pilt elukohast), millised antud sündmuste valguses on tõlgendatavad üksnes ähvaradavana. Märgitud sõnumeid ei ole kuidagi võimalik tõlgendada murena H. M. ja laste majandusliku tuleviku pärast võimaliku kooselu puhul K. L.uga. Sel ajahetkel Indrek Marjapuul puudus igasugune teadmisvajadus, kus elab K. L. või kes ta üldse on. Indrek Marjapuu on ka ise kinnitanud, et soovis, et K. L. teaks, et tema teab, kus ta elab. Veel vähem on selgitatav, miks oli K. L.ule vaja teada anda, et ta teab, kus viimane elab. Indrek Marjapuu kibestunud ja vihast meeleseisundit tol hilisõhtul enne süütamist väljendab ka H. M.le saadetud sõnum viimase väljakolimiseks 48 tunni jooksul. Kokkuvõtvalt tekkis kohtul siseveendumus, et Indrek Marjapuu süüdistas petmises eelkõige just K. L.ut, kellelt ta soovis, et viimane H. M.st eemale hoiaks. 7. juunil H. M. mineku osas K. L.u juurde väljendas Indrek Marjapuu, et see oli talle äärmiselt raske. Ta aimas, kuhu naine läks. Samal ajal pidi tema jääma koju, teatama lastele lahkuminekust ja korraldama koera äraandmise. Märgitud sisemine valu tekkinud olukorra pärast (petmine, H. M. ja K. L.u jätkuv suhe) on ilmne motiiv nii K. L.u kui ka H. M. surma soovimiseks. Lisaks ilmselgele motiivile, leiab kohus, et eelkõige Indrek Marjapuu käitumise viis viitab üheselt soovile majas viibijad tappa. Ta valas ringi ümber maja bensiiniga üle, eriliselt olid kahjustada saanud uksed ja aknad, mis tähendab, et neis kohtades pidi olema rohkem süttinud ainet. Ehk siis ei jätnud Indrek Marjapuu selliselt toimides tegelikkuses juhusele ruumi, nt et majas olnud inimesed oleksid saanud väljuda mõne akna või ukse kaudu, kui nad oleksid ärganud. Või et mõni osa majast ei oleks tuld võtnud. Samuti on ilmne, et inimesed ei oleks nende akende ja uste kaudu leekidest läbi majast väljuda saanud. Tähelepanuta ei saa jätta ka, et süütamine toimus öisel ajal, kui üldteadolevalt inimesed magavad. See tähendab aga seda, et tulekahju avastamine nii majas olevate inimeste enda, kuid ka naabrite poolt on tegelikkuses vähemtõenäoline. Indrek Marjapuu kinnitas kohtus, et majas tulesid ei põlenud, seega pidi ta eeldama, et majas viibijad magavad. Samuti oli Indrek Marjapuu oma tegevuses äärmiselt planeeritud ja teadlik. Kodus lülitas Indrek Marjapuu välja kaamera, mis oleks muidu jäädvustanud tema väljasõidu. Sõiduki pardakaamera ei olnud selle sõidu ajal ühendatud. Ta võttis kodust kaasa garaažis (mitte sõiduvahendis) asunud bensiinikanistri. Tal olid olemas tikud ja kindad. Ta sõitis mitte K. L.u maja ette, vaid maja tagaosa juurde, kust ronis üle aia. Ja nagu eelnevalt märgitud, ta valas tervele majale bensiiniga ringi ümber ja süütas selle. Tapmise, mitte hirmutamise või ainult vara kahjustamise motiivi, väljendab ka Indrek Marjapuu teojärgne käitumine. Peale maja ümber bensiini valamist ja selle süütamist Indrek Marjapuu lahkus. Ta teadis, et tegemist on puitmajaga, mis üldteadaolevalt võtab kergesti tuld ja tuli levib kiiresti mööda puitu. Teisiti öeldes, Indrek Marjapuu ei teinud midagi selleks, et majas olijaid äratada, tulekahju vähendada või ükskõik mis moel tule levikut piirata ja kindlustada, et majas viibijad sisse ei põleks. Kohtuistungil Indrek Marjapuu möönis, et H. M. autot maja juures oli võimatu mitte näha. Arvestades, et ta eelnevalt ütles, et ta aimas, kuhu H. M. läks, siis pidi ta nägema H. M. autot maja juures ja eeldama, et sellisel kellaajal inimesed majas magavad. Samuti ei teinud Indrek Marjapuu teisipidi öeldes midagi selleks, et veenduda, et majas kedagi sel hetkel ei ole. Vastupidi, süüdates öisel ajal puitmaja, tehes tervele majale bensiiniga ringi peale, sealjuures ilmselgelt pannes rohkem põlevvedelikku uste ja akende juurde, tegi Indrek Marjapuu kõik selleks, et majas olevad inimesed tulekahju ei avastaks (öine aeg) ja välja ei pääseks (süütamise viis). Lahkudes ise peale tulekahju põhjustamist sündmuskohalt ja sõites koju ning peale H. M. sõnumeid oma tegu eitades, leiab kohtu hinnangul kinnitust Indrek Marjapuu motiiv tapmise tahtluse osas. 21 Eeltoodu alusel leiab kohus, et Indrek Marjapuul oli motiiv ja tahtlus K. L.u ja H. M. tapmiseks ning süüdates maja öösel, pidi Indrek Marjapuu möönma, et kõik majas viibivad, sh juhuslikult majas viibivad inimesed nagu M. L., saab samuti surma. Kohtu hinnangul on tapmine võimalik toime panna ka maja süütamisega, mille tagajärjel sees olevad inimesed hukkuvad kas nt vingumürgistusse või leekidest põhjustatud vigastustesse. Juhul, kui maja süütamise tagajärjel seal sees viibivad inimesed surevad on tegemist põhjusliku seosega süütamise ja surma saabumise vahel ehk on toimunud tapmine. Kohus leiab, et Indrek Marjapuu süütas maja kavatsetult, mistõttu pani ta ka tapmise toime kavatsetult, sest ta pidi vähemalt möönma, et süütamise tagajärjel (öine aeg, puitmaja) seal olevad inimesed surevad, sest nad ei ärka või ei pääse välja. Kohtu hinnangul tol hetkel, kodust ära sõites, K. L.u maja ümber bensiini valades ja selle süüdates Indrek Marjapuu soovis K. L.u ja H. M. surma ning see oli tema tegevuse eesmärk. Kohus ei pea siinkohal eluliselt usutavaks Indrek Marjapuu enda ütlusi, et ta ei tea miks ta sinna sõitis ja et ta soovis K. L.ut kõigest hirmutada. Nagu eelnevalt märgitud, maja kõrval pargitud H. M. auto ei saanud jääda Indrek Marjapuule märkamata. Samuti on keskmisele objektiivsele kõrvalseisjale selge, et süüdates elumaja sellistel asjaoludel, tuleb möönda kõigi majas viibivate inimeste surma võimalikkust, ehk pääsemise võimatust. Kohus leiab, et juhul, kui Indrek Marjapuu oleks soovinud hirmutada kas K. L.ut või H. M.d oleks ta ilmselt kas nt läbi torganud auto rehvid, visanud kivi aknasse, süüdanud mõne väikese eseme aias vms. Indrek Marjapuu tegevus oli aga sedavõrd täpselt planeeritud, et selle tulemusel kannatanute ellujäämine oli tegelikkuses väga suur juhus. Indrek Marjapuu ise tegi kõik endast oleneva, et saabuks kannatanute surm. Tema tegevus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustest ehk vaid seetõttu, et tõenäoliselt põlengust tekkinud heli peale ärkasid üles H. M. ja K. L., kes nägid tulekahju ja asusid ise kohe tuld kustutama ning kutsusid ka tuletõrjujad kohale. Tähele tuleb panna, et kannatanu M. L.u toas juba oli suits, seega ka vingugaas ning ta nägi enda akna juures räästa all leeke. Kohus leiab, et Indrek Marjapuu pani tapmise katse toime üldohtlikul viisil. Nimelt seadis Indrek Marjapuu oma sellise tegevusega, s.o kesköisel ajal eramaja süütamisega, sealjuures kogu maja ümbruse bensiiniga üle valades ja süüdates, ohtu mitte ainult K. L.u eramu, vaid ka lähedal, 10-15 m kaugusel asuvad teised eramud /II kd tl 110, 118/. Samuti oleks võinud tuld võtta samas olnud viljapuuaed (oli kuiv aeg) ning samas maja kõrval oli ka H. M. auto, mille eemaldamist ohutuse kaalutlusel pidas oluliseks ka häirekeskuse töötaja. Seega oli lisaks K. L.u majale ohustatud kolmandate isikute vara, milledele oht oli reaalne tulenevalt nende lähedusest süüdatud eramuga ja süütamise viisist (bensiin, kogu maja ümbrus, öine aeg- tulekahju avastamise väike tõenäosus). Sellest olulisem on, et süüdates öisel ajal eramaja, teadmata, mitu inimest reaalselt majas viibivad, ohustas Indrek Marjapuu enda tegevusega reaalselt ka majas viibivad nn kolmandat isikut ehk M. L.ut. Oht viimase elule ja tervisele oli reaalne, kuivõrd M. L. ise tulekahju ei märganud, vaid said sellest teada K. L.ult. Kuivõrd Indrek Marjapuu ka kohtus ise möönis, et ta mõistab enda teo võimalikke tagajärgi, arvestades, et tegemist on keskealise keskharidusega mehega, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta teo toimepanemisel ei oleks pidanud enda teo üldohtlikkust mitte aduma, vaid ta pidi mõistma, et süüdates öisel ajal eramu teineteisele lähedal asuvate eramajade piirkonnas, pidi ta möönma võimalike inimohvrite ja varalise kahju põhjustamisega, sealjuures sellega, et öisel ajal väljub tuli kontrolli alt ja võib põhjustada märksa suurema kahju, kui ainult K. L.u eramu põlengu ja viimase ning H. M. surma. Seega leiab kohus, et süüdates kogu puitmaja ümbruse ja seejärel ise lahkudes, ei kontrollinud Indrek Marjapuu saabuvat tagajärge ning teadmata tegelikkuses majas viibivate inimeste arvu (lisaks H. M.le ja K. L.ule) põhjustaski reaalse ohu ka majas viibinud kolmandale isikule ehk M. L.ule. Kohus leiab, et tihedalt hoonestatud elamurajoonis 22 elumaja tervesse perimeetrisse valatud põlevvedeliku teadliku süütamisega esineb kavatsetus ka süütamise ehk tapmise üldohtliku viisi osas. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selles, et süütamise hetkel viibisid Xxxx eramus H. M., K. L. ja M. L.. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Indrek Marjapuu maja süütamise läbi soovis nii K. L.u kui ka H. M. surma, seega soovis ta toime panna tapmise kahe isiku suhtes. Asjaolu, et ka Indrek Marjapuu pidi teadma, et süütamise hetkel majas viibivad nii K. L. kui ka H. M. nähtub ka Indrek Marjapuu ütlustest, millises ta möönab, et aimas, kuhu H. M. läheb, maja ümber bensiini valades ei saanud talle jääda märkamatuks H. M. kasutuses olnud xxxx, mis oli pargitud maja kõrvale ning viimaks öine aeg, mis tähendab, et üldteadolevalt inimesed magavad. Seega pidi Indrek Marjapuu neist asjaoludest saama kinnitust, et majas viibivad K. L., kelle elukoht see oli ja H. M., kelle auto asus maja ees. Soovides süütamisega saavutada nii H. M. kui ka K. L.u surma, on Indrek Marjapuu teo toime pannud vähemalt kahe isiku suhtes ning seda kavatsetult. Teo kavatsetusele viitab ühelt poolt süütamise põhjalik ettevalmistus (terve maja perimeetris, rohkem põlevvedelikku hoone avade juures), kui ka see, et ta läks teadlikult süütama K. L.u elamut, ta pidi olema märganud H. M. autot ja seega olema öist aega arvestades teadlik K. L.u ja H. M. majas viibimisest. Kohus möönab, et Indrek Marjapuu ei pidanud teadma, et majas viibib ka M. L., kuid jättes eelnevalt välja selgitamata, kes majas viibivad ja kas nad on ärkvel, pidi Indrek Marjapuu arvestama võimalike tagajärgedega, sh surmaga ükskõik kui paljude inimeste suhtes, nt võisid ju majas viibida ka juhuslikud külalised, kes ööseks jäid. Seega pidi Indrek Marjapuu vähemalt võimalikuks pidama, et surm võib saabuda ka enama kui kahe isiku suhtes. Kohus leiab, et Indrek Marjapuu tegevus on kvalifitseeritav nii üldohtlikul viisil kui ka enam kui kahe isiku suhtes toime pandud tapmise alternatiividena. Esiteks on kohus varasemalt põhjendanud, miks soovis Indrek Marjapuu H. M. ja K. L.u surma. Tema tahtlus oli suunatud nende kahe inimese surma põhjustamisele. Teiseks, valides surmamise viisiks maja süütamise, milles viimased kaks magasid, pani Indrek Marjapuu selle teo toime üldohtlikul viisil. Sest selliselt põhjustas ta reaalse ohu ka kolmandale isikule, M. L.ule ning K. L.u varale üleüldisemalt – eramu, aed, H. M. kasutuses olnud autole, kuid ka kõrval asuvatele eramutele. Siinkohal on oluline, et üldohtlik viis iseloomustab üksnes tapmise toimepanemise viisi (vahendit), millega ei pruugi alati kaasneda enamate/kõrvaliste inimeste surm, kuid enam kui kahe isiku suhtes tapmise toimepanemise alternatiiv väljendab kannatanute arvu. Rohkem kui kahte inimest saab tappa ka mitte üldohtlikul viisil, nt mürgitades konkreetselt 2-3 inimest, teistele ohtu põhjustamata. Niisamuti saab nt üldohtlikul viisil, maja süüdates tappa ühe inimese ja põhjustada süütamisega varalise kahju mitmele naabrile. Käesoleval juhul realiseeruvad Indrek Marjapuu käitumises mõlemad alternatiivid, kuivõrd tema tahtlus oli suunatud vähemalt kahe inimese tapmisele, majas viibis tapmise katse hetkel kolm inimest ja ta valis teo toimepanemise vahendina süütamise öisel ajal eramajade piirkonnas ehk üldohtliku viisi, millega põhjustas reaalse ohu ka kolmandale isikule ja nii kannatanu K. L.u elule kui ka varale, sealjuures oleks reaalselt ohustatud olnud ka kõrvalasuvad hooned, eramud. Indrek Marjapuu süüdivusest 08.06.2020 teo toimepanemise ajal

§ 34

kohaselt on isiku süü ja koos sellega karistusõiguslik vastutus välistatud, kui ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (süüdimatuse juriidilised tunnused) tulenevalt oma psüühilisest seisundist (süüdimatuse meditsiinilised tunnused). Süüdimatuse meditsiinilised tunnused on loetletud

§ 34

p-des 1-5 ja nende esinemine teo toimepanemise ajal tehakse kindlaks ekspertiisiga. Eksperdi pädevuses on eeskätt teo ajal esinenud raske psüühikahäire faktiline 23 kindlakstegemine. Meditsiiniliste kriteeriumide tuvastamisel lasub kohtul kohustus kontrollida isiku võimet normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemine. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas isikul tuvastatud häire takistas tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist

§ 34

p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal. Seega on otsustus isiku süüdivuse kohta normatiivne ehk õiguslik otsustus (RKKKo 3-1-1-22-09, p 6.1). Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.1-3/251 on eksperdid andnud eksperdiarvamuse selle kohta, et 07.06-08.06.2020 viibis Indrek Marjapuu piiratud süüdivuse seisundis /II kd tl 231-236/. Ekspertarvamuse kohaselt Indrek Marjapuul vallandus 09.05.2020 konfliktsituatsiooni tulemusel kohanemishäire F43.23, mis on oma olemuselt neurootiline stressiga seotud psüühikahäire. 07.06.-08.06.2020 tekkis tal konfliktsituatsiooni kulminatsioonis eriline emotsionaalne seisund (äge stressreaktsioon, RHK10 järgi F43.0), mis on neurootiline stressiga seotud psüühikahäire. Käesoleval ajal esineb tal mõõdukas depressioon, mida käsitletakse meeleoluhäirena. 10.05.2020 ja 04.06.2020 ei esinenud tal teadvuse häireid ega psühhoosi tunnuseid. Indrek Marjapuul tekkis 07-08.06.2020 öösel eriline emotsionaalne seisund (äge stressreaktsioon). Piiratud oli tema võime analüüsida tekkinud situatsiooni, teha analüüsist adekvaatseid järeldusi ja juhtida oma käitumist, tema tegevust suunasid peamiselt emotsioonid. Alkohoolne joove ei põhjustanud üksi sellist seisundit, kuid soodustas selle kujunemist. Indrek Marjapuu ei ole käesoleval ajal ohtlik iseendale ega ka teistele inimestele. Ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Ta võib jätkata psühhiaatrilist ravi oma vabal tahtel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Indrek Marjapuu on võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Indrek marjapuul ei esine isiksusehäire tunnuseid ega spetsiifilisi psühholoogilisi iseärasusi, mis oleksid võinud mõjutada tema käitumist süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal. Indrek Marjapuu psüühilist seisundit perioodil 01.01.2020 kuni 09.05.2020 võib iseloomustada määratlusega vaimselt terve. 09.05.2020 vallandus uuritaval emotsionaalsete häiretega kohanemishäire, 07.06.2020 tekkis äge stressreaktsioon. Need neurootilised stressiga seotud psüühikahäired kestsid erineva intensiivsusega 09.05.2020 kuni 08.06.2020. Kohtus vahetult uuritud Indrek Marjapuud puudutavad meditsiinidokumendid ja kohtus eksperdina ülekuulatud P. V.i ütlused kirjeldavad Indrek Marjapuu terviseseisundit. Ekspert selgitas, miks Indrek Marjapuul ei esinenud püsivat rasket psüühikahäiret ning tal esines ajutine raske psüühikahäire: eelnev viha, ärevus, depressioon, murelikkus, solvumine, et valulävi oli ületatud ja vallandus intensiivne vihaefekt. Märgitud tunnused viitavad erilisele hingelisele seisundile, samuti viitab sellele sellest seisundist väljatulek, sest koju saabudes heitis ta magama. Indrek Marjapuu tegevust suunasid antud hetkel ainult negatiivsed emotsioonid. Eksperdid jõudsid järeldusele, et tema arusaamisvõime oli piiratud. Kannatanu H. M. on samuti kirjeldanud Indrek Marjapuud kui äärmiselt emotsionaalselt reageerinud meest, kes kõrvalsuhtest teada saamisest alates palju nuttis, kelle maailm n-ö kokku varises, kuivõrd pere oli oluline väärtus. Samuti on H. M. kirjeldanud Indrek Marjapuu varasemat alkoholitarvitamist, sellest loobumist ja alates 09.05.2020 igapäevaselt uuesti alkoholi tarvitamist. Kannatanu kinnitab, et Indrek Marjapuu oli stressis ja pöördus ka arstide poole abi saamiseks. Küll aga ei kirjelda kannatanu Indrek Marjapuu käitumist 07.06.2020 Pärnust tagasi tulles ja tema lahkumisest kodust, aimates kuhu, kuidagi teistsugusena. 24 Tunnistaja L. P. samuti kirjeldab Indrek Marjapuud kui pereväärtust hindava mehena, kes naise ja laste heaks kõik tegi, sh kahel kohal töötas. Samuti kirjeldab tunnistaja, et kõrvalsuhtest teada saades oli Indrek Marjapuu murtud mees, tal olid enesetapumõtted ja valu oli väga sügav. Kohus möönab, et 09.05.2020 abikaasa poolsest petmisest teada saamine ja otsus lahku minna (04.06.2020), samuti ebaselgus pea kuu aja vältel kannatanu H. M. plaanides ühiselt jätkamise osas ja edasistes valikutes olid ilmselgelt Indrek Marjapuule psüühiliselt rasked taluda ning on inimlikult mõistetav, et märgitud teadasaamine ja olukord põhjustas talle vaimset valu ja oli rohke stressi allikaks. Selles ei ole mingisugustki vaidlust. Kohus möönab ka seda, et tal võis esineda ekspertide poolt märgitud, 09.05.2020 konfliktsituatsiooni tulemusel vallandnud kohanemishäire (F43.23). Samuti ei sea kohus kahtluse alla, et meditsiiniliselt 07.06.08.06.2020 tekkis Indrek Marjapuul konfliktsituatsiooni kulminatsioonis eriline emotsionaalne seisund (äge stressreaktsioon, F43.0), mis on neurootiline stressiga seotud psüühikahäire. Vaidlus puudub selles, et

§ 34sätestatud tunnused Indrek Marjapuul puudusid.

Riigikohus on leidnud, et võib esineda olukordi, kus esinevad teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid isiku võime mõista teo keelatust ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida on säilinud. Samas võib normikohane ehk -kuulekas käitumine olla tema jaoks konkreetses situatsioonis tulenevalt tema psüühilisest seisundist siiski raskendatud. Olukorras, kus isikul esinevad süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, kuid tema süüdimatus

§ 34

mõttes on siiski välistatud, lasub kohtul seetõttu kohustus anda hinnang ka sellele, kas isiku psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja otsustamisvõimet. Määrav on see, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine

§ 34p-des 1-5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid.

Tegemist on õigusliku otsustusega, mille langetamisel tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida õiguskord konkreetse süüteokoosseisu taustal isikule seab. Kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid järgima. Piiratud süüdivus ei ole seejuures olemuslikult vaheaste süüdivuse ja süüdimatuse vahel, vaid iseseisev süüd vähendav asjaolu. Seetõttu näeb

§ 35

ette võimaluse isikule mõistetava karistuse vähendamiseks

§ 60alusel (RKKKo 3-1-1-22-09, p 6.1-6.2).

Käesoleval juhul leiab kohus, et olenemata ekspertarvamusest, et Indrek Marjapuul esines meditsiiniliselt ajutine raske psüühikahäire 07.06-08.06.2020, ei esinenud tal piiratud süüdivust

§ 35mõistes järgmistel põhjustel.

Esmalt märgib kohus, et ajaline kaugus abikaasa kõrvalsuhtest teadasaamisest ja armukese maja süütamise vahel on liiga pikk õiguslikult erilise hingelise seisundi jaatamiseks või just 07.06 vastu 08.06.2020 selle tekkeks. Ka eksperdid ise on leidnud, et kuni 07.06.2020 ei esinenud tal ägedat stressreaktsiooni ega sellest tingitud erilist hingelise erutuse seisundit. Kui ägeda stressreaktsiooni tekkeks peab esinema selgelt piiritletav seos reaktsiooni esilekutsuva stressiallika (antud juhul naise poolt n-ö mahajätmine/lahkuminek) ja sümptomite vahel (antud juhul nt rahutus, tegevusaktiivsuse tõus) vahel, siis praegusel juhul ei ole see kohtu hinnangul tuvastatav. Seda põhjusel, et Indrek Marjapuu oli H. M. suhtlusest K. L.uga teadlik juba oluliselt varem, pea kuu aega enne K. L.u elukoha süütamist /I kd 98-100/. Kuigi Indrek Marjapuu väitis, et tema teada vahepeal H. M. ei suhelnud K. L.uga (kuna ütles nii), siis Indrek Marjapuu enda tegevus näitab tegelikkuses, et ta ei uskunud abikaasa sellekohast juttu ja aimas nende jätkuvat suhtlust tegelikkuses terve selle aja vältel. Seda seletab nt asjaolu, et ta palus sõbral mööda sõita K. L.u elukohast, saamaks teada, kas H. M. seal viibib. Lisaks on tähelepanuväärne, et juba 04.06.2020.a on Indrek Marjapuu ja H. M. esitanud avalduse abielulahutuseks /II kd tl 101pö/, mille riigilõivu tasus Indrek Marjapuu /II kd tl 119/. Ainuüksi nimetatud samm tähendab, et 25 Indrek Marjapuu pidi olema 04.06.2020.a abielulahutuse avaldust esitades üheselt mõistnud, et senine abi- ja kooselu H. M.ga on lõppemas ning alles kolm päeva hiljem ei saanud teda seega tabada ka äkitselt stressor seeläbi, et H. M. lahkubki ajutiselt armukese juurde (kusjuures kõne all oli külaskäik, mitte sinna püsivalt elama jäämine). Selliseid käike oli kohtule arusaadavalt selle kuu aja jooksul varasemaltki toimunud. Kitsamalt leiab kohus, et ka ajafaktor 07.06.2020 H. M.ga kõneluse – lahkumise ajast kuni maja süütamise ajani 08.06.2020 ei ole lühiajaline. Veel kitsamalt, selleks, et vastuvõetud otsust – maja koos seal olnud inimestega süüdata – realiseerida, pidi Indrek Marjapuu sõitma pea tunni aja vältel autoga. Seega ka kitsamalt ajalist telge vaadates ei olnud tema reaktsioon vahetu tekkinud ägedale stresssituatsioonile. Teiseks, kuigi eksperdid leidsid, et Indrek Marjapuu ei andnud endale täielikult enda teo keelatusest aru ning teda juhtisid vaid negatiivsed emotsioonid, siis on tema tegevuse välimine pilt hämmastavalt planeeritud, sihikindel ja läbimõeldud, sealjuures enda tegevust varjata püüdev. Märgitud tõsiasja ei väära ka asjaolu, et Indrek Marjapuu oli tarvitanud alkoholi. Seda kinnitab kaudselt ka 08.06.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt Indrek Marjapuul kell 03:41 oli positiivne tulemus 0,70 mg/l kohta /II kd tl 16/. Nimetatu viitab kohtu hinnangul selgelt asjaolule, et 08.06.2020 teo toimepanemise ajal ei olnud Indrek Marjapuul sellist joovet, mis oleks mõjutanud tema mälu või arusaamisvõimet. Kohus nõustub ekspertidega, et alkohoolne joove võis soodustada tema seisundi, meditsiiniliselt erilise emotsionaalse seisundi kujunemist. Üldteadaolevalt on alkohoolse joobe seisundis viibivatel inimestel meeleseisund erinevates faasides, sõltuvalt nii tarbitud alkoholikogusest kui ka iseloomust (võib esineda enesehaletsus vs väljapoole suunatud viha jms). Vaatamata esinenud joobele ja enda n-ö emotsionaalsele erutusseisundile suutis Indrek Marjapuu selgelt mõelda välja järgneva tegevuse: ta lülitas välja enda kodu valvekaamera, mistõttu ei jäänud kaamerasse tema kodust lahkumine Xxxxga. Märgitu ilmestab aga soovi enda tegevust varjata ehk selget ettekujutust vähemalt tol hetkel, et ta teeb midagi keelatut. Ta võttis garaažist kaasa kanistri bensiiniga, millise paigutas Xxxxsse ehk võttis kaasa tapmise toimepanemise ühe vahendi. See tähendab, et sel hetkel oli tal juba valmis teoplaan, mida ta teostama soovis hakata. Ta suutis autot juhtida ja sõita K. L.u elukoha juurde mööda maanteed pea tunni vältel (ühes suunas) sinna ja tagasi sõites, ilma vahejuhtumiteta. K. L.u maja juures, ei sõitnud ta mitte värava juurde, vaid taipas parkida Xxxx varjatumalt aia tagaosa juurde, misjärel võttis bensiinikanistri, sisenes hoovi varjatult aianurgast, kasutades selleks abivahendina puidust alust /I kd tl 74-75; II kd tl 111/, valas põlevvedelikku kogu maja perimeetrile ja süütas selle kaasa võetud tikuga. Kõik see kõneleb väga eesmärgipärasest ja läbimõeldud tegevusest ning sealjuures mitte lühiajalisest erilise hingelise seisundit. Nimelt oli H. M. lahkunud kodust päevasel ajal, Indrek Marjapuu asus aga enda teoplaani realiseerima peale A. J.i pere lahkumist ja laste magama jäämist. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et Indrek Marjapuul puudusid pärast kuriteo toimepanemist mingid tervisekahjustused või muud jäljed /II kd tl 17-27/. Seega kogu tegevuse käigus (üle aia ronimine, süütamine) oli ta ka füüsiliselt võimeline enda tegevust juhtima. Kitsamalt leiab kohus, et Indrek Marjapuu tegelikule arusaamisvõimele tol hetkel viitavad kõige selgemalt tema n-ö varjamisteod – ta lülitas enne kodust ärasõitu välja valvekaamera; ta jättis enda transpordivahendi K. L.u aia taha ja ronis üle aia varjatud kohast. Samuti, kuivõrd temas oli ilmselgelt tol hetkel viha, siis see tingiski soovi tappa, mis väljendus arusaamisvõimena just terve maja ümbruse bensiiniga ülevalamises, mitte nt juhusliku väikese asja süütamises või millegi purustamises. Indrek Marjapuu otsustusvõimest rääkides leiab kohus, et ta tegutses täielikus otsustusvõimekuses. Ta sai ilmselgelt aru, et maja süütamiseks on vajalik põlevvedelikku-materjali ehk bensiin ja tikud (ei proovinud kohal nt ainult tikuga 26 maja seina süüdata) kaasa võtta, et kohalejõudmiseks on vaja transpordivahendit (ei hakanud jalgsi kõndima) ning et alibi kinnistamiseks on vajalik välja lülitada kodune valvekaamera ja hiljem tegu eitada (H. M.le vastas, et tema ei ole süüdanud). Kohus leiab, et ekspertide poolt märgitud Indrek Marjapuul tuvastatud meditsiinilised tunnused (stress, ärevus, unehäired, enesehaletsus jms) ei olnud sellise olulise intensiivsusega, et need oleksid 07.06-08.06.2020 saanud oluliselt mõjutada tema tegelikku arusaamisvõimet. Eksperdid leidis, et Indrek Marjapuul esinenud seisund paigutud ajutise raske psüühikahäire alla

§ 35erisustega.

Ekspert V. rõhutas korduvalt ütluste andmisel, et psühhoosi ei esinenud, tegemist oli ägeda emotsionaalse reaktsiooniga. Inimlikult on loomulikult mõistetav, et kogu olukord alates 09.05.2020 oligi Indrek Marjapuule emotsionaalselt väga raske. Samas on ta oma ütlustes siiski ka 07.06.2020 kohta näidanud üles selget arusaamis- ja otsustusvõimet- ta ei olnud apaatne ega ka hetke ajendil tegutseja, st kui ta sai teada, et H. M. kodust ära läheb, ei reageerinud ta kohe kuidagi. Loomulikult võimendasid tema negatiivseid tundeid ka lastega lahkuminekust rääkimine ja lastele armsa koera äraandmise korraldamine, mistõttu on inimlikult mõistetav tema erinevate tunnete vaheldumine – enesehaletsus asendus siiski lõpuks armukadeduse ja vihaga. Siinkohal kohus märgib, et kohus ei heida Indrek Marjapuule ette nende tunnete tundmist, vaid asjaolu, et ta neist ajendatuna asus tegutsema ühiskonnas mitteaktsepteeritud viisil. Seega, arvestades kokkuvõtvalt ajafaktorit (kõrvalsuhtest teadasaamisest pea üks kuu möödas, abielulahutuse sisseandmisest kolm päeva möödas) ja Indrek Marjapuu teo objektiivset avaldumist (kalkuleeritud, enda tegevust varjav) leiab kohus, et Indrek Marjapuu ei olnud 08.06.2020 K. L.u maja süüdates erilises hingelise erutuse seisundis

§ 35

tähenduses, st et tema psüühiline seisund ei mõjutanud ega piiranud 07.06-08.06.2020 oluliselt tema arusaamis- ja otsustusvõimet. Kohus leiab seega, et Indrek Marjapuu on käesoleva teo toime pannud süüdivana, ta ei ole viibinud käesoleva teo toimepanemise ajal

§ 35mõistes piiratud süüdivuse seisundis.

KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Indrek Marjapuu karistusregistri väljatrükki /II kd tl 33-34/, millest nähtuvalt tal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõendit isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtuvad Maksu- ja Tolliameti andmed Indrek Marjapuu sissetulekute kohta

1. aastal /II kd tl 43, 44/. Päringutest SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse ja SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ning nende vastusest nähtuvalt ei ole Indrek Marjapuu eelnimetatud kliinikusse pöördunud või seal viibinud /II kd tl 45-48; tl 49-52; tl 53-56/. Indrek Marjapuu vaimse seisundi osas uuris kohus ka ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.1-3/251 antud ekspertarvamust /II kd tl 231-236/ ja sealjuures ekspert P. V.i ütlusi ekspertiisiakti selgitamisel /III kd tl 4-7/. Neist nähtuvalt ei ole sedastatav varasem vägivaldne käitumismuster ega ühiskonnaohtlikkus. Samuti kohus uuris kannatanu H. M. ütlusi selle kohta, et Indrek Marjapuu ei ole olnud varasemalt vägivaldne, on töötanud nii Eestis kui Xxxx. Nad olid tuttavad alates
2. aastast ja abiellunud xxxx. Omavahelised suhted olid head, kuid seoses Indrek Marjapuu töötamisega Xxxx (vahel nädal, vahel kaks Xxxx) tundis H. M., et tema vajadused jäid tahaplaanile ja ta pidi kogu aeg lastega üksi olema. H. M. kirjeldab, et Indrek Marjapuule mõjus väga halvasti teade teisest mehest ja soovist lahku kolida 09.05.
3. Indrek Marjapuu hakkas (uuesti) alkoholi tarbima ja uuris ise välja, kes see teine mees on ning otsis viimasega kontakti, samuti kohtus temaga. Indrek Marjapuu oli pettunud, kuri, solvunud. Indrek oli tol päeval 27 alkoholi tarvitanud, kuid siiski sõitis ise Tallinna. H. M. sõnul tarvitas Indrek Marjapuu nende tutvuse ajal pidevalt mõned korrad nädalas alkoholi, õlut, kuni 2020.a jaanuarist enam ei tarvitanud ning peale 09.05.2020.a hakkas uuesti igapäevaselt alkoholi tarvitama. Indrek Marjapuud ei muutnud ka alkohol vägivaldsemaks. Käte väänamise ja süütamise järel tundis ta hirmu, kuid täna ei tunne hirmu Indrek Marjapuu ees. Ta ei usu, et Indrek Marjapuu on võimeline kedagi tapma /II kd tl 98-108/ Sealjuures on kannatanu H. M. korduvalt avaldanud, et ta ei soovi Indrek Marjapuu viibimist vangistuses, ta on temale andestanud ja soovib, et lapsed näeksid oma isa. Kannatanud K. ja M. L. ei ole soovinud avaldada arvamust karistuse liigi ja määra osas, kuid mõlema ütlustest on jäänud mulje, et nad on Indrek Marjapuud tema poolt toimepandu tõttu kartnud. Kannatanu M. L. väljendas ennast selgelt, et ta ei karda enam, kuivõrd Indrek Marjapuu viibib vangistuses /II kd tl 114pö/. Tunnistaja L. P.a ütlused, milles ta kirjeldab, et tema tunneb Indrekut sünnist saati, neil on ühine vanaema, nad on koos kasvanud ja H. M.ga abielu ajal perekonniti läbi käinud. Indrek Marjapuu on iseloomult sõbralik, ei tülitse, ka joobnuna mitte, ei satu kaklustesse, positiivne, abivalmis, avatud. Indrek ei ole olnud alkoholi liigtarvitaja. Indrek Marjapuu jaoks oli väga tähtis pere, H. M. ja lapsed. Indrek Marjapuul on ka varasemast kooselust kaks poega. Tegi tööd kahel töökohal /II kd tl 147 pö-150pö/. Seega saab kohus asuda seisukohale, et kuni 10.05.2020.a ei ole Indrek Marjapuu varem taolisi tegusid toime pannud, tal puudub ka kehtiv karistatus, tema iseloomustused on üldises plaanis positiivsed, kuid tähele tuleb panna, et Indrek Marjapuu on kohtulikul uurimisel tuvastatu pinnalt alates 09.05.2020.a asunud alkoholi tarvitama ning on seejuures korduvalt ka autot juhtinud. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, seejuures arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus võtab üldiselt karistuse mõistmisel kõikide episoodide puhul arvesse, et Indrek Marjapuu on varasemalt kohtulikult karistamata, ta on nelja lapse isa ja on enne kinnipidamist omanud töökohta. Samuti puuduvad igasugused viited sellele, et ta oleks varasemalt olnud vägivaldne. Indrek Marjapuu on toime pannud kuu aja vältel ühe esimese astme ja kokku kolm teise astme kuriteoepisoodi. Indrek Marjapuu tegevused kogumis olid ajendatud leppimatusest abielu lõppemisega ja armukadedusest. Kohus siinkohal tõdeb, et ilmselgelt oli H. M. käitumine Indrek Marjapuule n-ö päästikuks, kuid enda poolt toimepandu eest, sh elus toimuvaga toimetuleku ja sellele reageerimise viisi osas, kannab vastutust Indrek Marjapuu ise. Kohus arvestab, et Indrek Marjapuul esines alates 09.05.2020 kohanemishäire. Kohus leiab, et Indrek Marjapuu tervis tervikuna ei ole tema karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 2 tähenduses, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kannatanu H.

M. enda tegevusega provotseerinud Indrek Marjapuud. Kõrvalsuhet iseenesest ei saa pidada provokatsiooniks. Asjaolu, et H. M. ei astunud kõrvalsuhtesse ega jätkanud seda kuidagi Indrek Marjapuu provotseerimise eesmärgil, tuleneb asjas tuvastatust. Kannatanu tunnistas ise kõrvalsuhte olemasolu Indrek Marjapuule, samuti nuttis, elas seda ise üle, et ta abikaasale haiget tegi sellega. Kannatanu suutmatus anda 28 selgeid signaale ja vastu võtta konkreetseid otsuseid tuleviku suhtes ei ole samuti käsitletav provokatsioonina, kuivõrd lahkuminek pere olemasolu korral eriti ongi keeruline ning sellise otsuse vastuvõtmine ei pruugi olla ühelgi juhul lihtne. Kohtus antud ütlustest ei ole näha, et H. M. enda suhtlust K. L.uga oleks eraldi eksponeerinud või kasutanud seda Indrek Marjapuu solvamiseks, alandamiseks, alavääristamiseks jms. Kohtu hinnangul ei eelnenud ühelegi kuriteoepisoodile sellist kannatanu käitumist, mida saaks käsitleda provotseerimisena. Kohus nõustub, et abieluväline suhe on taunitav, kuid see iseenesest ei ole piisav provokatsiooni jaatamiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus.

Indrek Marjapuu ei ole ennast talle esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud. Indrek Marjapuu on kohtus andnud ütlusi, millest peegeldub eelkõige tema valu ja raskus abikaasapoolse petmisega toimetulekuga, kuid samas nähtub ka enda süü pisendamine ja vastutuse mittevõtmine toimepandu eest. Indrek Marjapuu on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kuigi tema ütlused ei lange täielikult kokku teiste tõenditega, siis peab kohus tema kahetsusavaldust, arvestades ka tema varasemat karistuse puudumist, siiraks. Indrek Marjapuu on avameelselt kirjeldanud enda läbielatut, palunud kannatanu H. M.lt avalikult kohtusaalis vabandust, on kirjeldanud, et mõistab enda teo võimalikku ohtlikkust tagantjärgi (tapmiskatse). Seega, kuna Indrek Marjapuu suures plaanis tagantjärgi on siiski enda käitumise ebaõigsust vähemalt moraalselt (mitte karistusõiguslikus mõttes) tunnistanud, loeb kohus tema kahetsusavalduse siiraks ja arvestab sellega karistuse mõistmisel. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada kõigi süütegude puhul armukadedust

§ 58p 1 tähenduses.

Siinkohal saab märkida, et kohtupraktikas on peetud armukadedust

§ 58p 1 tähenduses karistust raskendava asjaoluna nn muuks madalaks motiiviks.

Sellise kriteeriumi jaatamiseks peab tuvastama, et tegu ei ole mitte lihtsalt süüdistataval esineva armukadedusega (mis ei ole alati üldiselt hukkamõistetav ja võib teatud piirini olla ühiskonnas aktsepteeritav) – karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust (RKKKo 1-15-10119 p 38-39; 15.12.2017.a TlnRKo 1-15-10119, p 2). Kohus leiab, et armukadedus on Indrek Marjapuu kuritegeliku käitumise juures mitte võimendavaks teguriks, vaid selle ajendiks. Armukadedus, mis tingib soovi mh vägivallaga oma abikaasa üle domineerida, on kahtlemata juba ka üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu poolt tuvastatud sündmuste käiku arvestades on vastava motiivi avaldumine ilmne, sest kõik kuriteod pani Indrek Marjapuu toime leppimatusest olukorraga, kus H. M. omas abieluväliseid suhteid ja nende abielu oli lõppemas. Indrek Marjapuul esinenud armukadedus tingis vajaduse kontrollida seda, kus H. M. viibib ja kellega lävib, samuti abikaasa ja tema uue võimaliku elukaaslase ähvardamise ja tapmiskatseni. Nii oli kehaline väärkohtlemine tingitud sellest, et Indrek Marjapuu soovis H. M.lt uurida tema suhtluse kohta K. L.uga. Hiljem eskaleerus uus kehaline väärkohtlemine, sest Indrek Marjapuu soovis H.lt telefoni ära võtta. H. M. jälitamine oli vajalik aga selleks, et Indrek Marjapuu teaks, kus H. M. viibib, sh kas ta viibib koos K. L.uga. Samuti, taolise põhjalikkusega ettevalmistatud süütamisega soovis Indrek Marjapuu teha enda silmis lõpliku lahenduse olukorrale – tappa need, kes talle sellist hinge- ja armuvalu on põhjustanud. Selline tegevus saabki olla ajendatud vaid sellisest stiimulist, mida saab pidada n-ö haiglaseks armukadeduseks. Kirjeldatud asjaolusid arvestades on põhjust järeldada, et praegusel juhul on armukadedus kuritegude toimepanemise motiivina eriliselt hukkamõistetavaks, mis võimaldab seda käsitada muu madala motiivina

§ 58p 1 mõttes.

Nagu eespool märgitud, kuritegude tehiolusid analüüsides asus kohus seisukohale, et kõik kuriteod olid toime pandud kavatsetult ning Indrek Marjapuud ajendas kõigi kuritegude toimepanemisele just soov saada teada H. M. ja K. L.u liikumistest, nendevahelisest suhtlusest ning see kulmineerus sooviga nad tappa. Vastava ajendi 29 esinemise ja tegude kavatsetult toimepanemise tõdemuseni viib ka see, et jättes mõtteliselt armukadeduse motiivi Indrek Marjapuu käitumisest kõrvale, ei ole võimalik teda ette kujutada talle süüks arvatud tegusid sooritavat. Mõrvakatse puhul võib ühe Indrek Marjapuu motiivina näha ka kättemaksu, seda selle eest, et H. M. lahkus tema juurest ning et K. L. temalt n-ö naise üle lõi. Sellele viitab juba selle teo eriline toimepanemise viis – maja ja selle avatäidete põhjalik ümbritsemine põlevvedelikuga, et minimeerida seesolijate lootus pääsemisele. Selline teguviis kõneleb ka teatud mõttes n-ö lõpplahendusest, mis pidi Indrek Marjapuu ettekujutuses tooma leevenduse tema „maailma kokkuvarisemisele“, mille põhjustena nägi ta just H. M.d ja K. L.ut. Siiski, olukorras, kus sellise teo tingis juba eelpool karistust raskendavaks asjaoluks hinnatud armukadedus, ei pea kohus praeguses asjas kättemaksu karistust raskendavaks asjaoluks

§ 58

p-s 1 nimetatud muu madala motiivi tähenduses.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesoleval juhul on tuvastatud kaks kehalise väärteokohtlemise episoodi, mis on toime pandud ühel päeval ühe ja sama kannatanu suhtes ehk ühe päeva jooksul kaks lühiajalist ja mitteintensiivset kehalist rünnakut abikaasa vastu. Esmalt valuvõte, milles kannatanu tundis siiski sedavõrd suurt valu, et ei suutnud rääkida, vaid nuttis valust. Seejärel näpistamine, kinnihoidmine, mis põhjustas vähest valu. Tema tegevuse tagajärjel tekkisid hematoomid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Indrek Marjapuu süü on alla keskmise määra. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et mõlemat kehalist väärkohtlemist nägid pealt, st see toimus alaealiste laste juuresolekul, mis on karistust raskendav asjaolu

§ 58p 13 mõistes.

Märgitu on tõendatud kannatanu H. M. ütlustega, tunnistaja R. R.i ütlustega, häirekeskuse kõnesalvestisega ning seda asjaolu on möönnud ka süüdistatav ise. Vaidlus puudub ka selles, et kehalise väärkohtlemise nägemine mõjus lastele traumeerivalt – nad olid paanikas, said aru, et isa teeb emale haiget, mistõttu helistasid nad abisaamiseks tädile ehk R. R.ile. Eeltoodu alusel mõistab kohus Indrek Marjapuule

121 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks vangistuse üks aasta ja viis kuud ehk sanktsiooni keskmäärast madalama karistuse.

§ 137

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtuasjas tuvastatu pinnalt toimus eraviisiline jälitustegevus ajavahemikus 04.06.-08.06.2020.a, seega lühiajaliselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Indrek Marjapuu süü on vähene, kannatanuks on üks isik, kelle põhiõiguste riive on olnud lühiajaline ja mitteintensiivne, mistõttu on kohane kohaldada karistust sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus mõistab karistuseks vangistuse kuus kuud. Indrek Marjapuu poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise ja eraviisilise jälitustegevuse eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. On tähelepanuväärne, et kuriteoepisoodid olid kantud Indrek Marjapuu soovist vägivallaga oma abikaasat ja tema arvatavat uut elukaaslast kahjustada. Seega olid need kuriteod väga intensiivselt suunatud H. M. vastu. Seda intensiivsust arvestades on vajalik õiguskorra huvide kaitse, sest väärkohtlemisepisoodide korduvus ja neile järgnenud üldohtlikul viisil toime pandud mõrvakatse radikaalsus on märgiks sellest, et kergemate kuritegude toimepanemise oht on iseäranis suur ja prevaleeruvad õiguskorra kaitsmise huvid. Lisaks 30 esinevad kahtlused ka selle osas, kas Indrek Marjapuu oleks võimeline rahalist karistust täitma, sest ta hetkel ei oma sissetulekuid, tal tuleb tasuda arvestataval hulgal menetluskulusid ning seega oleks raskendatud rahalise karistuse tasumine. Kohus selgitab, et

§ 114

lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo eest on seaduseandja ettenäinud kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Kuivõrd ekspertarvamuse kohaselt on Indrek Marjapuu käesoleva kuriteo episoodi toime pannud erilise hingelise erutuse seisundis (seisundis, kus tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli oluliselt piiratud ajutise raske psüühikahäirega seoses), siis on

§ 60

kohaselt kohtul võimalus kaaluda