Obsah (7)

§ 404§ 199§ 200§ 114§ 64§ 68§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2011.a. Tallinn Kohtunik Rahvakohtunikud Anne Ennok Velve Unt ja Linda Luhaäär Sekretär Meri

§ 404, § 203, § 199 lg 2 p.

4,7,8- § 25 lg 2, § 209 lg 2 p. 1, § 345 lg 1 järgi vangistusega 2 a 8 k. Vabanes tingimisi enne tähtaega 25.07.2008 katseajaga kuni 27.10.2009, (karistuse ärakandmata osa 1 a 3 k 2 p.). V.A, isikukood XXX, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud kuus korda, viimati 11.01.2006.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

4,7 järgi vangistusega 4 k 16 p. (vabanes 26.05.2006). 200 lg 2 p 7,8 ; § 114 p 4 Süüdistus Aleksei Sargajev –

§ § 114 p 4 - § 25 lg 2 Vadim Litvinov -

§ 200

lg 2 p 7,8 V.A -

§ 200

lg 2 p 7,8 Menetluse liik üldmenetlus Kriminaalasja number 1-09-8193 RESOLUTIIVOSA Süüdi tunnistada Aleksei Sargajev

§ 114p 4 järgi ja karistada vangistusega 11 aastat.

Süüdi tunnistada Aleksei Sargajev

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat.

§ 64

lg 1 alusel, suurendada üksikkaristustest raskemat, mõista Aleksei Sargajevile liitkaristuseks 15 aastat vangistust

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2008 – 25.06.2008.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 14 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates A.Sargajevi kinnipidamisest – 18.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta Aleksei Sargajevi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi tunnistada Vadim Litvinov

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.10.2007.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 1 aasta 3 kuud 2 päeva) ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates V.Litvinovi kinnipidamisest – 18.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta Vadim Litvinovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi tunnistada V.A

§ 200lg 2 p 7,8 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest - 19.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. KrMS § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Sargajevilt sundraha 695,05 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1821,35 eurot, ekspertiisitasud 2638,98 eurot riigi tuludesse. KrMS § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vadim Litvinovilt sundraha 695,05 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 2045,82 eurot ja ekspertiisitasu 1492,98 eurot riigi tuludesse. 2 KrMS § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista V.A-lt sundraha 695,05 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1647,35 eurot ja ekspertiisitasu 1492,98 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sõrmejäljeekspertiisi ja jäljeekspertiisi maksumused summas 508,10 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorraldusele selgitusse märkida: „nimi, kriminaalasja number 1-09 - 8193 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: V.A teksapüksid ja spordijalatsid, mobiiltelefon Nokia 6510 – tagastada V.A-le kohtuotsuse jõustumisel; Vadim Litvinovi fliis ja kingad - hävitada (süüdistatav ei soovinud neid tagasi) kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Sony Ericsson Z530i – tagastada Vadim Litvinovile kohtuotsuse jõustumisel; VS T-särk, teksapüksid, nöör ja münt – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; VS kuuluvad spordikott Northbridge, 3 pakki puljongikuubikuid, kaks salli, kaks džemprit, teksapüksid Reserved – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Aleksei Sargajevi nahkjope, spordijalatsid, triibuline särk, beežikad pikad püksid, sinine jope– tagastada Aleksei Sargajevile kohtuotsuse jõustumisel; Noa käepide, kolm nuga, noa tupp, hantel, katkine nuga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; AT spordipüksid – tagastada AT kohtuotsuse jõustumisel; kolm CD-plaati menetlustoimingute videosalvestustega ja kirjad (asuvad kriminaaltoimikus) – jätta kriminaaltoimiku juurde. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel VSilt võetud küüned, riided, münt, kaelast võetud nöör (I kd lk 7); V.A elukohast leitud VSasjad (I kd lk 178-183) sündmuskohalt XXXvõetud hantel, kraanikausist võetud noad ja käepidemed, „kökskungen“ kirjaga noa teral, verejälgedest võetud proovid (I kd lk 19-39) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Kohtuotsuse jõustumisel hävitada Põhja Prefektuuris hoiul olevad ja kriminaalasjas asitõenditeks mitte tunnistatud esemed: Tunnistaja T. R’i poolt väljastatud 2 Leda odekolonnipudelit; Sündmuskohalt -Viinakork (markeering nr 14) Sündmuskohalt – kilekott Sündmuskohalt – haamer (markeering nr 4) Kannatanu VS’i küüntealused (ümbrikus) Kannatanu VS aluspüksid DNA proovid sündmuskohalt 7 karbis (kokku 14 proovi) Kahtlustatava Litvinov’i riietelt DNA proovid 4 karbis (kokku 8 proovi) Kahtlustatava V.A’i riietelt DNA proovid 6 karbis (kokku 12 proovi) Tunnistaja JB kampsunilt võetud DNA proovid1 karbis (1 proov) Edasikaebe kord 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (10.05.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 –
3. Kohtuotsuse põhiosa: Süüdistus ATtapmise katses 1.Kohtuistungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, mis süüdistust kinnitavad. Kohtus on tõendamist leidnud, et Aleksei Sargajev, olles varem tapmise toimepannud isikuks ning olles alkoholijoobes, isiklike vaenulike suhete tõttu AT, pani toime AT tapmise katse. Ta viibis koos toakaaslase VT 24.06.2008.a. kella 00:45 paiku Tallinnas XXX asuva ühiselamu 3 korruse koridoris, kutsus AT toa nr 302 ukse juurde ning kui AT ukse juurde läks, püüdis A.Sargajev teda lüüa noaga rinna piirkonda. A. Traksil õnnestus löök tõrjuda. Seejärel lõi V.Terentjev AT rusikaga näkku, mille tõttu viimane kukkus avatud ukse kaudu toa nr 302 põrandale. A.Sargajev sulges toa nr 302 ukse, olles eelnevalt väljapoolt ukse käepideme eemaldanud. A.Sargajev ütles korduvalt AT, et ta tapab tema ära, kuna AT oli eelnevalt sekkunud kaklusesse ja on seega A.Sargajevi vastase poolt. Seejärel lõi V.Terentjev AT rusikaga näkku, mille tõttu viimane kukkus selili voodile, A.Sargajev hüppas kannatanu reite peale ja hakkas teda lööma noaga korduvate löökidega keha erinevatesse piirkondadesse. Ta lõi AT rindkere piirkonda ning A.T lõi samal ajal vähemalt 5-6 korda rusikaga AT näkku. A.Sargajev tekitas AT torke-lõikehaava rindkere esiseinale ja vasakule reiele. A.Sargajev ei saanud oma tegu lõpuni viia, sest AT osutas aktiivset vastupanu ja Murru Vangla kaplan, kes AT karjeid kuulis, jõudis temale appi. Seega Aleksei Sargajev, olles varem tapmise toimepannud isikuks, püüdis tappa teist isikut, kuid ei saanud oma tegu lõpule viia. Tema tegevus on kvalifitseeritav mõrva katsena

§ 114p 4 - 25 lg 2 järgi.

A.Sargajevi süü on tõendatud alljärgnevaga: Kannatanu AT ütlustega . Kannatanu ütluste kohaselt norisid A.Sargajev ja V.Terentjev ühiselamu koridoris tüli ühe vene poisiga. Ta sekkus ja kutsus poisi nende juurest ära. Seejärel läks õue suitsu ostma. Kui tagasi tuli, seisid A.Sargajev ja V.Terentjev koridoris ja kutsusid ta viisakalt enda tuppa. Veel koridoris nende toa ukse juures püüdis A.Sargajev teda noaga lüüa, kuid ta blokeeris löögi. Edasi lõi V.Terentjev teda külje pealt vastu nägu, millest ta kukkus nende tuppa. Uks pandi kinni. Ta tõusis ja taganes voodi poole. A.Sargajev tuli tema ette, V.Terentjev külje peale ja V.Terentjev lõi teda uuesti, millest ta kukkus voodile. A.Sargajev hüppas talle jalgade peale, hakkas noaga ülevalt alla lööma, karjudes, et tapab ta ära. Samal ajal lõi V.Terentjev teda mitu korda rusikaga vastu nägu. Enamus noalööke suutis ta blokeerida, 4 kuid kaks korda sai pihta, ühe jalga, teise rindu. Kannatanu sõnul oli oht tema elule reaalne. A.Sargajevil oli hullunud inimese pilk ja kui ta poleks suutnud kiiresti löökidele reageerida, oleks ta kindlasti surnud. Ta karjus ka kõva häälega appi. Kannatanu AT ütlused on kohtu arvates usaldusväärsed. Ta ei ole neid muutnud. Tema ütlusi kinnitavad muud tõendid. Küll on oma ütlusi muutnud A.Sargajev. Oht AT elule oli reaalne ja A.Sargajevil oli „hullu pilk“, lõi noaga palju lööke ka pettelööke, kui AT poleks suutnud kiiresti tegutseda ning kui poleks ilmunud appikarjete peale tunnistaja RK, oleks AT tapetud A.Sargajevi poolt. Tunnistaja RK,i ütlustega. RK kuulis kannatanu appikarjeid ühiselamus. Peale kesköist ringkäiku majas kuulis ta õue minnes kolmanda korruse aknast hirmsat karjumist. Ta tormas üles toa nr. 302 juurde, kust karjumine kostus, kuid ei saanud sisse, sest uksel puudus link. Sai lõpuks lingi ühest teisest toast ja tegi ukse lahti. Toas seljaga ukse poole seisis A.Sargajev, ühes voodis oli kägaras AT, kes oligi karjuja, teises voodis oli teki all V.Terentjev. Selle voodi ees, kus oli AT, oli maas vereloik. Ta kamandas A.Sargajevi toast välja ning ka AT tõusis ja vaarus koridori, kus ta maha kukkus. Kuna verd oli palju, kutsus ta välja politsei ja kiirabi. Tunnistaja AV ütlustega. Sündmuskohale saabus politseipatrull, mille koosseisus oli kohtus tunnistajana üle kuulatud AV. Tema ütluste kohaselt nägi ta koridoris selili meesterahvast, kes oli haavatud. Koridoris ja toas, kus väidetavalt kaklus oli toimunud, oli palju verd. Kohapeal peeti kinni V.Terentjev. Mõne aja pärast teatati, et ka teine kakluses osaleja on tagasi saabunud ning nad läksid tagasi XXXmajja ja pidasid kinni ka A.Sargajevi. Tunnistaja MM ütlustega. M.M oli kannatanu toakaaslane.Ta kinnitas üksnes seda, et 24.juuni 2008.a. õhtul kuulis koridoris RKkõva häält, kes tahtis V.Terentjevi tuppa pääseda, kuid ukselinki ei olnud. Tunnistaja andis ukselingi ja kui uks lahti tehti, jooksis toast välja A.Sargajev. Seejärel tuli politsei ja kiirabi. Ta kuulis AT karjumist siis, kui läks koridori RK ukselinki andma. A.Sargajevi süü on tõendatud ka kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega: Sündmuskoha vaatlusprotokoll lisadega /tl 6-17/- ukselink ja noa tupp olid ühel toolil ja sellest eemal kapil oleva verepleki kõrval põrandal laua ja tooli vahel nuga. Teatis SA PERH Mustamäe korpusest /tl 22/, patsiendikaardid /tl 24-31/,traumakaardi koopia /tl 33-36/; kannatanu AT’i isiku läbivaatus /tl 88-91/; traumakaardi koopia /tl 101-102; isiku ekspertiisiakt /tl 105-107/ - kõigi nende dokumentidega on leidnud kinnitust torke- lõikehaavad ATil rindekerel ja vasaku reiel, mis ei olnud eluohtlikud ega rasked kehavigastused. Asitõendite vaatlusprotokoll – vaadeldud on püksid, spordipüksid, sportsärk, jope, pakend, noa tupp, nuga /tl 38-40/ Kahtlustatava Aleksei Sargajevi kinnipidamise protokollist nähtub tema kinnipidamine sündmuse päeval /tl 42-44 Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktid /tl 68, 70/ - nähtub, et A.Sargajev oli alkoholijoobes. Männiku tee 92-302 toa vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotod kinnitavad toa ukse ees koridoris ja toas vere olemasolu. Patsiendikaart, traumakaart ja eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. 63 tõendavad, et AT olid noalöökide tagajärjel tervisekahjustustest torke-lõikehaav vasaku reie keskmises kolmandikus külgmisel pinnal ja torke-lõikehaav rindkere eesseinal. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. AT ütlustega on tõendatud, et Aleksei Sargajev lõi tema suunas noaga palju lööke ja enamus neist ei tabanud sellepärast, et kannatanu suutis löögid blokeerida. Kannatanu ütluste kohaselt 5 oli tema elu A.Sargajevi tegevuse tõttu ohus ja kui ta ei oleks suutnud kiiresti reageerida ja lööke blokeerida, oleks A.Sargajev ta kindlasti ära tapnud. Kannatanu ütlused tõendavad ka seda, et A.Sargajev avaldas temale ka suuliselt , et tapab ta ära. Selle väljendi kasutamist ei eitanud süüdistatav A.Sargajev ka ise. RK ütlused selle kohta, et karjumine, mis 302 toast õue kostus, oli hirmus ja õudne, viitavad sellele, et AT elu oli ohustatud, vastasel korral ei oleks olnud põhjust nii meeleheitlikult karjuda. A.Sargajevi tahtlust tappa AT tõendavad hulgalised järjestikused ja valimatud löögid noaga kannatanu keha suunas. Asjaolu, et A.Sargajev ei tekitanud kannatanule eluohtlikke vigastusi, ei ole kuriteo kvalifitseerimisel oluline. Lüües kannatanut noaga kannatanu keha piirkonda, aktsepteeris A.Sargajev igasuguseid vigastusi kui tagajärgi, mis tema tegevuse tagajärjel saabuda võivad ja lõppkokkuvõttes võivad kaasa tuua kannatanu surma. Kuriteo katse on toime pandud otsese tahtlusega. Oma soovi tappa AT väljendas A.Sargajev ka sõnaliselt vahetult teo toimepanemise käigus. Kohus leiab, et Aleksei Sargajevi poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 4- § 25 lg 2 järgi, see on teise isiku tapmise katsena.

Aleksei Sargajev, lüües noaga korduvalt AT suunas ja tabades kaks korda, alustas vastavalt oma ettekujutusele tapmise toimepanemist. Tagajärg jäi saabumata kannatanu aktiivse vastupanu ja tunnistaja RKsekkumise tõttu. Kvalifikatsiooni punkt 4 on õige, sest Aleksei Sargajev on varem karistatud tapmise eest.

1. Tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks ja põhjendused. Aleksei Sargajev ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses tapmise katses, tunnistas aga AT kehavigastuste tekitamist. Tema ütluste kohaselt oli tal AT 24.juunil 2008.a. XXX asuva elamu koridoris sõnaline konflikt, peale mida AT tuli tema tuppa ja hakkas teda seal edasi sõimama ning lõi teda rusikaga näkku. Löögist paiskus ta tema taga asunud toolile ja toetus käega lauale, et mitte pikali kukkuda. Laualt sattus talle kätte nuga ja ta torkas sellega AT rindkeresse, kuna pärast rusikalööki ta ei kontrollinud enam ennast. Peale noalööki haaras Traks tema käest kinni ja nad hakkasid maadlema ning siis võis tekkida teine löök. Mõlemad kukkusid maadluse käigus voodile ja lõid teineteist rusikatega vastastikku. Vjatšeslav Terentjev kogu selle kakluse ajal magas. Aleksei Sargajev väitis, et kui ta oleks tahtnud, oleks ta võinud AT ära tappa, sest võimalusi selleks oli, kuid tal ei olnud sellist soovi. Kohus leiab, et A.Sargajevi ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ei ole eluliselt usutavad ja on kantud soovist kergendada enda olukorda. Tema ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. A.Sargajev räägib noa „sattumisest“ enda kätte, selline sattumine ei ole eluliselt usutav. Kannatanu ütlustega on ümber lükatud see, et tema ründas A.Sargajevit .Kannatanu ütlused on loogilised, järjepidevad ja eluliselt usutavad. Kohus jätab A.Sargajevi ütlused tõendite loetelust välja kui ebausaldusväärsed. Süüdistus VSröövimises. 1.Kohtuistungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, mis süüdistust kinnitavad. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et Aleksei Sargajev, V.Litvinov ja V.A olid
2. detsember 2008 kella 14.00 paiku Tallinnas XXXasuvas VS kuuluvas korteris eemärgiga omastada ebaseaduslikult võõrast vallasvara. Nad ründasid VS , kasutasid tema suhtes vägivalda, samuti relvana kasutatavat muud eset ning nõudsid raha alkoholi ostmiseks. Aleksei 6 Sargajev nõudis VSilt sularaha või pangakaarti ja PIN-koodi ning lõi samal ajal VS kaks korda rusikaga näkku, millest VS hakkas kulmust verd jooksma. Saanud VSAS SEB VISA Electron kaardi nr XXXXXXXXXXX ja selle PIN-koodi, suundusid V.A ja Aleksei Sargajev Tallinnas Tuulemaa 20 asuva AS SEB pangaautomaadi juurde, kuid ei saanud raha välja võtta, kuna PIN-kood oli vale. Seejärel V.A ja A.Sargajev läksid VS korterisse tagasi ja kuna arvasid, et VSoli neile vale PIN-koodi andnud lõi A.Sargajev VS üks kord rusikaga näkku ja üks kord jalaga vastu kätt ning Vadim Litvinov lõi istuvat VS üks kord käega. V.Litvinov ja V.A seisid VS peksmise ajal A.Sargajevi selja taga. Seejärel hakkas A.Sargajev korduvate löökidega peksma VS rusikatega vastu pead ja keha ning lõi teda ühe korra hantliga pähe, millest VS kukkus teadvusetult põrandale. Peale seda V.A ja Vadim Litvinov viisid korterist ära VS kuuluva vara: salli väärtusega 500.- krooni, 2 džemprit väärtusega 80.- ja 90.- krooni, veekeetja väärtusega 400 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson koos SIM-kaardiga väärtusega 3499.- rootsi krooni, mis 10.12.2008.a. Eesti Panga kursi järgi moodustas 5173,40 krooni, hõberisti väärtusega 500.- krooni ja väärtusteta AS SEB VISA Electron kaardi nr XXXXXXXXXXX, mis väljastatud VS nimele, musta salli, teksased Reserved, spordikoti Northbridge, 3 pakki puljongikuubikuid, triikraua, lihvimismasina, ratastega kohvri, tuhatoosi, kokku vara väärtuses 6743.40 krooni, samuti V.A ja V.Litvinov võtsid enda kätte korterivõtmed. 10.12.2008 õhtul kella 21.40 paiku püüdsid V.Litvinov ja A.Sargajev VSVISA Electron kaardiga nr XXXXXXXXXXX Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast AS SEB pangaautomaadist taas raha võtta, teostasid 2 korral saldopäringut, kuid tehing ei õnnestunud. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis ning relvana kasutatava muu esemega, pani V.A toime röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis ning relvana kasutatava muu esemega, pani Vadim Litvinov toime röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis ning relvana kasutatava muu esemega, pani Aleksei Sargajev toime röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et A.Sargajev, olles varem toimepannud teise isiku tapmise, uuesti 10.12.2008.a. õhtusel ajal, pärast 17.00 paiku toimepandud VS kuuluva vara röövimist aadressil Tallinn XXX, pani samas korteris toime VS tapmise lüües kannatanut noaga vähemalt kolm korda pea, puusa ja selja piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, mille tõttu VS sündmuskohal suri. Teise inimese tapmisega isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, pani Aleksei Sargajev toime

§ 114p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavate süü on tõendatud alljärgnevaga: Kannatanute AS, SS ja tunnistaja IK ütluste põhjal saab väita, et sündmuskoht lubati kannatanutel ära koristada enne kui tuvastati, et VS on tapetud. 14.12.08 oli IK juba VS korteris koristamas, kuid alles 15.12 ütles kohtuarst, et Sass on tapetud (I kd lk 1 kriminaalasja alustamise teatis). VS elas ja tarvitas alkoholi tavaliselt üksi. Korteri uksel oli 2 lukku, üks neist seestpoolt suletav liblikaga. Tavaliselt lukustas VS kodus olles vaid alumist lukku, lahkudes lukustas mõlemaid. Tunnistaja AMT(VS naaber) ütlustest nähtub, et tema avastas VS surnukeha 12.detsembril 2008.a. Tal olid VS korteri võtmed, sest ta käis kord kuus tema korteris vee-, elektri- ja gaasinäitusid võtmas. Eelmisel päeval oli talle helistanud VS elukaaslane, tunnistaja IK ja palunud minna vaatama, mis on juhtunud, et ta ei saa VS telefoni teel kätte. Hommikul 7 korterisse sisenedes leidiski ta VS surnukeha põrandal maas ning helistas politseisse ja kiirabisse. Kannatanute ja tunnistajate poolt nimetati varastatud esemed ja osaliselt ka nende maksumus, sh nimetati, et VS oli 2 mobiiltelefoni ning, et korterist jäi kaduma veel asju, mida süüdistuses ei ole toodud (plaadimängija, pass, kunstkarusnahast kraega jakk, rahakott). Tsiviilhagi ei esitatud. 2 sõrmust, mis olid J.B poolt viidud pandimajja, on antud uurija poolt IK,ile ja SS üle. AS kirjeldas, et verd oli VS korteri elutoas, kuid mitte tagatoas, köögis oli kraanikausi ette tilkunud verd, lõhutud oli mööblit, sh diivanilaud. Diivanilaua sahtlid olid välja tõmmatud ja hantel oli keset tuba, hakkas kohe silma. Elutoast visati minema viski ja 3-4 odekolonnipudelit. Sigrid Sass kinnitas sama ja täiendas, et kohas, kus tapetu lamas olid tema pea juures verised käterätikud. Süüdistuses on märgitud , et korterist viidi ära VS kuuluv vara : sall väärtusega 500 krooni, 2 džemprit väärtusega 80.- ja 90.- krooni, veekeetja väärtusega 400 krooni, mobiiltelefon Sony Ericsson koos SIM-kaardiga väärtusega 3499.- rootsi krooni (mis 10.12.2008.a. Eesti Panga kursi järgi moodustas 5173.40 krooni), hõberist väärtusega 500.- krooni ja AS SEB pangakaart, mis on väljastatud VS nimele, sall, teksased Reserved, spordikott Northbridge, 3 pakki puljongikuubikuid, triikraud, lihvimismasin, ratastega kohver, tuhatoos, korterivõtmed. Kõikidele esemetele kannatanud ei soovinud hinda pakkuda. IK suutis telefonide kohta esitada ka dokumendid /II kd lk 36-42/ ja nimetas telefonide numbrid. Samas ütles IK, et kõige kallim ese oli hall sall ja see maksis 500.- rootsi krooni (mitte Eesti krooni, mis teeb 2008 detsembri valuutakursi järgi salli maksumuseks 739.27 eesti krooni. Tabel I kd lk 229). Tumehall villane sall võeti ära V.A korterist . Tunnistaja IK,i ütlustega on tõendatud, et korterist olid kadunud suur ratastega kohver, veekeetja, triikraud, beežikas spordikott, võtmed, must tuhatoos, hõberist, kaks mobiiltelefoni, hall sall, T-särk, kampsun, trikoosärk. Tunnistaja ME seletas, et kuna kiirabi ütles, et vägivalda tarvitatud ei ole, ei uurinud ta asja lähemalt. Tegi pilte, mis on toimikusse lisatud /lk 8-12/. Vaatamata sellele, et korteris oli purukspekstud mööbel ja kannatanu üleni verine, noahaavadega, ei leidnud kiirabi ja konstaabel vägivallatunnuseid, mille tõttu lubati korter ära koristada. Eksperdiarvamuse kohaselt oli VS surma põhjus torke-lõikehaav paremal pool seljal VII roide vahemikus abaluujoonel koos parema kopsu alasagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ning parempoolne veri-õhkrind. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Ekspert tuvastas VS kehal veel terava vägivallaga tekitatud mitte eluohtlikke vigastusi: torkelõikehaava vasaku reie eespinnal koos lihaste vigastusega ja lõikehaava lagipea piirkonnas. Kõik torke-lõikehaavad on tekitatud löökidest vastavatesse keha piirkondadesse ühe lõikeservaga torke-lõikevahendiga (näiteks noaga), mille tera pikkus on vähemalt 8-9 cm ja laius orienteeruvalt 1,5 cm. Kohus leiab, et A.Sargajevi poolt VS tapmine on tõendatud kaudselt ka V.A kirjaga, mille ta kirjutas kohtueelse menetluse ajal vanglast elukaaslasele J.B . V.A kirjutas J.B , et viimane räägiks uurijale, kuidas Taiga (A.Sargajev) vehkis noaga kannatanu näo ees ja pani selle kõri peale. Seda, et ta noaga haavas, ei ole vaja tingimata rääkida ... Sellel idioodil ei palunud mitte keegi teda tappa, las nüüd ise klaarib...“. V.A ei eitanud, et tema selle kirja kirjutas, kuid kohtus millegipärast ütles, et kirja kirjutades ta tegelikult ei teadnud, kes lõi kannatanut noaga ja vaid oletas kogu selle najal, mis korteris toimus, et seda tegi A.Sargajev. Kohus leiab siiski, et kirjas väljaöeldu „Sellel idioodil ei palunud mitte keegi teda tappa“, tõendab V.A teadlikkust sellest, et A.Sargajev lõi VS noaga. Tunnistaja JB ütlustest nähtub, et tema oli V.A elukaaslane.. Tunnistaja selgitas, et ta läks V.A-ga tülli ja viimane võttis temalt ära telefoni numbriga XXX ja võtmed. Tänaval tutvus tunnistaja VS ja sattus niiviisi tema juurde elama. VS toavõtmed koosnesid tabletist ja veel 2-3 võtmest. VSiga koos kasutati tema telefoni NOKIA. Tunnistaja kutsus VS korterisse V.A ja väitis, et leppis V.A-ga ära. Pingeid sellest meeste vahel ei olnud. V.A võttis 8 omavoliliselt VS riided – 2 salli, kahed püksid, 2 sviitrit, puljongikuubikud, pani kõik spordikotti, et ära varastada, sest VS käis hästi riides ja V.A polnud raha , et endale riideid muretseda. VS nägi ka seda spordikotti, kuid ei öelnud midagi. Täiendavalt selgitas 20.04.2011 J.B , et asjade kokkukorjamine toimus VS juuresolekul, et VS istus sellel ajal diivanil, koos joodi õlut, ta ei öelnud midagi, ta ei rääkinud, kas see on lubatud või mitte. Siis sai õlu otsa ja raha ka ning VS läks magama. Nemad V.A-ga otsustasid siis pandimajja viia VS teleri , et raha saada. V.A kutsus V.Litvinovi appi telerit tassima. V.Litvinov saabus koos „Taiga“ nimelise isikuga. (J.B viitas saalis istuvale A.Sargajevile kui „Taigale“). Tunnistaja A.Sargajevit varem ei tundnud. VS oli teleka pantimisega nõus. Kuna teler oli vana ja liiga raske ning seda ei tasunud Lombardisse viia, kuid raha oli alkoholi jaoks vaja, algas VSraha küsimine. J.B ei suutnud ennast tagasi hoida kiusatusest öelda A.Sargajevile, et VSon arvel 50 000.- krooni ringis raha. J.B ütles, et keegi ei teadnud, et tegelikult olid nad V.Sassiga pidevalt tema emalt raha küsinud. Ta ei öelnud ka V.A-le, et arvel tegelikult sellist summat raha pole. Siis tarvitati koos alkoholi.. Kui VS üles ärkas, hakkas „Taiga“ VS pangakaarti nõudma. Ta peksis teda rusikate korduvate löökidega näkku, VS sai kulm vigastada ja ninast tuli verd. Peksu tulemusel andis VS pangakaardi ja avaldas selle PIN –koodi. PIN-koodi kusagile üles ei kirjutatud. VS võttis rahakotist pangakaardi ja pani lauale, kes selle sealt ära võttis ta ei tea. Sularahaautomaadi juurde läksid koos A. Sargajev ja V.A. Tunnistajale jäi mulje, et V.Litvinov jäetigi korterisse selleks, et VS ei saaks kiirabi või politseid kutsuda. Pealegi, kui nad oleksid kõik kolmekesi ära läinud, poleks keegi neile tagasi tulles enam ust avanud. V.Litvinov avas tagasi tulnud meestele ukse ja siis selgus, et raha nad ei saanud, kuna PIN-kood oli vale. Tagasi tulles hakkas A.Sargajev taas VS peksma, lõi rusikaga ja ka hantliga pähe, vastu kõrva , mis läks kohe tumelillaks. Sellel hetkel, kui hantliga löödi, sai J.B enda sõnul šoki, kui uuesti hakkas ümbrust aduma, oli VS juba põrandale kukkunud. J.B küsiti, et kui pangaautomaadi juurest tuldi, miks ta siis ei öelnud, et arvel raha polegi. Tema vastas, et A.Sargajev oli nii vihane, et tal endal hakkas ka hirm. 20.04.2011 selgitas tunnistaja, et kukkumise momenti ta ei näinud, kuna jooksis koridori. Püüdis saapaid jalga panna ja siis nägi, et VS kõrv oli tumelilla. VS peksmise ajal mingit vastupanu ei osutanud. Peksmise ajal, enne pangaautomaadi juurde minemist, seisid V.Litvinov ja V.A A.Sargajevi selja taga, midagi ei öelnud ega teinud, A.Sargajevit nad ei takistanud. Pärast automaadi juurest tulekut seisid V.Litvinov ja V.A samuti A.Sargajevi taga, V.Litvinov astus ka korra kannatanule ligi. 23.11.2009 kohtus ütles B algul, et ka V.Litvinov vist lõi ka VS1 kord, siis täpsustas, et seda ei saa löögiks nimetada, pigem oli see nagu puudutus. Samuti ütles J.B , et pärast automaadi juurest tulekut süüdistati V.Sassi, et ta oli vale PIN-koodi öelnud , samas nõuti PIN-koodi ütlemist. V.Litvinov soris kappides ja vannitoas sel ajal, kui VS magas ja kui teised ära käisid. Kohus avaldas II kd lk J.B kinnitas kohtueelselt antud ütlustes , et kas V.Litvinov ja A.Sargajev ka midagi VS asjadest võtsid, tema ei tea. Kohtus 20.04.2011 selgitas J.B , et tuli välja, et nad viskasid ära prügi. Samas ütles J.B , et ei näinud, kes prügi ära viskas. Ei näinud, sest lahkus esimesena. Seega oli V.Litvinovil võimalik siiski korterist midagi välja viia ja ära peita. Samuti ütles J.B , et pani vannitoas olles tähele, et sealt on kadunud žiletiterad ja odekolonn. Mäletab, et VS telefon jäi tuppa lauale. Suure ähmiga unustas enda telefoni samuti sinna korterisse. Kui J.B pani saapaid jalga, koristasid mehed jälgi ja korterit, kokku korjati pudeleid, prügi. Nemad V.A-ga astusid ees minema, V.Litvinov ja A.Sargajev tulid järele, kes ukse lukustas, seda ta ei tea. (J.B jalg oli haige, seega läks tal mõnda aega, et peatusesse longata). Teel bussipeatusesse jõuti neile järele ja A.Sargajev pidas vajalikuks talle öelda, et „unusta ära“. Samuti rahustas V.A teda kodus, et VSon kindlasti elus, et ärgu ta muretsegu, kõige rohkem võib olla tal peapõrutus. J.B arvas seetõttu, et ju siis V.A ka ei teadnud, et VSon tapetud. J.B arvas, et A.Sargajev võis VStappa, kui nad tema telefoni järele läksid. Kogu sündmus võis kesta korteris 1-1,5 tundi. Hiljem meenus J.B , et tema telefon jäi VSkorterisse. Ta ei öelnud seda peatuses. V.Litvinov helistas mitme päeva pärast ise ja teatas, et J.B unustas oma telefoni VSkorterisse ja tema võttis 9 selle sealt ära. Nad püüdsid koos V.A-ga kohtuda V.Litvinoviga, et telefon ära võtta, kuid ei saanud kohtuda. Kohus usub, et J.B ilmselt noaga löömist ei näinud. Igal juhul ehmatas teda enneolematu vägivald ning tal oli nii kiire korterist välja tormamisega, et ta unustas enda telefoni maha. Kuna V.A aitas kuriteo jälgi koristada ja viis ka prügi välja, on tõenäoline, et tema noaga löömist tegelikult nägi, kuid ei ütle seda. Samas ei ole välistatud ka see, et A.Sargajev tappis kannatanu 15 minutit hiljem ja V.A kuulis tapmisest alles politseis. J.B ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole kohtule esitatud ühtegi muud põhjust peale selle, et ta on V.A elukaaslane. J.B lt küsiti, et kui pangaautomaadi juurest tuldi, miks ta ei öelnud, et arvel raha pole. Tema vastas, et Sargajev oli nii vihane, et tal endalgi oli hirm. A.Sargajev lõi korra ja siis kohe haaras hantli. J.B ütluste järjekindlus ja loogilisus annab alust arvata, et tunnistaja ei ole olnud mõjutatav (isegi mitte enda elukaaslase V.A poolt). Kohus on seisukohal, et ta rääkis kohtus tõtt ja rääkis seda, mida tegelikult sündmuskohal näinud oli, midagi ilustamata ja midagi lisamata. Tunnistaja Alari Laud andis ütlusi, et tunneb kõiki süüdistatavaid. A.Sargajev elas enne vahistamist tema juures. 10.12.2008 tuli A.Sargajev koju, tema riided olid verised ja ta pani need vette likku. Alkoholilõhnad olid A.Sargajevil juures. Kohus avaldas A. Laudi kohtueelselt antud ütlused II lk 103 A.Sargajevi veriste riiete kohta, selle kohta, et ta võttis jope taskust verised taskurätikud ja viskas minema. Samuti pani likku verised tossud, pesi verised käed. Tunnistaja kinnitas enda varasemaid ütlusi. Vadim Litvinovi palvel käis A.L Järve Selveris ja A.Sargajev oli ka kaasas, et pangaautomaadis ühte pangakaarti kontrollida. PIN-kood oli vale ja toiminguid teha ei saanud. Alkoholijoobes on A.Sargajev äkiline ja tihti nad riidlesid omavahel Kui A.Sargajev nn „joomatsüklisse“ sattus, siis koju ei ilmunud, et mitte tülitseda. Ta ei imestanud selle üle, et A.Sargajev oli verine, ta kakles pidevalt. Süüdistatavate süüd kinnitavad ka kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid, millised on kohtuistungil avaldatud: I kd ettekanded /tl 4, 5/ - nähtub, et konstaabel ME sai 12.12.2008 patrullis olles kell 17:57 väljakutse XXX, kust ühistu juhatuse liige AMTleidis VSlaiba. I kd tl 6-18 tehnilise uuringu protokoll ja fototabelid – nähtuvad andmed laiba ja tema veriste riiete kohta, laiba vasaku jala reiel ja selja piirkonnas torke-lõikevigastus, vigastused riietel . I kd lk 19-39 sündmuskoha XXXkorteri vaatlusprotokoll ja lisad tehnilise uuringu protokoll ja fototabelid – korteri välisuks on 2 lukuga, toas seinal, maalil ja põrandal verejäljed, toas diivanilaua ees hantel, köögipõrandal veri ja verejälg, kraanikausist võeti 2 nuga ja 1 käepide, „kökskungen“ kirjaga noa teral punakaspruuni määrdumusega, verejälgedest võeti proovid, noad ja käepide võeti kaasa. I kd tl 42-59 surnu ekspertiisiakt - surma põhjus on torke-lõikehaav paremal pool seljal VII roidevahemikus abaluujoonel koos parema kopsu alasagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus ja parempoolne veri-õhkrind. Samuti oli VStekitatud mitteeluohtlik vigastus – torke-lõikehaav vasaku reie eespinnal koos vasaku reie eesmise grupi lihaste vigasustega. Lõikevahendiks võis olla nuga, mille tera pikkus 8-9cm, laius orienteeruvalt 1,5cm . Samuti tuvastati peas lõikevigastus, mille puhul ekspert ei välista, et see tekitati mingi tömbi eseme terava servaga. Peale selle tuvastati surnukehal veel arvukad vägivallaga tekitatud vigastused peas ja näol ja kehal. Kaitsevigastused tuvastati ka õlavartelt, mis võisid olla saadud elutähtsatesse piirkondadesse saadud löökide pareerimisest. Vigastuste tekitamise ajal kannatanu kehaasend muutus korduvalt ja näiteks näo vigastuste tekitamise ajal ta võis lamada ka selili asendis, selga saadud noalöögi ajal võis lamada vasakul küljel ja reie vigastuse ajal samuti võis olla selili lamavas asendis. Kohus leiab, et lamamise versioon on VS joobe raskust arvestades (verest 2,82 ja uriinist 4,52promilli) enam tõenäoline. Selili, pooleldi külili lamamast ta ka leiti. Pähe löödi suure tõenäosusega nii rusika, jala, kui haamriga. Seda, et ta peksmise ajal ringi 10 liikus, näitavad verised jalatallad. Kõik vigastused olid elupuhused ja tekitati suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, mis võib olla mõõdetav maksimaalselt mõnekümne minutiga. I kd lk 62-76 surnu II ekspertiisiakt – nähtub, et toast leitud hantliga pigem peksti VS vastu keha , mitte pähe, nugadest, mis köögist leiti, arvas ekspert, võidi kasutada nuga fotol nr 1 või nr 3 (tl 70, 72) Eksperdiarvamuses on küll öeldud, et hantliga peksti pigem vastu keha, mitte pähe, kuid J.B on kinnitanud hantliga vastu pead löömist. Kannatanu surnukehast tehtud piltidel on näha, et tema pea ja nägu olid verega koos ja vasakpoolne kõrv oli lilla verevalumitest, mis annavad tunnistust tugevast löögist vasakpoolse kõrva pihta. J.B ütlused on usutavad. Väärib tähelepanu, et peksmise ja torkevigastused ei vasta A.Sargajevi ja V.Litvinovi poolt esitatud kirjeldusele, kuidas väidetavalt V.A peksis ja pussitas kannatanut. Küll aga sarnanevad need teise episoodi noalöökidega, sellega, kuidas A.Sargajev nuga kasutab –löögid rindkeresse ja vasakusse reide. Eksperdiarvamus kinnitab kohtu siseveendumust selle kohta, et süüdistatavad V.Litvinov ja A.Sargajev valetavad VS tapmise asjaolude kohta. I kd lk 82-98 DNA ekspertiisiakt nr GE-2257-08/6419 – näitab, et ühelt noateralt, hantli käepidemelt ja kettalt, toast ja köögipõrandalt leiti VS verd. See nuga aga ei ole eksperdi arvamuse kohaselt kuriteo toimepanemise vahend. Arsti arvamusel võis olla kuriteo toimepanemise vahendiks hoopis väike nuga või V.Litvinovi ütluste olustikuga seostamisel võetud noa tera. Lk 33 p 7 proov V.A teksapükste tagant andis verise proovi, mille puhul ei saa välistada VSDNA-d. V.Litvinovi riietelt VSverd ei leitud. Seevastu A.Sargajevi jopelt leiti kannatanu verd mitmest kohast p. 3,4, 8,

1. I kd tl 120-130 läbiotsimisprotokoll – V.Litvinovi elukohas leiti V.A mobiiltelefon NOKIA 6510, imei 350697102639431, koos Tele-2 sim-kaardiga nr /lk 122 p 5, foto lk 207/. I kd. tl 132-144 läbiotsimisprotokoll V.A-J.B elukohas – J.B andis vabatahtlikult välja V.A poolt VSkorterist võetud V.Sassile kuulunud esemed. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega / tl 145-157- vaadeldud on V.A ja J.B riided, lk 158-171 V.Litvinovi riided, lk 172-177 kannatanu VSriided, lk 178-183 VSkorterist varastatud esemed; lk 184-187, A.Sargajevi riided; lk 188-196 läbiotsimisel VSkorterist leitud nuga, noa käepide ja väiksem nuga, V.A ütluste olustikuga seostamisel VSkorterist võetud hantel, V.Litvinovi ütluste olustikuga seostamisel VSkorterist võetud noatera ja noa käepide; lk 197-203 V.Litvinovilt äravõetud mobiiltelefon, millele V.A helistas VSkorterist; lk 204-207 V.A mobiiltelefon, mis võeti ära V.Litvinovi elukohast. I kd tl 208-212 jälitusprotokollist nähtub, et VSvarastatud telefoni Sony Ericsson K610i, imei koodiga 35381301565969, kasutab 11.12.2008 kella 13.57 kuni 14.05 V.Litvinov, kes sisestab sinna enda kõnekaardi numbriga 56781501, sama kõnekaart võeti temalt kinnipidamisel ära; I kd tl 213-215 jälitusprotokollist nähtuvad eristused V.A ja V.Litvinovi telefoninumbritele, tuvastati, et 10.12.2008 kella 14.12 kuni 16.06 helistas V.A numbrilt 58334403 V.Litvinovi telefonile 56781501 6 korda. I kd lk 216-217 jälitusprotokollist nähtuvalt otsiti kannatanult varastatud 2 mobiiltelefoni edasisi kasutajaid, kuid ei leitud. Seega, pole välistatud, et V.Litvinov viskas telefonid ära või võeti need kasutusele hiljem. I kd lk 218-220 nähtuvad tunnistaja J.B , kes kasutas Sassi telefoni nr 55502004 ja süüdistatava V.A tel nr 58334403 kõnede eristused, nähtub, et J.B kasutas tõepoolest VStelefoni 55502004 alates 07.12.2008 kella 17.50 ja suhtles sellelt V.A-ga 08.12.2008 kella 12.18 kuni 10.12.2008 kella 08.
2. Samale protokollile lisatud skeemist nähtub ka, et V.A numbrilt 58334403 asutakse helistama jälle samal õhtul kell 20.56, helistatakse Alari Laudile. Seega V.Litvinov kasutas V.A telefoni, kuna just tema läks A.Laudiga 45 min pärast pangaautomaadi juurde. I kd 222-223, 225 AS SEB panga vastustest nähtuvalt VSpangaarvel raha ei olnud, tema pangakaart nr XXXXXXXXXXX sisestati 10.12.2008 Tuulemaa 20 automaadis kella 17:1517.16 4 korral ja tehinguid ei tehtud /mis põhjusel tehinguid ei tehtud ja PIN-koodi ei sisestatud, ei ole teada, võimatu ei ole automaadi rike, mispuhul automaat kaardi sisestamisel selle kohe tagastab, PIN-koodi nõudmata/; saldopäringuid tehti 2 korda samal päeval kell 21:40 ajal Pärnu mnt 238 Selveri automaadis. Saldopäringule vastust ei saadud, kuna oli vale PIN-kood. 11 II kd lk 105-107 A.Laudile äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga , kus tunnistaja tundis ära Vadiku nime all Vadim Litvinovi. II kd läbiotsimisprotokollid tl 109-111 Alari Laud elukohast võeti ära A.Sargajevi kirjad, millega on tõendatud, et suhtlemispiirangutega kinnipeetavatel ei ole suhtlemisel siiski raskusi, tl 114116 V.A kambrist võeti samuti ära 2 kirja, tl 118-121 V.Litvinovi kambrist leiti ümbrik, millele kirjutatud V.A ja J.B aadress ja B isa nimi, II kd lk 127-152 - nende kirjade ja J.B poolt vabatahtlikult välja antud kirja vaatlusprotokoll. Nähtub, et V.A kirjutas J.B , et viimane räägiks uurijale, kuidas „Taiga“vehkis noaga kannatanu näo ees ja pani kõri peale, seda, et ta noaga haavas, ei ole tingimata vaja rääkida. Tema kirjutab sellest siis V.Litvinovile ja kõik räägivad ühte ja sama juttu. „Sellel idioodil ei palunud mitte keegi teda tappa, las ise ka klaarib.“Samuti kirjutas V.A, et tema hakkab rääkima, et võttis asjad enne, kui tuli Taiga koos Vadikuga (nii see ka on), siis on see lihtsalt vargus. Palus J.B l öelda, et kui läks Vadikule järele, siis viis asjad korterist ära, J.B ema ühiselamu trepi alla. Ainult kindlasti nii, muidu läheb tapmine röövimise eesmärgil. Aga kirja lõpus ka , et „kui juba kompsudest kirjutasid, siis ära muuda, kirjuta, mida rääkisid ja siis ma hakkan mõtlema, mida ise rääkida.“ V.A ei eita, et need kirjad tema või kirjad „Tolstõi“ nimelt on tema kirjutatud. Eelmisel korral kohtus aga püüdis jälgi segada, et oletas, et tapjaks oli Sargajev, sest keegi teine ei saanud seda ju teha. V.A teadis täpselt mida kirjutas ja see kiri on siiras ja karistuse hirmus lähedasele inimesele kirjutatud kiri, et säästa ennast ja J.B t. Teksti laad on selline, et ei jäta kahtlusi tema kirjutise siiruses – seda, et ta noaga haavas ei ole tingimata vaja rääkida; Vihapurse – sellel idioodil ei palunud mitte keegi teda tappa, nüüd klaarigu ise. Samas näitab viimane lause aga seda, et eelnevas röövimises kokkulepe oli, või kasvas varguse tahtlus jooksvalt üle röövimiseks ja V.A ning V.Litvinov nõustusid sellise asjade käiguga. Käituti nagu üks meeskond –koristati jäljed ja joosti minema. Tapmise kohta sellist järeldust teha ei saa. See väljus kindlasti kokkuleppe piiridest. II köide tl 159-162, 167-169, 176-178 kahtlustatavate kinnipidamise protokollid (mis riided ära võeti, V.Litvinovilt võeti telefon Sony-Ericsson, milles oli varem tuvastatud, et kasutas kõnekaarti nr 56781501 ). Kõik riided ja jalanõud tagastati vanglasse. Kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisiaktis nr. 94 antud arvamusest nähtub, et A.Sargajev on ekspertidele ise ennast iseloomustanud impulsiivse käitumisega, kergesti ärrituva ja vihastuva inimesena, kes ärritudes on agressiivne ja vägivaldne. Tallinna Vangla poolt antud A.Sargajevi iseloomustuses on märgitud, et ta on suhtlemisel agressiivne, üleolev, kergesti ärrituv ning et vabanemisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks, eriti joobes ja konfliktsituatsioonides. Kõik need A.Sargajevit iseloomustavad tõendid kinnitavad kohtule, et J.B ütluste õigsuses puudub alus kahelda ja et just A.Sargajev oli see, kes põhiliselt peksis V.Sassi. Kuigi ka V.Litvinov lõi ühe korra, oli see löök suhteliselt tähtsusetu A.Sargajevi löökidega võrreldes. Kokkuvõttes on tuvastatud 3 isikut kellel oli võimalus ja motiiv tappa VS – V.A, V.Litvinov ja A.Sargajev. V.Litvinov ja A.Sargajev otsustasid kohtus ajada süü V.A peale. V.A puudus kohtu arvates VStapmiseks motiiv ning tähelepanuta ei saa jätta, et erinevalt A.Sargajevist ja V.Litvinovist ei ole tema raskete isikuvastaste kuritegude eest karistatud. Antud juhul aga ei ole eluliselt usutav armukadeduse motiiv, sest armukadeduse hoos oleks V.A kannatanut kohe rünnanud, seda juba korterisse saabudes. Pigem leidis V.A targemaks VSraha kuidagi kätte saada. Kuna B oli raskes joobes ja nö meeleheitel uksest välja jooksmas, siis ei õnnestunud tuvastada, kas tema sai aru, et isik ära tapeti. V.A versioon mitteteadmise kohta on vähem usutav. Küll aga võis ta asjast J.B mitte rääkida. Samas mõlemad kinnitasid, et ei näinud kannatanu mahakukkumist ega saanud täpselt aru, miks ta lamama jäi. Röövimise puhul ei oma tähtsust, kes ja kui palju VSlõi. Ühel momendil otsustati, et kõik väärtuslik on juba 12 korterist kokku kogutud, vaja oleks raha ka küsida. Koos seisti VS ees, nõuti raha saamiseks tema pangakaarti. Kannatanu alkoholijoovet ja peksmise käigus tekitatud vigastusi kasutati ära, et korterist asju kokku pakkida ja minema viia. Raha küsiti, et kohe selle eest uut alkoholi osta. Peksmise ajal peksja selja taga seismine oli rahaküsija moraalne toetamine ja kannatanu vaatevinklist tema psüühiline mõjutamine. Taolise ähvardava situatsiooni ajal ei jäänud kannatanule mingeid valikuid. Selle tegid oma käitumisega temale selgeks kolm süüdistatavat, keda ta varasemalt ei tundnud, kelle tausta ta ei teadnud ja kellest võis oodata kõike. Seda, et kannatanu võitlusest või vastuhakust oma olukorras loobub, seda soovisid ja soovitu ka saavutasid kõik kolm süüdistatavat. VS sai juba enne V.Litvinovi ja A.Sargajevi korterisse saabumist aru, mis eesmärgil tema korterisse tuli V.A ja ta ei julgenud midagi öelda. Eluliselt pole usutav, et inimene vabatahtlikult nõustub sellega, et temale täiesti võõras isik tuleb esmakordselt tema korterisse, hakkab siis tema asju kokku pakkima ja paneb äraviimiseks valmis. VS ei hakanud vastu, sest tajus oma allajäämise suurt tõenäosust muuhulgas ka tänu oma tugevale joobele. V.Saasilt pangakaardi saamine vägivallaga oli röövimine.Tähtsuts ei oma sugugi, mis väärtust pangakaart iseenesest evis. Vahetult peale peksmist mindi pangaautomaadi juurde raha välja võtma, V.A läks A.Sargajeviga kaasa, kui sularahaautomaati kasutada oskav isik, V.Litvinov jäeti korterisse valvesse, et välistada olukord, kus enam korterisse sisse ei pääse ja ühtlasi elimineerida kannatanu võimalus kutsuda abi politseist. Ka peale automaadi juurest tulekut kordus sama skeem, lisaks peksmise ajal moraalselt A.Sargajevi toetamisele, tõukas või nügis ka V.Litvinov VS ühe korra. Kõik see näitab tegutsemist ühise eesmärgi nimel – pöörata enda kasuks vägivalla abil VSvara. Kui V.A ei oleks röövimisest, st muust varast huvitatud, kui see, mis tal juba kotti topitud oli, siis oleks võinud ta korterist ära minna ka niisama, ilma V.Litvinovi ja A.Sargajevita, endal varastatud vara kaasas. V. Sass oli nagunii raskest joobest tingituna tegutsemisvõimetu ja tema poolt mingit taksitust korterist lahkumiseks V.A-le ei esinenud. Röövimist isikute grupis tõendab:ühine huvi hõivata kannatanu vara , kuna telerit ei saanud võtta ja kõik väärtuslik oli juba valmis äraviimiseks pandud V.A poolt, V.A poolt toimepandud vargus kasvas üle grupiliseks röövimiseks ja seda eraldi kvalifitseerida ei ole vajadust; kuna kannatanu vara vabatahtlikult ei loovutanud, oli vaja rakendada sundi - moraalset ja füüsilist vägivalda; V.Litvinov ja V.A kasutasid enda huvides ära A.Sargajevi poolt rakendatud vägivalda, kuigi selleks eelnevat kokkulepet ei olnud, toimis asi jooksvalt, sündmuse ajal vastavalt vajadusele reageerides ja talitades ja vaikivalt üksteise tegudega nõustudes; igaüks andis oma teopanuse ( V.A „teema“ nagu ta ise nimetas vajadust viia telerit pandimajja, või idee, moraalne (V.A, V.Litvinov) ja füüsiline (V.Litvinov ja A.Sargajev) vägivald, korteris VSvalvamine V.Litvinovi poolti, A.Sargajevi ja V.A ühine pangaautomaadi juures käik raha saamiseks, kannatanu füüsiline nö karistamine vale PIN-koodi eest ja vara täiendav nõudmine, ühine jälgede koristamine ja vara realiseerimine; koos likvideeriti sõrmejälgi ja visati ära tarbitud esemeid. V.A kiri J.B (II kd lk 127-152) kinnitab samuti kokkulepet röövimiseks, kuid mitte tapmiseks, seega tapmisega väljus A.Sargajev ka vaikiva nõusoleku piiridest; üks tegu katab teise – kui esmalt ka oli salajane vargus, siis see kasvas üle röövimiseks. Tõendatud on, et süüdistatavate eesmärgiks oli vara saada ükskõik, mil moel. Pangakaardi kasutamine hiljem V.Litvinovi ja A.Sargajevi poolt oli sama teo järeltegu, mis ei vaja eraldi kvalifitseerimist. Relvana kasutatavaks esemeks oli röövimise puhul hantel, millega A.Sargajev lõi V.Sassi. Tapmise toimepanemises saab põhjendatult süüdistada nii motiivi, ülima agressiivsuse, kui samaliigiliste tegude sarnasuse tõttu just A.Sargajevit. Mõlemast kriminaalasjast ja tema kriminaalsest minevikust nähtub, et ta ei suuda kontrollida enda käitumist, kui alkoholi tarvitab. Kaudsed tõendid, mida kohtus uuriti, kattuvad ka V.A ja V.Litvinovi poolt eeluurimisel A.Sargajevi vastu antud ütlustega. Kuigi kohus ei saa neid ütlusi tõendina arvestada, ei saa seda kohus seda fakti, et eeluurimisel A.Sargajevi vastu antud ütlused kattuvad muude tõenditega, tähelepanuta jätta oma siseveendumuse kujundamisel. Nii kattuvad nende ütlustega vangla kirjad, tunnistajate J.B ja A.Laudi ütlused. Ainult A.Sargajevilt võeti ära jope, mis oli mitmest kohast kannatanu verega koos. Ainult tema riided ja taskus olnud taskurätikud vajasid kas 13 minemaviskamist või suuremat pesu. Teiste riided olid enamasti puhtad või juhuslikest kohtadest verega (J.B seeliku tagaosa, V.A pükste tagaosa). Kuna politsei võttis V.A-B telefoni ära just nimelt V.Litvinovi käest, tundub J.B versioon, et nad tapmisest ei teadnud ja mingeid kokkuleppeid eelnevalt ei sõlminud, usutav. Ja kuna VSasjad olid nende korteris alles, oleks sealt ka võtmed leitud, kui need oleksid J.B –V.A kätte jäänud. A.Sargajevi kirjeldus kannatanu peksmise ja tapmise kohta V.A poolt ei kattu kuidagi kannatanul tuvastatud vigastustega ja A.Sargajev ei osanud ka selgitada, kuidas kannatanu siiski kõik tegelikult tuvastatud vigastused sai. V.Litvinov ja A.Sargajev käisid telefoni järel ja ühtlasi oma silmaga veendumas, kas VSikka on surnud. Uuritud tõendid välistavad kohtu arvates VStapmises V.Litvinovi ja V.A osalemise, A.Sargajev lõi noaga kannatanut mitmesse kohta, mis olid elule ohtlikud piirkonnad, nägi, et kannatanu jäi liikumatult maha lamama, viskas talle rätiku näo peale nagu surnule, seega sai ta aru, et ta on surnud, samuti selles veenduti teist korda korterisse minnes. A.Sargaejv pani VStapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües noaga V.Sassile rindkere piirkonda, mõistis A.Sargajev hästi, et ta võib põhjustada VSsurmag. Taolise tagajärjega A.Sargajev vähemalt leppis.
3. Tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks ja põhjendused. V.A ei tunnistanud end süüdi röövimises. Ta on muutnud enda ütlusi kohtus, vastuolusid antud ütlustes mõistusepäraselt kohtule selgitada ei osanud. Kohus leiab, et tema ütlusi ei saa tõendina arvestada, sest need pole usaldusväärsed. Vadim Litvinov ei tunnistanud end süüdi röövimises. V.Litvinov on samuti muutnud oma ütlusi menetluse kestel, isegi enda kahjuks ütlusi andnud. Kohtuistungil ei osanud ta mõistusepäraselt ja usutavalt seletad lahknevusi enda ütlustes. Kohus ei arvesta V.Litvinovi ütlusi tõendina. Aleksei Sargajev oma süüd VS röövimises ja tapmises ei tunnistanud. Ajab enda süüd kaassüüdistatav V.A peale nagu V.Litvinovgi. Tema ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, ei ole kooskõlas isegi kaassüüdistatavate ütlustega ja on ilmselgelt kantud soovist vabaneda vastutusest. Süüdistatavate ütlused VSkorteris toimunu kohta on tervikuna vastuolulised. V.A süüdistas VSkallal vägivallatsemises A.Sargajevit, V.Litvinov ja A.Sargajev aga V.A. Süüdistatav V.Litvinov teatas esimese ristküsitluse algul eelmisele kohtukoosseisule, et ta hakkab muutma ütlusi ja ristküsitluse käigus avaldati prokuröri taotlusel korduvalt seoses vastuoludega tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Näiteks kohtuistungil väitis V.Litvinov, et kokkuleppel V.A-ga muutis ta eeluurimisel korduvalt ütlusi, et kogu süü ajada A.Sargajevi peale ning prokuröri küsimusele, kas tal on põhjust karta A.Sargajevit, vastas V.Litvinov eitavalt ja lisas, et tema ja A.Sargajevi vahel olid ja on normaalsed suhted. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel on aga V.Litvinov öelnud, et ei andnud varem tõeseid ütlusi, sest kartis A.Sargajevit. Kui kohtus V.Litvinovi poolt antud ütluste kohaselt kasutas vägivalda VSkallal ainult V.A, siis kohtueelses menetluses on V.Litvinov öelnud, et VSlõi A.Sargajev nii enne pangaautomaadi juurde minemist kui sealt tagasi tulles. Lõi nii rusikatega kui hantliga. Selle kohta, kas tema ise tarvitas vägivalda, on ta samuti rääkinud erinevalt. Kohtus ta eitas vägivalla tarvitamist, kuid kohtueelses menetluses on öelnud, et lõi VSühe korra rusikaga rinna piirkonda. Kui V.Litvinov ütles kohtueelses menetluses, et kardab A.Sargajevit, aga kokkuleppel 14 V.A-ga rääkis ikkagi A.Sargajevi peale, siis ei ole see kuidagi kooskõlas loogikaga. Erinevuste põhjuseks kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes oligi V.Litvinovi väitel see, et kohtueelses menetluses ajas ta vägivalla tarvitamise A.Sargajevi kaela kokkuleppel V.A-ga, kuid need ei olnud õiged ütlused. Enda osaluse kohta peksmises kohtueelses menetluses antud ütluse kohta väitis V.Litvinov, et ütles nii, et tema jutt kõlaks uurijale usutavamalt. V.Litvinov ja A.Sargajev ei ole kohtutes rääkinud toimunu kohta tõtt ning on omavahel loo kooskõlastanud V.A vastu. A.Sargajev valetab mõlemas kuriteo episoodis. V.Litvinovil oli aega oma ütlusi A.Sargajeviga kirjade teel klapitada ja ta seda ka ei eita. V.A hakkas kohtus samuti ütlusi muutma, valetas 25.04.2011 kohtuistungil, et kannatanu andis temale pangakaardi vabatahtlikult, kuid avaldas samuti, et tal on ütluste muutmiseks mõjuvad põhjused. (neid põhjusi ta ei avaldanud) Kirjad vanglast /vaatamata suhtlemiskeelule/, mis on toimikule lisatud, näitavad kõnekalt, et sündmuse detaile püüti omavahel kooskõlastada endile soodsamas suunas, kuigi kõiges ei suudetud või ei jõutud kokku leppida. Seega süüdistatavad valetavad ja vassivad, muudavad enda ütlusi, ütluste muutmist loogiliselt ja mõistusepäraselt seletada ei oska ja sellest tulenevalt ei ole need usaldusväärsed. Kohus ei nõustu A.Sargajevi kaitsja seisukohaga, et V.A kiri ei olnud siiras, vaid see oli kirjutatud tapmise süüdistusest pääsemise eesmärgil, et ka J.B ütluste abil ajada süü A.Sargajevi kaela. Kui see nii oleks olnud, siis oleks piisanud ainult palvest, et J.B räägiks uurijale, et nuga oli A.Sargajevi käes ja A.Sargajev lõi kannatanut. Siis ei oleks V.A kirjutanud, et sellel idioodil ei palunud keegi teda tappa. Just see lause annab tunnistust sellest, et V.A oli vihane ja meeleheitel sellest, et A.Sargajev VStappis ning nüüd kahtlustatakse teda samuti tapmises ning ta peab kuidagi tõendama, et pole seda kuritegu toime pannud. Miks V.A kohtus ei rääkinud, et A.Sargajev lõi noaga kannatanut ja eitas ka seda, et B kirjutades ta kindlalt ei teadnud, et tapjaks oli A.Sargajev, võib vaid oletada. Ilmselt ta kartis A. Sargajevit ja ei julgenud tema juuresolekul otseselt tema peale rääkida. Sellisele veendumusele viis kohtu A.Sargajevi kiri V.A-le, mille kohtule esitas V.A kaitsja ja milles A.Sargajev otseselt ähvardas V.A. A.Sargajev kirjutas muuhulgas „…Sul ei ole praegu magus, pärast tuleb palavus. Aga mina võin selle sulle korraldada, tead isegi. Mõtle hästi….“ Teine põhjus võib olla asjaolu, et V.A, A.Sargajev ja V.Litvinov on omavahel kuidagi kokku leppinud, et keegi neist A.Sargajevi peale kohtus ei räägi ning tõendite puudumisel ei jää kohtul muud üle, kui A.Sargajev õigeks mõista. Teisi aga süüdi mõista tapmises ilma vastava süüdistuseta ei saa. A.Sargajevi süüd tapmises tõendab kaudselt ka asjaolu, et kui tema vaid peksis V.Sassi, siis ei ole eluliselt usutav, et V.A, keda ei ole varem vägivallategude eest karistatud ja kes V.Sassile 10.12.2008.a. korteris kättki külge ei pannud, järsku võtab mingil põhjusel noa ja lööb talle noa selga ja jalga. Usutavam on see, et tapmise pani toime A.Sargajev , arvestades tema äkilist iseloomu, kergesti vihastumist ja agressiivsust, mis eriti ilmneb siis, kui A.Sargaejv on tarvitanud alkoholi ja /tunnistaja A.Laud kinnitab seda/. V.A puudus igasugune motiiv VStapmiseks. Armukadeduse motiiv langeb ära, sest armukadeduse hoos oleks ta VSkallale tunginud kohe peale korterisse saabumist, kuid nagu kinnitas tunnistaja J.B - meeste vahel mingit vaenu ei tekkinud.. A.Sargajevi puhul aga on tõenäoline, et kui ta peksis VSjuba ainuüksi vale PIN-koodi pärast, siis vihahoos ja ärritatud olekus, olles alkoholijoobes, ei talitsenud ta ennast ja lõi kannatanut noaga mitu korda. Kohus nõustub ka prokuröri väitega VStapmise ja ATtapmise katse sarnasusest. Mõlemal juhul oli löödud rindkere ja jala piirkonda. See nn tapmise „käekirja“ sarnasus tõendab kaudselt A.Sargajevi süüd VStapmises. Kuna A.Sargaejv on varem tapmise eest süüdi mõistetud, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 4 järgi.

15 Karistuse mõistmine Kohtuotsustest /III kd l 37-40, 51-59/, määrusest /tlk 61/ - nähtub, et A.Sargajev on 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimane kord mõisteti ta süüdi 17.02.1997 tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja selles , et tema õigusemõistmise takistamise eesmärgil ähvardas tunnistajaid ära tappa ja lõi tunnistajat. A.Sargajev ennast süüdi ei tunnistanud. Otsusest nähtub, et kannatanut löödi noaga korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse, oluline tunnistaja muutis enda eeluurimisel antud ütlusi, kuna A.Sargajev käskis tal vaikida. Toona leidis kohus, et A. Sargajevi näol on tegemist küünilise isikuga, kes on ära teeninud maksimaalse karistuse. A.Sargaejv vabanes karistuse kandmiselt 30.04.2008. A.Sargajev ei ole oma käitumist ja suhtumist muutnud ka tänaseks. Tema kuritegeliku käitumise laad on sama, taas kasutab hirmutamise taktikat, et sundida asjast vaikima inimesed, kes sellest teavad. On ilmne, et kaassüüdistatavad kardavad A.Sargajevit. Nende hirmutamiseks on ka vangla seinte vahel võimalusi nagu nähtub nende toimunud kirjavahetusest vaatamata kehtestatud suhtlemispiirangutele. A.Sargajev ei ole teinud endale varasemast karistusest mingisuguseidki järeldusi, ta kuritarvitab alkoholi ja on pärast selle manustamist valmis ükskõik, milliseks kuriteoks. A.Sargaejv pani vähem kui kahe kuu möödudes toime tapmise katse ja poole aasta pärast ka röövimise ja teise inimese tapmise. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb A.Sargajevit karistada

§ 114

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küllaltki pika vangistusega – 11 aastat. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et A.Sargajev oli kuriteo toimepanemisel kõige aktiivsem grupi liige. Tema oli isik, kes kõige rohkem vägivallatses kannatanu kallal. Tema käes oli ka hantel ehk relvana kasutatav ese, millega ta kannatanut lõi. Seetõttu leiab kohus, et arvestades tema kuriteost osavõtu astet tuleb teda röövimise eest karistada rangemalt, kui V.A ja V.Litvinovit. Kohus leiab, et mõistetavad karistused tuleb osaliselt liita. A.Sargajev on toime pannud kolm I astme kuritegu, ta ei kahetse midagi, süüdi end ei tunne, ta on vaieldamatult ühiskonnale äärmiselt ohtlik. Õiguskorda suhtub ta üleolevalt, temale reeglid ei loe, tema kehtestab need endale ise läbi kogu elu, inimelu väärtusest ei pea ta midagi, üritab end kujutada ohvri rollis, kes on sattunud kohtupinki täiesti alusetult, kuna teinud ei ole ta midagi. A.Sargajevit tuleb karistada liitkaristusena pikaajalise vangistusega, millest vabastamiseks ei esine mingit alust. . V.Litvinovit on kriminaalkorras karistatud 5 korral alates 1988.aastast erinevate kuritegude eest, sh varguste, huligaansuse, süütamise, kelmuse, võltsitud dokumendi kasutamise eest.Viimati karistati teda 16.10.2007 , ta vabanes tingimisi ennetähtaega 25.07.2008 katseajaga kuni 27.10.2009, karistuse ärakandmata osa on 1 aasta 3 kuud 2 päeva. Enne seda , see on 15.09.1997 on ta karistatud KrK § 100, 139 ja § 113 alusel vangistusega 10 aastat, mille ta täielikult ära kandis. Nimetatud otsusest nähtub, et V.Litvinov tappis ühe isiku ja ründas noaga teist, kes teda kinni pidada püüdis. Oli samuti joobes. Süüd tunnistas osaliselt. Nagu nähtub V.Litvinovi eelnevast eluperioodist, on ta toime pannud mitmeid erineva raskusastmega kuritegusid. Tuleb tunnistada, et tema ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine oli kohtu viga. Poleks tohtinud usaldada inimest, kes pärast tingimisi vabanemist paneb katseajal toime uue kuriteo. Tulenevalt sellest tuleb ärakandmata karistuse osa liita uue mõistetava karistusega. V.Litvinovi karistust kergendavaid , samuti raskendavaid asjaolusid ei ole. Kui V.Litvinov ka kahetsuts avaldab, ei ole see puhtsüdamlik, kuna valetamine kohtus, ütluste muutmine enda naha päästmiseks, see kahetsuse puhtsüdamlikkusele ei viita. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et ka V.Litvinov kasutas süüdistatava suhtes füüsilist vägivalda. Süüdistatav V.Litvinov ei ole endale varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi, ta suhtub õiguskorda üleolevalt. V.Litvinovit tuleb karistada vangistusega, tema karistusmäära valikul arvestab kohus tema kuriteost osavõtu väiksemat astet, kui see oli A.Sargajevi puhul. 16 V.A on kriminaalkorras karistatud 5 korda varguste eest alates 1993 aastast. 11.01.2006

§ 199

järgi karistati teda 1 aasta 4 kuulise vangistusega, ta vabanes 26.05.2006, peale vabanemist on teda karistatud korduvalt väärtegude eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et V.A ise vägivalda kannatanu suhtes ei tarvitanud. Tema karistusmäär võib olla madalam kui kaassüüdistatavatel, kuid mingit alust ei ole V.A karistusest vabastada. Ka V.A on oma käitumisega näidanud, et ta ei kavatsegi hakata elama seadusekuulekalt. Ta otsib võimalusi, kuidas saada kergesti tulu ja nõustub selle nimel toime panema kuritegusid teiste isikute suhtes. Kohtu arvates ei esine ka V.A puhul karistust ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Vassimine, ütluste muutmine kohtuistungil näitavad V.A püüdu saavutada endale kergem karistus ning samal ajal ei viita mingilgi moel kahetsusele, mis oleks puhtsüdamlik. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313. Anne Ennok Kohtunik Velve Unt rahvakohtunik Linda Luhaäär rahvakohtunik 17