) § 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1, 236 lg 1, 234 lg 1, 223 lg 1 järgi Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus kohtuesindusgrupp, volitatud esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik B.O isikukood XXX, xxxx kodanik, emakeel xxxx, elukoht xxxx, e-posti aadress xxxx RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 111, 113 lg 2, KarS § 63 lg 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.O
§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva. Süüdi tunnistada B.O
Süüdi tunnistada B.O
Mõistetud arest kokku 25 (kakskümmend viis) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Aresti kandmise alguseks lugeda menetlusaluse isiku kinnipidamine alates 28.06.2021 kella 03.17. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu apellatsiooniteate esitamisest hiljemalt 15 päeva möödumisel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil maakohtu otsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud: Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva möödumisel. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 28.06.2021 koostatud väärteoprotokolli nr AB1603786 järgi juhtis B.O 28.06.2021 ajavahemikul 03.09 – 03.12 mootorsõidukit xxxx r/n xxxx Harju maakonnas Tallinnas Vahulille tee 5/Vormsi tn 18: 1) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. B.O rikkus
lg 1 p 3 ja pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo; 2) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018. Taatlemistunnistus TTRC-21-00036. Aleksei Alkilov rikkus
lg 3 ja pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo; 3) oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada teist vara ja inimesi. Ei kohaldanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel oleva takistuse ees, mida pidi nägema. Eeltoodu tagajärjel sõitis otsa pargitud sõidukile xxxx r/n xxxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju D. B.ile ja L AS-le. Varalise kahju tekitamine on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde tehtud fotodega. B.O rikkus
§-e 16 lg 1, 50 lg 3 p 1 ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo; 4) lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. B.O rikkus
§-de 169 lg 4 p-de 4, 5 ja 169 lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo; 5) kell 03.16 eiras Vormsi 18 Tallinnas juures tahtlikult kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud erilise helisignaali ning sinise-punase märgutulega. B.O rikkus
lg 1 ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo; 6) ei kohandanud oma sõiduki kiirust ja pikivahet vastavaks liiklusoludele, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees pidurdanud ja seisma jäänud sõidukile xxxx r/n xxxx ning sõitis sellele tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju L AS-le ja AS R. B.O rikkus
§-e 16 lg 1, 46 lg 1, 50 lg 3 p 1 ja pani toime
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik ei soovinud kirjaliku istungiprotokolli koostamist ja andsid selle kinnituseks allkirjad. Kohtuväline menetleja leidis, et B.O-le ette heidetavad väärteod on tõendatud kirjalike tõenditega ning B.O enda ütlustega. Menetlusaluse isiku süü on kohtuvälise menetleja hinnangul suur. Menetleja märkis, et B.O on kehtiv karistus liiklusalaste rikkumiste eest, sh on teda varem karistatud nii joobes juhtimise kui mootorsõiduki juhtimise eest juhiloata. Süü suurus, vajadus mõjutada menetlusalust isikut käituma nii, et ta ei paneks tulevikus toime uusi süütegusid ning õiguskorra huvisid tingivad menetleja arvates koosmõjus selle, et B.O on võimalik karistada üksnes arestiga. Kohtuväline menetleja taotles B.O süüdi tunnistamist ja karistamist: -
§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi arestiga 15 päeva;
lg 1 järgi arestiga 7 päeva;
Aresti kandmise algust palus menetleja arvestada B.O kinnipidamisest. B.O tunnistas ennast süüdi
§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toime panemises. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise kohta (
lg 1) märkis B.O, et öösel kella 03.00 paiku ei ole kedagi, kellele öelda, et ta põhjustas avarii. Peatumismärguande eiramise osas (
lg 1) nentis menetlusalune isik, et politsei andis peatumismärguande, kuid Vormsi tn on kitsas, autosid täis pargitud ning ta otsis sobivat kohta peatumiseks. Politseisõiduk liikus nii kiiresti tema ette, et ta ei jõudnud reageerida. Eest ära sõita ta ei tahtnud. Kohtuvaidluses märkis B.O, et tal on kaks last ja seetõttu ta ei sooviks minna 30ks päevaks aresti kandma minna. Juhul, kui on mingi muu variant, siis ta oleks selle eest väga tänulik. Menetlusalune isik pidas kohaseks karistuseks rahatrahvi. Kohtu seisukoht: B.O-le heidetakse ette seda, et ta juhtis sõiduautot purjuspäi ja omamata vastava kategooria juhiluba, lisaks põhjustas ta kaks liiklusõnnetust, lahkus peale esimest avariid sündmuskohalt politseid teavitamata ning eiras politsei poolt antud peatumismärguannet. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et B.O juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxx r/n xxxx: menetlusalune isik selgitas, et ta soovis sel ööl minna autoga sõitma, värsket õhku hingama. B.O-le ette heidetud väärtegu
lg 2 järgi: Kohtule esitati Transpordiameti Liiklusregistri väljavõte (tlk 35) selle kohta, et B.O-le on 07.02.2008 omistatud B-kategooria juhtimisõigus, mis kehtis kuni 07.02.2010. Juhtimisõigus on taastamata ning kehtivat juhtimisõigust menetlusalusel isikul ei ole. Sel põhjusel on B.O varasemalt, so 04.04.2020 (tlk 34) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning menetlusalusel isikul on kehtiv karistus
B.O selgitas, et talle omistatud juhtimisõigus jäi taastamata. Ta sai märgukirja taastamise vajalikkuse kohta, kuid ei ole seda teinud – ta ei osanud arvata, et juhtimisõiguse taastamata jätmine tähendab seda, et tal juhtimisõigust ei ole. Kohtu hinnangul on Liiklusregistri väljavõtte ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et B.O-le omistatud B-kategooria juhtimisõigus kehtis kuni 07.02.2010. Kooskõlas
lg 3 p 1 ja lg 6 peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa kehtivusaja lõpupäevale järgneval päeval.
lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega võivad mootorsõidukit juhtida üksnes juhid, kellel on kehtiv juhtimisõigus. B.O seda ei olnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et ta on varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
Vastavalt
lg 1 p 3 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastavalt
§-le 91. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud on
S § 16 lg 3 mõttes: menetlusalune isik selgitas, et tal jäi juhtimisõigus taastamata. Samuti pidi talle olema teada asjaolu, et ta ei või sõidukit enne lubade taastamist juhtida – see asjaolu on kajastatud 04.04.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses. B.O-le ette heidetud väärtegu
lg 1 järgi: B.O andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta jõi kodus valget veini ning otsustas mingil hetkel minna autoga sõitma selleks, et hingata värsket õhku. Kohtule esitati 28.06.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 30), mille järgi kontrolliti menetlusaluse isiku võimalikku joovet 28.06,20921 kell 03.17 Vormsi tn 18 maja juures Tallinnas. Protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend alkoholile positiivselt. B.O joove on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükiga (tlk 33) mille järgi tuvastati menetlusalusel isikul 28.06.2021 ajavahemikul 03.34-03.38 läbi viidud menetlustoimingu käigus alkoholijoove 0,68 mg/l kohta. Menetlusalune isik mõõtetulemust ei vaidlustanud ning seega ei ole kohtul kohustust uurida asjassepuutuvaid dokumente (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-12, 3-1-1-48-13). Kohtu arvates on B.O tegu õigesti kvalifitseeritud:
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isikule kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus nõustub menetlejaga selles, et B.O pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes: menetlusalune isik selgitas, et ta jõi enne autoga sõitma minekut alkoholi. B.O-le ette heidetud väärteod
§-de 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi (otsa sõitmine mootorsõidukile xxxx r/n xxxx ja avariipaigalt lahkumine): Kohtule esitati LÕ akt nr 1320 (tlk 4-5) mille järgi toimus liiklusõnnetus, milles osalesid B.O poolt juhitud ning L AS-le kuuluv xxxx r/n xxxx ja D. B.inile kuuluv, pargitud xxxx r/n xxxx. Õnnetuse tagajärjel sai kahjustada xxxx esiosa ning xxxx vasakpoolne tagumine külg. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse järgi sõitis xxxx otsa pargitud xxxx ja lahkus sündmuskohalt. Sündmuskohta, mis asus xxxx kortermaja ees parklas, vaadeldi (tlk 6) ning sealt võeti asitõendina kaasa sõiduki läbipaistvat värvi plastmasstule detailid. Sündmuskohal koostati liiklusõnnetuse skeem (tlk 7) ning mõlemat õnnetuses osalenud sõidukit pildistati (tlk 8-12 sõiduauto xxxx ja tlk 15-19 sõiduauto xxxx). Sõiduauto xxxx vaatluse (tlk 13-14) käigus tuvastati, et autol on kahjustatud esiosa, esistange parem ja vasak esikülg ja vasak esimene tuli. Sõiduautole xxxx tekitatud kahjustused on näha fototabeli (tlk 8-12) fotodelt 7 ja 8). B.O ei vaielnud vastu sellele, et ta sõitis parklas otsa sinna pargitud xxxx.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetus toimus hetkel, mil menetlusalune isik juhtis xxxx – B.O ei ole seda fakti eitanud. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju: fotodelt on näha, et mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid said kahjustada, sh põhjustas menetlusalune isik kahju nii xxxx kui xxxx omanikule: LÕ akti ja Transpordiameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole B.O xxxx omanik, selleks on L AS. Vaatamata sellele, et kohtule ei ole esitatud sõidukite remondikalkulatsioone, on mõistlik eeldada, et fotodelt nähtuvate kahjustuste kõrvaldamine maksab raha ning nende kõrvaldamata jätmise korral kajastuvad auto võimalikud puudused (sh kraape- ja nühkejäljed) hiljem selle ostu-müügihinnas. Isiku vastutusele võtmine
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest eeldab vältimatult tuvastamist, milliseid liiklusnõudeid toimepanija rikkus. Käesolevas asjas heidetakse väärteoprotokolli kohaselt B.O-le ette
lg 1, 50 lg 3 p 1 sätestatud nõuete rikkumist, s.o – 1) liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 2) juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Liiklusõnnetuse skeemi ja autode vigastusi vaadates ning menetlusaluse isiku ütlusi hinnates on kohtu hinnangul ilmne, et B.O hakkas xxxx parkimiskohalt lahkuma ning sõitis otsa kõrval pargitud xxxx. Menetlusalune isik ise pidas õnnetuse põhiliseks põhjuseks eelnevalt tarvitatud alkoholi. Arvestades B.O tuvastatud joobe suurust ning politseiametniku tähelepanekuid menetlusalusel isikul esinenud väliste joobetunnuste kohta (tlk 30 pö) ei tarvitse menetlusaluse isiku seisukoht olla vale. Järelikult ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis võiks kahjustada vara – alkohol muudab reaktsioonikiirust ning mõjub sõiduki juhtimiseks vajalikele refleksidele pärssivalt. Parkimiskohalt välja sõites ning seda eelkõige kitsastes oludes (vt sündmuskoha protokollile lisatud fotodelt) tuleb valida võimalikult väike sõidukiirus selleks, et oleks vajadusel võimalik sõidukiga viivitamatult pidurdada. Kokkuvõtvalt nõustub kohus menetlejaga selles, et B.O põhjustas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse ning tekitas seeläbi varalise kahju mõlema õnnetuses osalenud sõiduki omanikule. B.O tegu on kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 4 mõttes: menetlusalune isik möönis, et tarvitatud alkoholil oli õnnetuses kandev roll, ilmselgelt mõjutab joove ka juhi käitumist üldisemalt, sh hinnatakse konkreetset liiklussituatsiooni vääralt (sageli liiga optimistlikult) ning sageli valitakse olukorrale mittevastav kiirus ja/või sõiduvõtted. Kohus nendib, et autokooli läbinud ja teatava sõidukogemusega juht peaks olema võimeline parkimiskohalt välja sõitma teist autot kahjustamata. B.O ei nõustunud sellega, et ta peaks vastutama liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise eest. Menetlusalune isik selgitas, et ta tunneb teise sõiduki omanikku (ilmselgelt on tegemist naabritega), öösel kell 03.00 paiku õues kedagi ei olnud ning ta ei hakka teist inimest keset ööd tülitama. B.O ütles, et ta oleks saanud hommikuks kaineks ning siis selle küsimuse kokkuleppel xxxx omanikuga lahendanud. Kohus märgib, et vaidlust selles, et B.O sai aru, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole.
lg 4 on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 nõuete rikkumine ning B.O poolt toime pandud tegu vastab
Juhi kohustused liiklusõnnetuse korral on sätestatud seaduses ning B.O pidanuks teatama politseisse. Kohus nendib, et praktikas fikseerib häirekeskus lihtsalt inimese andmed ja lubab seejärel sündmuskohalt lahkuda. Seda, et häirekeskus erinevalt teise sõiduki omanikust on öösel kella 03.00 paiku kättesaadav, B.O möönis. Kohtu arvates on B.O tegu õigesti kvalifitseeritud
S § 18 lg 3 mõttes. Juhina pidanuks B.O oma kohustusi teadma, kuid ta oli täiesti veendunud, et olukorras kus ta teist osapoolt isiklikult tunneb, on võimalik õnnetusest häirekeskusesse teatamise asemel vastutuse ja kahjude hüvitamise küsimus klaarida politseid kaasamata. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe, seaduse mittetundmine kooskõlas KarS § 17 lg 3 hooletust ei välista. B.O-le ette heidetud väärteod
§-de 234 lg 1 ja 223 lg 1 järgi: Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et pärast liiklusõnnetuse põhjustamist Xxxx kortermaja ees parklas andis politseisõiduk talle Vormsi tn Tallinnas peatumismärguande. B.O sai oma ütluste kohaselt aru, et tema taga sõitnud politseiauto peatumismärguanne oli mõeldud talle: vilkurid olid näha, kell 03.00 öösel seal kedagi teist ei olnud. Menetlusalune isik märkis, et ta ei eiranud peatumismärguannet tahtlikult: Vormsi tänav on nagu metsarada, kitsas: seal on palju autosid pargitud, prügikastis ja ta otsis parkimiskohta kus peatuda selleks, et mitte tekitada ummikut – kui mõlemad autod keset teed peatuvad, on tee kinni. Kui politsei annab peatumismärguande, siis esimene reaktsioon ongi – tuleb leida sobiv koht. Seda, kas ta oma kavatsusest peatuda ka suunatulega märku andis, B.O ei mäletanud. Menetlusalune isik nentis, et sõidukiirus peatumismärguande andmise ajal oli ca 20-30 km/h, eest ära sõita ta kindlasti ei kavatsenud. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et politseisõiduk andis vilkuritega B.O-le väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas nõuetekohase peatumismärguande: lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on see fakt kajastatud L. P.i tunnistajana ülekuulamise protokollis, blokis kus tunnistaja on kirjutanud andmed toimunud liiklusõnnetuse kohta, mh on märgitud, et politseisõidukil põlesid lähituled, punased ja sinised vilkurid.
lg 1 p 3 järgi annab liiklusjärelevalve teostaja peatumise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. B.O sõnul ei eiranud ta peatumismärguannet tahtlikult: vastupidi, tal oli soov peatuda, kuid ta tahtis seda teha sobivas kohas. Kohtu hinnangul ei ole see õige. Väärteoasjas on menetlusalune isik kinnitanud, et ta ei reageerinud peatumismärguandele ning jätkas peatumise asemel sõitmist. B.O ütlused selle kohta, et ta ei soovinud niigi kitsast teed nö kinni panna ja ummikut tekitada on küsitavad: menetlusalune isik viitas ise, et oli öö ning aktiivne liiklus sündmuskohas puudus. Järelikult ei olnud tänaval teisi liiklejaid, keda sõiduki peatumine oleks takistanud või takistada võinud. Lisaks sellele on menetlusalune isik järgnevat kirjeldanud nii, et politseisõiduk sõitis ootamatult tema sõidukile ette ning pidurdas. Kohus hiljem analüüsib liiklusõnnetust põhjalikumalt, kuid etteruttavalt tuleb nentida, et mingisuguseid külgmisi kahjustusi sõidukitel ei olnud: B.O sõitis politseiautole tagant sisse. Järelikult oli tee piisavalt lai, et politseisõiduk mahtus B.O juhitud sõidukist mööda ning sõiduki peatumine mittemingisugust liiklemist sellel tänaval (juhul kui sellel kellaajal keegi piki Vormsi tn sõita soovinukski) peatunud xxxx poleks takistanud. Sõidukiirus 20-30 km/h viitab sellele, et menetlusalune isik pigem soovis jõuda Vormsi tn -lt välja ning ei tahtnud peatumismärguandele reageerida. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et B.O eiras tahtlikult politsei antud peatumismärguannet ning seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 mõttes. LÕ akti nr 1319 (tlk 21-22) järgi toimus liiklusõnnetus, milles osalesid B.O juhitud ja L AS-le kuuluv sõiduauto xxxx r/n xxxx ja L. P. juhitud ning AS-le R kuuluv sõiduauto xxxx r/n xxxx. Mõlemal sõidukil fikseeriti kahjustused: xxxx oli kahjustatud vasakpoolne esimene nurk ning xxxx parempoolne tagumine nurk. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse järgi sõitis xxxx juht tagant otsa ees peatunud politseisõidukile. Sündmuskohta vaadeldi (tlk 22 pö), ning liiklusõnnetuse kohta koostati skeem (tlk 23). Viimane ning vaatlusprotokollile lisatud fotod (tlk 24-33) lükkavad täielikult ümber B.O ütlused selle kohta, et tal ei olnud võimalik varem kusagil peatuda. Mõlema sõiduki kahjustusi pildistati. Xxxx vigastused on näha fototabeli fotodelt nr 8, 9, 10, 11, 12, 13) ning xxxx kahjustused on näha fototabeli fotodelt nr 18 ja 19.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetus toimus hetkel, mil menetlusalune isik juhtis xxxx – B.O ei ole seda fakti eitanud. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju: fotodelt on näha, et mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid said kahjustada, sh põhjustas menetlusalune isik kahju nii xxxx kui xxxx omanikule: LÕ akti ja Transpordiameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole B.O xxxx omanik, selleks on L AS. Vaatamata sellele, et kohtule ei ole esitatud sõidukite remondikalkulatsioone, on mõistlik eeldada, et fotodelt nähtuvate kahjustuste kõrvaldamine maksab raha ning nende kõrvaldamata jätmise korral kajastuvad auto võimalikud puudused (sh kraape- ja nühkejäljed) hiljem selle ostu-müügihinnas. Isiku vastutusele võtmine
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest eeldab vältimatult tuvastamist, milliseid liiklusnõudeid toimepanija rikkus. Käesolevas asjas heidetakse väärteoprotokolli kohaselt B.O-le ette
§-de 16 lg 1, 46 lg 1 ja 50 lg 3 p 1 sätestatud nõuete rikkumist, s.o – 1) liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 2) juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile; 3) juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi üle tada suurimat lubatud sõidukiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus nendib, et ka selle sündmuse kohta märkis B.O seda, et ta ei ole kindel – võimalik, et kainelt oleks pidurdamine õnnestunud, so ta ei ole kindel, kui suurt rolli mängis õnnetuses eelnevalt tarvitatud alkohol. Kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud joobe suurust ning väliseid joobetunnuseid, on alust väita, et alkohol oli ilmselgelt kaalukas põhjus miks õnnetus juhtus. Joobes juhi reaktsiooni kiirus ei ole sama, mis kainel juhil. Etteheide selles, et B.O ei hoidnud nõutavat pikivahet on küsitav olukorras kus teine sõiduk ootamatult möödub ja ees pidurdab. Samas on fotosid vaadates ja sõiduki kiirust silmas pidades usutav, et B.O pidi märkama temast mööduvat politseisõidukit veidi varem ning võimalus pidurdada tekkis siis, kui sõidukid olid kohakuti. Kohustus alustada pidurdamist tähendab antud situatsioonis paratamatult ka seda, et menetlusaluse isiku sõiduki kiirus ei vastanud olukorrale. Kokkuvõtvalt nõustub kohus menetlejaga selles, et B.O põhjustas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse ning tekitas seeläbi varalise kahju mõlema õnnetuses osalenud sõiduki omanikule. B.O tegu on kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 4 mõttes: kohus nendib, et enne sõiduki rooli asumist peab juht veenduma oma kainuses, politseisõidukist antud nõuetekohasele peatumismärguandele tuleb kohaselt reageerida ning liiklust tuleb jälgida, hoidudes kahjustamast vara, pidurdada tuleb pigem varem kui hiljem ning kiirus on mõistlik maha võtta kohe juhul kui politseisõidukist antud peatumismärguandele ei ole reageeritud ning seetõttu alustab politsei möödasõitu. Kohus nendib, et hoolas juht heidab pilgu aeg-ajalt ka tagasivaatepeeglisse seda enam olukorras kus taga sõidab sinise-punase vilkuriga alarmsõiduk. Seda, et B.O politseisõidukit ei jälginud, kohus ei usu. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et B.O süü on väga suur: esiteks ei ole menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust, so B.O ei oleks tohtinud sõidukit juhtida ka kaine peaga. Teiseks tuvastati B.O alkoholijoove, mis oli võrdlemisi suur. Kolmandaks läks juhtimisõiguseta purjus menetlusalune isik sõidukit juhtima ajal, mil ta oli ilmselgelt ka magamata: indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel on märgitud, et B.O oli mh unine. Neljandaks põhjustas B.O kaks liiklusõnnetust. Viiendaks eiras B.O tahtlikult politsei poolt antud peatumismärguannet: viimasele nõuetekohaselt reageerimise korral ühte liiklusõnnetust toimunud ei oleks. Kohus märgib, et pärast esimest õnnetust võinuks menetlusalune isik kohe teha juhtunust järeldused ning loobuda edasi sõitmisest. Seda B.O ei teinud, so teatud joobeastme saavutamisel ei hinda menetlusalune isik situatsiooni enam adekvaatselt ning paneb toime mitu rikkumist kas korraga või väga lühikese ajavahemiku jooksul. Kohtu hinnangul esineb üpris suur oht et selline käitumine võib korduda. Kohtu hinnangul toetab negatiivset prognoosi B.O varasem elukäik. Menetlusalusel isikul on 1 kehtiv liiklusalane karistus: 21.04.2020 karistati teda
§-de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 227 lg 2 järgi rahatrahviga 860,00 eurot, mis on tasutud (tlk 54). Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks B.O karistamist rahatrahviga. Lisaks ei ole menetlusalusel isikul töökohta, so isegi juhul kui süü suurus võimaldaks kergemaliigilise karistuse mõistmist oleks küsitav selle kohaldamine olukorras kus trahvi maksmiseks vajalikke vahendeid eelduslikult napib. B.O kohtus oma kahetsust selgesõnaliselt ei väljendanud, kuid isiku hoiak andis mõista, et ta siiski kahetseb seda mis juhtus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine kehtivat juhtimisõigust omamata ja purjuspäi ning liiklusõnnetuste põhjustamine on toime pandud ühe teoga mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohus nendib, et B.O-le on juhtimisõigus omistatud, kuid see on taastamata, so tegemist ei ole olukorraga kus roolis on inimene, kes ei ole autokoolis päevagi käinud ja eksameid teinud. Mõnevõrra tuleb karistuse mõistmisel siiski eristada juhte, kes on teinud nii teooria- kui sõidueksami ning jätnud kahjuks mingisugusel endast tuleneval põhjusel juhtimisõiguse taastamata. B.O joove kahjuks oli suur, see jäi normis sisalduva skaala ülemisse otsa. Liiklusõnnetusi põhjustas menetlusalune isik kaks, kuid sõidukite kahjud ei olnud märkimisväärsed. Eeltoodu tõttu tuleb B.O
§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel
Peatumismärguande eiramine ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine politseid teavitamata on eraldiseisvad teod. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt lahkumise puhul ei hinda kohus menetlusaluse isiku süüd ülemäära suureks. Kohus nendib, et B.O oli tõenäoliselt siiras väites, et ta oleks hommikul naabrimehega asjad nö ära klaarinud. Sel põhjusel võib karistus jääda sanktsiooni alamäära lähedale. Eeltoodu alusel tuleb B.O
Peatumismärguande eiramise puhul arvestab kohus seda, et B.O eiras küll tahtlikult peatumismärguannet ja ei peatunud, kuid ta ei hakanud politseisõidukil sõna otseses mõttes eest ära kihutama. Seetõttu võib karistus jääda sanktsiooni alamäära lähedale. B.O tuleb seega
Mõistetud arest kokku 25 (kakskümmend viis) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Kohtule ei esitatud mittemingisuguseid põhjendusi, miks ei peaks B.O saama aresti kohe kanda: menetlusalusel isikul on küll kaks last, kuid lastel on ema. Menetlusalusel isikul ei ole tööalaseid kohustusi, mis takistaks tal aresti kandmast. Kohus nendib, et aresti kohene kandmine mõjub B.O-le eelduslikult ka šokeerivalt, viimane tagab paremini tema edasise õiguskuuleka käitumise. Kalduvus toime panna ohtralt liiklusrikkumisi mis jäävad väga kitsa ajavahemiku sisse menetlusalusel isikul paraku on. Seega tuleb aresti kandmise alguseks lugeda menetlusaluse isiku kinnipidamine alates 28.06.2021 kella 03.17.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.