katseajaga. Ärakandmata karistuse osa 5 kuud 28 päeva vangistust. Viibis eelvangistuses alates 16.08.2013 kuni 17.08.2013 süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 16.08.2013 kella 17.00 ajal Paldiski mnt. 102 kaubanduskeskuse juures mootorsõidukit Iveco reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, lõplik lugem 0,89 mg/l ), millega rikkus millega rikkus LS § 69 lg. 1 nõudeid selle kohta, / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastiku-sõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem / nõudeid. Seega R.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et töö juures tarvitas 1,5 liitrit õlut. Kella 14.30 ajal sõitis edasi kaupa vedama ja kaupluse juures läks lattu. Tema juurde tuli turvatöötaja ja ütles talle, et tal on alkoholilõhnad. Ta ise ei tundnud lõhna ega seda, et oli purjus. Turvatöötaja kutsus politsei ja ta toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,89 mg/l. Selle tulemiga ta nõustus ning vere analüüsi ei soovinud. Lisab kohtuistungil, et kaks kuud tagasi suri abikaasa ja nüüd hooldab üksi 100 % invaliidist poega, kelle üks kehapool on täielikult halvatud. Ta jõi tööl õlut seetõttu, et tal oli tööpäev läbi, kuid mõne aja pärast helistas paariline ja teatas tööle mitte ilmumise kohta. Seetõttu ta pidi teostama sõidukiga veel ühe kaubareisi teise kaubanduskeskusesse. Seetõttu see juhtus. Kahetseb juhtunut. Tunnistaja XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab turvatöötajana ja kaubanduskeskuse estakaadi ette tagurdas sõiduk. Juht kohe ei väljunud. Ta jälgis kaamerat ja mõne hetke pärast nägi sõiduki juhti, kes tuleb laoukse poole. Mehe kõnnak oli imelik ja ta kutsus juhi endaga kassa. Ta kutsus kohale ka turvateenistuse vanema ja paluti mehel puhuda alkomeetrisse. Indikaatorvahendiga tuvastati juhil alkoholijoove 3,9 promilli. Kutsuti kohale politsei. Süüdistatava süü on peale tema ´ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega veel leidnud tõendamist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove lõpliku lugemina 0,89 mg/l ( t.l. 9,10 )
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil avaldatud kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, teo toimepanemise asjaolusid. Töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, hiljuti abikaasa kaotamist ja käesoleval ajal invaliidist poja eest hoolitsemist, majanduslikku olukorda. Tema karistamine vangistusega toob esile tõsiseid tagajärgi tema peres toimuvale ja invaliidist poja veel suuremasse raskusesse asetamist, seega kohus arvestab neid kõiki asjaolusid ja leiab, et ta tuleb vabastada sundraha väljamõistmisest ning teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.I
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ( päevamäär 14.00 eurot ) s.o. 840.00 Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 40 päevamäära s.o. 560.00 eurot.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 30.03.2013 s.o. 1 ( üks ) päev, seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 37 päevamäära s.o. 518.00 eurot.
1 p. 1 alusel R.I-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 1 ( üheks ) kuuks. LS § 127 alusel R.I kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates, loovutama juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile. 2 Välja mõista R.I-lt kaitsjatasu 168.00 eurot. 3 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4
1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi, kuid mitte vähem kui 80.00 eurot kuus ja lõplikult rahaline karistus tasuda 01. septembriks 2014 5 Viru Maakohtu 15.03.2012 kohtuotsus jätta iseseisvale täitmisele 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.