-le § 101 lg 3 ja 4 igakuine elatist hageja ülalpidamiseks summas 213,44 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et viibib käesoleval ajal xxxx ning töö ja püsitulu puudub.
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla 3 väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt ja vähemalt miinimumulatuses elatise tasumisena täitnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud ega elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 4 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 788,64 eurot, s.h eluasemekulud 338,64 eurot; kulutused toidule 220 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; mänguasjad, meelelahutus jne 70 eurot; huviringid 70 eurot; kulutused hügieenitarvetele 30 eurot. Kostja ei ole kulude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud igakuiselt vajalikud ning nende suurus mõistlik. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal iseenesest vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Samas isegi, kui kohus peaks vähendama hageja igakuised kulutusi ca 200 euro ulatuses, siis vastaksid hageja igakuised kulud endiselt vähemalt 2020 aastal kehtinud kahekordsele miinimumelatise suurusele. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikule olukorrale tulenevalt asjaolust, et kostja viibib vanglas. Kohus selgitab, et vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Samuti ei ole teiste nõuete olemasolu (s.h laenukohustus ja kriminaalasjas välja mõistetud summa) elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite 5 saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8. Kostja on oma vastuväidetes m.h märkinud, et hageja seaduslik esindaja on jätnud endale nende sõiduauto müügist saadud raha ning saanud kostja abielusõrmuse eest 180 eurot. Samuti on kostja viidanud sellele, et hageja seaduslik esindaja ei maksa nende ühist laenu. Kohus selgitab, et nimetatud asjaolud ei oma elatise nõude lahendamisel käesoleval juhul tähtsust. Tegemist on kostja ja hageja seadusliku esindaja omavaheliste suhete ja võimalike nõuetega. Samuti on nimetatud asjaolud tõendamata. 9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 16.12.2020 kuni 16.12.2021 summas 3504 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 6 Hageja on märkinud hagiavalduses, et on pöördunud korduvalt kostja poole elatise saamiseks. Samas ühtegi tõendit selle kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Iseenesest ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine hageja nõudeõiguse olemasolu, kuid kohtu hinnangul võib suurema summa väljamõistmine olla kostjale ebamõistlikult koormav. Samuti ei täidaks käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 10. Kohus asub seega seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Alates 17.12.2021 kuni 31.12.2021 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis summas 141,29 eurot (s.o 292 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
lg-tele 3 ja 4.
Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.