Obsah (4)

§ 101§ 100§ 97§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15888 Tsiviilasi R. P. hagi K. P. vast

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

1. Jätta rahuldamata elatise võlgnevuse nõue summas 5548 eurot.
2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
3. R. P. esitas 11.10.2021 Harju Maakohtusse hagi K. P. vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alammääras alates kohtuotsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 5548 eurot.
4. Harju Maakohtu 11.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5116 andis kohus M. P.ile ainuotsustusõiguse R. P.i elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Kohtumäärus jõustus 26.09.
6. Harju Maakohtu 25.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5117 mõisteti M. P.ilt välja R. P.i ülalpidamiseks alates 03.04.2020 igakuine elatis summas 0 eurot kuni R. P.i täisealiseks saamiseni xxxx. Kohtuotsus jõustus 30.03.
8. Hagi asjaolude kohaselt elab R. P. alates 25.06.2019 enda isa M. P.i juures ja on isa ülalpidamisel. Lapse isa kannab seoses lapse kasvatamisega igapäevaseid kulusid nagu elamiskulud (kommunaalkulud, vesi, elekter), toit, hügieen, riided. Lisaks on R. P. Maadlusliidu koondislane st. potentsiaalne olümpiasportlane ja sellega seoses on lapsel suuremad kulud. Samuti peab lapse isa arvestama ootamatute kuludega nagu sõiduauto, pesumasina, katla remont ja autole uued rehvid. Ettenägematute kulude tõttu jääb lapsele säästudeks või meelelahutuseks väga vähe raha.
9. Kuna kostja ei panusta lapse kasvatamisele, siis palub hageja kohustada kostjat tasuma elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras, so vähemalt 292 eurot kuus. 2
10. Elatise kahju nõuet arvestab hageja alates 03.04.2020, so ajast mil kohus vabastas lapse isa elatise maksmise kohustusest seoses lapse elukoha vahetusega isa juurde (25.02.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-5117). Hageja palub kostjalt välja mõista elatiskahju hüvitis perioodi eest 01.04.2020 – 31.10.2020 kokku 5548 eurot (19 kuud x 292). Kostja vastus
11. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud alusetult ja tuleb jätta rahuldamata. Esmalt märgib kostja, et ülalpidamiskuludena on käsitletavad vaid vajalikud ja põhjendatud lapse kulud. Seega auto rehvid, pesumasina või katla remont ei ole käsitletavad osana lapse ülalpidamiskuludest ja ei lähe arvesse kostjalt elatise väljamõistmisel. Lisaks on tõendamata ka lapse isa poolt kantavad väidetavad hageja spordiga seonduvad kõrgemad kulud. Isegi, kui nimetatud kulutused oleks tõendatud, siis sama küsimust on juba hinnanud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis 15.03.
12. a pooltevahelises lahendis nr 2-17-8384 p-s 72 järgnevat: tegelemist spordiga saab igapäevaelu vajadusena käsitleda siiski vaid harrastusena ning kulutusi sellele vaid mõistlikus ulatuses, st ulatuses, mis tagab osalemise treeningutel, vajaliku varustuse olemasolu ja osavõtu vähemalt ühest laagrist aastas. Suuremate kulude kandmine saab toimuda vähemalt üldjuhul vanemate kokkuleppel, mida käesolevas asjas ei ole. Käesoleval juhul ei ole vanemate vahel kokkulepet hageja spordi osas tavapärasest suuremate kulude kandmise osas, mistõttu on ka nimetatud osas lapse isa nõue alusetu.
13. Lisaks on oluline elatise nõude hindamisel arvesse võtta alljärgnevad asjaolud: 1) elatise nõue on täielikult tõendamata; 2) kostja peab üksinda ülal kolme ülejäänud poolte ühist last, kelle osas ei ole laste isa tasunud ülalpidamiseks mitte midagi; 3) hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-8384 ringkonnakohtu poolt 15.03.
14. a lahendis tuvastatuga.
15. Elatise nõue on täielikult tõendamata. Lapse isa nõuab lapse emalt elatist miinimumsummas ehk 292 eurot kalendrikuus. Arvestades asjaolu, et riiklik lastetoetus laekub lapse isa kontole ja vanemad peavad pidama last võrdselt ülal, siis peaks isa kandma lapse suhtes kalendrikuus kulutusi kokku summas 644 eurot (292 + 292 + 60). Nimetatud summas isa last ülal aga ei pea. Lapse isa on teinud ennast varatuks. Kostja kasuks mõisteti tsiviilasjas nr 2-17-8384 välja hageja elatis. Nimetatud elatisest ei ole lapse isa kostjale tasunud mitte midagi, sh täitemenetluse raames, ent samas nõuab ta elatist lapse emalt. Olukorras, kus kostja on väidetavalt varatu, on selge, et ta ei pea hagejat ülal igakuiselt summas 644 eurot. Nimetatud olukorras tuleb seega välja selgitada lapse tegelikud igapäevased vajalikud ja põhjendatud kulutused ja vähendada seejärel elatise nõuet nimetatud kulutuste osas kostjale langeva osani.
16. Kostja peab üksinda ülal kolme ülejäänud poolte ühist last, kelle osas ei ole laste isa tasunud ülalpidamiseks mitte midagi. Pooltel on neli ühist last, lisaks hagejale M. P. 3 (xxxx), R. P. (xxxx) ja R. P. (xxxx). M., R. ja R. elavad kostjaga juba enam kui aasta ja hageja seaduslik esindaja ei pea poolte ülejäänud lapsi ülal, mistõttu lasub väljamõistmine ei tohi tekitada olukorda, kus perekonna teised lapsed jääksid seetõttu halvemasse olukorda. Lapse isa ei ole hagejale väljamõistetud elatises ka läbi täitemenetluse tasunud kostjale midagi. Ta kasvatab poolte ühte last, keda peab ülal ka kostja. Lapse isa aga ei toeta rahaliselt oma kolme ülejäänud last absoluutselt. Kostja töötasu moodustab ca 1072,13 eurot neto tasuna kalendrikuus. Nimetatud summast peab laste ema üksinda ülal poolte kolme last ja ka hagejat ning tasub elamisekulude ja enda kulutuste eest, mille jaoks kostjal sisuliselt enam raha ei jää. Kostjale kuulub kosteriomand, aadressil Xxxx, mis on kostja ja poolte kolme lapse elukohaks. Kostjal on kohustus tasuda nimetatud korteriomandi pangalaenu igakuiselt summas 107,94 eurot kalendrikuus. Seega tuleb hageja elatise arvestamisel arvesse võtta, et lisaks hagejale peab kostja üksinda ülal poolte ülejäänud kolme last.
17. Tsiviilasjas nr 2-17-8384 mõistis Tallinna Ringkonnakohus lapse isalt välja hageja elatise summas 165 eurot kalendrikuus. Käesoleval ajal nõuab lapse isa kostjalt elatist summas 292 eurot kalendrikuus, ent puuduvad alused eeldada, et hageja ülalpidamiskulud on eelviidatud otsuse tegemise ajast arvates suurenenud ja nimetatut ei ole hageja seaduslik esindaja ka tõendanud. Elatise suuruse muutmiseks (sh suurema elatise väljamõistmiseks teiselt vanemalt) on alus siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124- 15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Lapse isa ei ole hagis tõendanud, et hageja vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud oleksid muutunud, mis annaks aluse lapse emalt nõuda hageja kasuks suuremat elatist kui kohus nõudis välja lapse isalt.
18. Kostja leiab, et hageja vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud kostjale langevas osas ei saa olla suuremad kui 165 eurot kalendrikuus ehkki tõenäoliselt on nimetatud kulud veelgi väiksemad. Kuivõrd hageja seaduslikule esindajale laekub hageja lastetoetus summas 60 eurot kuus, tuleb seega 30 eurot ehk 50% arvata täiendavalt maha kostja elatise kohustuse summast.
19. Kostja on hagejat ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lapse isa on hagis väitnud, et kostja ei ole hagejat üldse ülal pidanud. Nimetatud väide on teadvalt ebaõige ja kohut eksitav. Alates 01.04.
20. a kui oktoobrini
21. a on kostja hagejat vahetult ülal pidanud järgnevalt: - breketid: 890 eurot (lisa 3 ja 3.1); - riided/jalanõud: 238.22 eurot (lisa 4); - muu: 42,23 eurot (vt lisa 4); - elatis hageja kontole: 2020 eurot (lisa 5); Arvestades asjaolu, et hageja on piisavalt vana (16 a) ja suudab ning vajab raha ise, et osta süüa, esmatarbevahendeid, kanda transpordikulu jms, on põhjendatud kostja poolt elatise kandmine hageja kontole hageja vajalike igapäevakulude kandmiseks. Lapse isa hagejale raha nimetatud kuludeks ei anna. Lisaks kannab kostja vahetult hagejaga seotud elamis- ja söögikulusid ka ajal, mil hageja viibib kostja juures. Seega on kostja 4 viimase 19 kuu (aprill 2020 - oktoober 2021) jooksul keskmiselt pidanud hagejat igakuiselt ülal summas 167,91 eurot, mis on sisuliselt samas summas, millises mõisteti hageja kasuks elatis välja lapse isalt, ent mida viimane ei ole kostjale käesoleva ajani tasunud. Kohtuistung
22. 08.02.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kohus uut elatise maksmise korda, et elatise määramisel võetakse aluseks baassumma, mis on alates 01.01.2022 200 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Elatist indekseeritakse iga aasta
23. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja
24. Kohus selgitas, et vanemad võivad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Lapse ülalpidamise kohustuse kokkulepet esitatud ei ole. Samuti puudub suhtluskorra kokkulepe. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Asjas ei ole vaidlust: 1) hageja R. P. on M. P.i ja K. P.i poeg; 2) Harju Maakohtu 11.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5116 andis kohus M. P.ile ainuotsustusõiguse R. P.i elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris; 3) alates 25.06.2019 elab R. P. isa M. P.i juures.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimummääras.
4. Kostja vastuväitel tuleb hagi jätta rahuldamata kuna elatise nõue on täielikult tõendamata. Kostja toob välja, et elatise suuruse muutmiseks (sh suurema elatise väljamõistmiseks teiselt vanemalt) on alus siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus.
5. Esmalt märgib kohus, et hageja nõude puhul ei ole tegemist elatise muutmise nõudega nagu kostja ekslikult väidab. TsMS § 459 lg 1 kohaselt „pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid 5 korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaega muutmist…“. Puuduvad tõendid selle kohta, et K. P.ilt on varasemalt elatis kohtuotsusega välja mõistetud või kostjat on muul viisil kohustatud elatist maksma. Seega ei ole asjakohane kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-124-15 p 11, milles kohus käsitles elatise muutmise eelduseid. Kuna hageja nõudeks ei ole elatise muutmine, siis hageja ei pea tõendama elatise muutmise asjaolusid.
6. Isegi kui hageja nõuet käsitleda elatise muutmise nõudena seoses miinimumelatise suuruse tõusuga, siis on Riigikohus asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p-d 12 ja 13;
8. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34). Eelmärgitut arvestades ei nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus
9. juuli 2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-16290 kostja seisukohaga, „et hagi rahuldamise eeldusena pidi hageja tingimata tõendama enda vajaduste suurenemist. Lisaks tuleb arvestada, et kompromissi kinnitamisest tsiviilasjas nr 2-13-3130 kuni käesolevas asjas menetletava hagi esitamiseni on möödunud märkimisväärne ajavahemik – üle nelja aasta. ..//. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et suurema alampalga kehtestamine (ja sellega seotult miinimumelatise suurenemine) peegeldab osaliselt üldise elukalliduse tõusu.“
10. Kohus menetleb elatise esmakordset väljamõistmist. Hagi esitamise ajal kehtis elatise alammäär summas 292 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtis elatise miinimumäär 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

6 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 23. Hagiavalduses palub hageja elatise välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. Kohtuotsuse tegemise ajal võtab kohus aluseks elatise baassumma, mis alates 01.04.2022 on 209,20 eurot. Elatise baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46, 44 eurot.

§ 101mõttes on elatismäär alates 01.04.2022 aastal 255,64 eurot.

Kuivõrd hageja seaduslikule esindajale laekub hageja lastetoetus summas 60 eurot kuus, tuleb 30 eurot ehk 50% arvata maha kostja elatise kohustuse summast.

1. Kostja töötab Xxxx lasteaias xxxx töötasuga ca 1072,13 eurot neto kalendrikuus. Kostjale kuulub korteriomand, aadressil Xxxx, mis on kostja ja poolte kolme lapse elukohaks. Kostjal on kohustus tasuda nimetatud korteriomandi pangalaenu igakuiselt summas 107,94 eurot kalendrikuus. Kostja saab käesoleval ajal suurpere toetust summas 520 eurot kalendrikuus, ja kuna poolte vanim laps on juba xxxx ja lõpetab kevadel kooli, siis lõppeb juunis xxxx kostja suurperetoetus ning kostja hakkab saama lastetoetust vaid poolte kahe noorima lapse eest summas 120 eurot kalendrikuus. Kostjale kuulub sõiduk xxxx, 2012 a, registreerimisnumbriga xxxx.
2. M. P. selgitas kohtuistungil, et hageja seadusliku esindaja ja kostja jagasid poolte ühisvara, mille käigus sai kostja raha kinnisvaramüügist, mille M. P. kostjale
3. veebruaris kinkis. xxxx kinnistu müügist sai kostja 60 000 eurot ja teine oli xxxx kinnistu, mille müügist kostja sai umbes 6000 eurot. Ühisvara jagamise käigus leppisid pooled kokku, et M. P. kingib kostjale kinnistud ja selle eest kostja ei küsi isalt elatist, kuid kirjalikku kokkulepet selle kohta ei ole, aga on olemas Facebooki vestlused.
4. Hinnates kostja kohustusi ja varalist seisundit, leiab kohus, et kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist 225,64 euro kuus.
5. Kohus lisab, et kostjaga koos elavast kolmest lapsest M. on täisealine (xxxx) ning Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise (RK: 3-2-1-119-15 punkt 10). M. õpib Xxxx ja elab ühiselamus. Õppimine koolis on tasuta. Kostjale tekivad M. ülalpidamiskulud nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kui M. kodus käib.
6. Kohtuistungil asus kohus seisukohale, et ema poolt antav regulaarne raha 160 eurot hageja kontole ei ole käsitletav elatisena. Kohus selgitas, et vanemad võivad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

7 § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Raha kandmiseks lapse kontole on vaja vanematevahelist kokkulepet. Sellist kokkulepet kohtule ei ole esitatud.

1. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-159-12 punktis 11: „…et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leiab, et kuigi alates
2. juulist 2010 kehtiva

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamise.“ Kuna poolte vahel puudub sellekohane kokkulepe, siis ei ole kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust elatise mõistes. M. P.i ütluste kohaselt ei ole lapse isal ligipääsu hageja kontole, mistõttu lapse isa ei oma ülevaadet lapse põhjendatud kuludest ja selline olukord ei ole lapse ega hageja esindaja huvides. 30. Hageja leiab, et kostjal on elatise võlgnevuse kohustus eelneva perioodi eest 01.04.2020 – 31.10.2020 kokku 5548 eurot (19 kuud x 292). 31.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus tuvastas, et hagi on esitatud 11.10.2021, siis on põhjendamata võlgnevuse nõue perioodi eest kuni 10.10.

1. Hageja võib elatise võlgnevust nõuda alates 11.10.
3. Kohus leiab, et elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtule ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem (hagi on esitatud oktoobris 2021). Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
4. Riigikohus on
5. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-33-16 selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

1. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust ja et kostja ülalpidamisel on veel kolm last. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on hagejale raha tasunud regulaarselt ja osalenud hageja ülalpidamises. 8 Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9