Obsah (16)

§ 171§ 158§ 162§ 22§ 168§ 104§ 165§ 150§ 65§ 157§ 23§ 170§ 172§ 173§ 175§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-21-13979 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Bome Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022 Tallinn Tsiviilasi Menet

) § 161 lg 2 või § 163 lg 2. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 7 peale võivad menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse resolutsiooni p 8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. G. esitas 06.09.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita pikema ajaperioodi jooksul.
2. Harju Maakohtu 16.09.2021 määrusega kuulutati välja E. G.i pankrot. Pankrotihalduriks määrati Ene Ahas. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule 15.10.2021 ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Kohus jättis 21.10.2021 määrusega pankrotitoimkonna moodustamata. Kohus kinnitas 17.03.2022 määrusega võlausaldajate nimekirja.
3. Pankrotihaldur esitas 02.06.2022 avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Avalduse kohaselt on haldur teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida oli võimalik teha vastavalt asjaoludele. Pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Olemasolevate vahendite arvelt ei ole võimalik katta kõiki pankrotimenetluse kulusid.
4. Pankrotivarasse on kokku laekunud 5196 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajatele väljamakseteks on jääk 2,75 eurot. Halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses kanda pankrotivara arvelt. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud 2 asjaolu. Makseraskuste tekkimine on seotud võlgniku sõltuvusprobleemide, ebaõigete finantsotsuste ja ülejõukäivate kohustuste võtmisega. Makseraskused said alguse 2017 ja alalised makseraskused kujunesid välja hiljemalt juuniks
6. Kohus määras 03.06.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1700 eurot. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati 03.06.
7. Seega tuli deposiit tasuda hiljemalt 17.06.
8. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta.
9. Võlausaldajad ei esitanud usaldusisiku kandidaati. Pankrotihaldur Ene Ahas ei ole nõus usaldusisikuks hakkama. Pankrotihaldur Toomas Saarma andis 14.06.2022 nõusoleku tema nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

1. Pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad pankrotivaras vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotivaras on menetluse kulude katteks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vaid 2,75 eurot. Kohus määras 03.06.2022 määrusega pankrotihalduri taotlusest lähtudes võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 1700 eurot. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 17.06.
2. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole deposiiti makstud.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb E. G.i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Arvestades esile toodud asjaolusid, on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

10.

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lg 4 või § 163 lg 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104lg 1 või kui kohus on § 104 lg 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

Kuna pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud, kuid raha jäänud saamata. Kohtumäärus on selles osas täitedokumendiks. 3 11. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus pankrotihaldur Ene Ahase E. G.i pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Pankrotihalduri tasu kindlaksmääramine 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 13. Pankrotihaldur palub määrata tasu

§ 65lg 12 alusel.

Viidatud sätte kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike /…/, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lg 1 – 3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

14. Halduri 15.10.2021 ettekande kohaselt on halduri tasu täpset suurust keeruline prognoosida, kuid töö aeg on arvestuslikult umbes 12 tundi. 02.06.2022 tegevusaruande kohaselt kulus pankrotihalduril oma ülesannete täitmisele 14 tundi 30 minutit, sh 2 tundi 15 minutit võlausaldajate üldkoosolekute korraldamisele, ettevalmistusele koosolekuteks, pankrotiteadete esitamisele, võlgniku vandele; 4 tundi nõuete kontrollimisele ja võlausaldajate nimekirja koostamisele; 4 tundi 45 minutit seaduses sätestatud aruannete koostamisele, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemisele, sh võlgnikule ülalpidamiskulude katteks väljamaksete tegemise korraldamisele; 3 tundi 30 minutit olemasolevate andmete põhjal võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ning vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimaluste välja selgitamisele, teabenõuete esitamisele krediidiasutustele, vara registripidajatele ja teistele asjaomastele isikutele, pankrotivara arvestuse pidamisele, võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1148,40 eurot (käibemaksuga). 15.

§ 23

lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

16. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud tuleb välja mõista taotletud ulatuses, s.o 1148,40 eurot ((14 tundi 30 minutit × 66 eurot) + 20%). Tasu vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Taotlus on kooskõlas

§ 65

lg-s 12 ja tasu

§-s 23 sätestatuga. Arvestades halduri tehtud toimingute mahtu ja lõplikku tasuarvestust, on põhjendatud määrata tasu esialgsest prognoosist mõnevõrra kõrgemana. Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt ja mõista vajadusel ülejäänud osa välja võlgnikult. 4 17.

§ 65

lg 11 näeb ette, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1 – 3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 1308 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. 18. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. 19. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Ene Ahasele maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 1148,40 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Pormeister OÜ käibemaksukohustuslane. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 20.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. E. G. esitas avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Avaldus on esitatud õigeaegselt. 21. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis tulenevalt

§ 171lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad menetluse algatamisele vastuväidet esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb algatada E. G.i kohustustest vabastamise menetlus. 22.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Pankrotihaldur avaldas 23.01.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumise kohta. Teate kohaselt on üldkoosoleku päevakorras mh usaldusisiku nimetamine. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Samuti ei ole ükski võlausaldaja andnud nõusolekut usaldusisikuks asumiseks. Kohus leiab, arvestades võlgniku pankroti väljakuulutamise asjaolusid, s.o seda, et võlgnik sattus makseraskustesse sõltuvusprobleemide, ebaõigete finantsotsuste ja ülejõukäivate kohustuste võtmise tõttu, et võlgnik ei ole käesoleval ajal sobiv isik iseenda usaldusisiku ülesandeid täitma. 5
2. Pankrotihaldur Toomas Saarma andis 14.06.2022 avaldusega nõusoleku usaldusisikuks asumiseks. Kohus leiab, et usaldusisikuks tuleb määrata pankrotihaldur, kes on tulenevalt oma ametitegevusest võimeline usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt täitma ja võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses juhendama.
3. Kohus selgitab, et usaldusisikul on õigus saada oma kohustuste täitmise eest tasu. Tasu määratakse usaldusisiku taotlusel tema kohustuste täitmise eest arvestusega 10 – 50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes

§ 65

lg 11 sätestatust (

§ 172lg 51). Viidatud sätte kohaselt, koostoimes Ts

MS § 183 lg 2, on hüvitatava tasu suurus kuni töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 26. Kohus selgitab usaldusisiku kohta täiendavalt, et

§ 172

lg 5 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus võib määratud usaldusisiku vabastada ja kohustada usaldusisiku kohustusi täitma ka võlgniku enda, kui on piisavalt alust arvata, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi (edaspidi) ise täita (

§ 172lg 6).

27. Kohus pöörab seoses kohustustest vabastamise menetlusega võlgniku tähelepanu järgmisele - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

- Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

- Usaldusisik peab

§ 173

lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teistsugust määra (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 nimetatud sissetulekule. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

- Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (

§ 172lg 4).

28.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus hoiatab, et

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi 6 pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Sellisel juhul võlgnik kohustustest ei vabane. 29.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. TsMs § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute üle järelevalvet. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik ja võlausaldaja menetluse kestel oma kohustusi täidavad. Kohus kohustab usaldusisikut esitama selleks kohtule kord aastas, alates käesoleva määruse tegemisest, usaldusisiku aruande. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 7