lg 1,
Süüdi tunnistada Jaan Sõlg
2. Süüdi tunnistada Jaan Sõlg
3.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. 4.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 5 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.06.2022.a.
lg 1, 4 alusel ja juhindudes
§-st 421, konfiskeerida Jaan Sõlelt sileraudse püssi lukustuskeha kabaga (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee, Tallinn) ning hävitada see kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid järgnevas: Jaan Sõlg, omamata lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 12 lg 1 alusel lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, omas ja hoidis oma elukohas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 03.09.2020, mil toimus läbiotsimine tema elukohas xxxx, brisantlõhkeainet trotüüli ehk TNTd. Nimelt leiti elukohast käsigranaat F-1 koos detonaatorita granaadisütikuga. Ekspertiisiakti 20E-PL0022 kohaselt avastati granaadi korpusest brisantlõhkeainet trotüül. Hoides tööstuslikult valmistatud käsigranaati enda kodus oli oli Jaan Sõlg teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on esemega, mis sisaldab lõhkeainet, mille seaduslikuks käitlemiseks on vajalik luba, mida temal ei ole. Sellise tegevusega pani Jaan Sõlg toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, mis on 2 kvalifitseeritav
S) § 34 lg 2 alusel relvaluba, omas ja hoidis oma elukohas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 03.09.2020, mil toimus läbiotsimine tema elukohas xxxx, tulirelva olulist osa, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Jaan Sõle, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, tuleb moodustada liitkaristus mõistetutud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mis tuleb mis tuleb
lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 981eurot. Ülejäänud menetluskulud, s.o tulirelvaekspertiisi kulu (430 eurot), lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu (430 eurot) ja määratud kaitsja tasud (146,40 eurot kohtueelses menetluses, millele lisanduvad kulud kohtumenetlusest) tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud ning kohtuistungil täpsustatud kokkuleppe juurde. 3 Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Jaan Sõlg tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja
Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Praeguses asjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 178,80 (sh kohtueelses menetluses 146,40 eurot), tulirelvaekspertiisi kulu summas 430 eurot ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu summas 430 eurot. Need kulud tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5-kordses palga alammääras, s.o 981 eurot, mis tuleb süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olev sileraudse püssi lukustuskeha kabaga on kuriteo toimepanemise vahend ja see tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu ese. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.