) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 09.04.2020. Aruande kohaselt töötab võlgnik M OÜ-s töötasuga 600 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik vanaduspensioni 361,19 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud keskmiselt ühes kuus kokku moodustavad 1415,20 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku muudeks kuludeks poeg 350 eurot, kassid 150 eurot ja papagoi 60 eurot kuus. 09.05.2022 toimunud ärakuulamisel täpsustas võlgnik, et töötasu suurus on 600-700 eurot ning pensioni suurus on ligikaudu 389 eurot ja kulud aruandes märgitud kulud pojale 350 eurot on tegelikult poja pension, mis laekub võlgniku kontole ja mille ta pojale üle kannab. Võlgnik tõi esile, et haige selja tõttu ei ole tal võimalik rasket tööd teha ja tavapäraselt on umbes kaks korda kuus haiguslehel. Samuti ei oska võlgnik eesti keelt. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kehva tervisliku seisundi ja puuduliku eesti keele oskuse tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega 2 (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Aruande kohaselt töötab võlgnik M OÜ-s xxxx töötasuga 600-700 eurot kuus (bruto). Kohtu hinnangul vastab töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks
Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud
lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.