KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-127902 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused OÜ Aktiva Finants esitas 06.09.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. K.’ilt 1 570,73 euro saamiseks. Kohus tegi 10.09.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.12.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on 10.12.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada aadressidel xxxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ja „kiri ei lähe läbi“, xxxx – „tagastatud“, „hoiutähtaja möödumisel“ ning xxxx – „puudub vastus“. Pärnu Maakohus on edastanud 31.12.
6. a määrusega tsiviilasja nr 2-21127902, kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Harju Maakohus on OÜ Aktiva Finants hagiavalduse ning Harju Maakohtu 11.02.
7. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 07.04.
8. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxxx ja xxxx ning tähtsaadetisena rahvastikuregistrisse kantud kostja viimasel teadaoleval elukoha aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga aadressil xxxx edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena saadetud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märkega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. E-posti aadressil xxxx saadetud dokumendid tulid kohtule tagasi märkega „No such user!“. Rahvastikuregistris kostja elukoha andmed puuduvad, lisa-aadressiks on märgitud xxxx. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.12.
9. a määruse kohaselt kinnitas xxxx korteriomanik 02.12.2021, et võlgnik ei ela juba väga ammu sellel aadressil, kontakte ei tea. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur on vastanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele 07.12.2021, et politsei kasutuses olevatest andmekandjatest ei nähtu N. K.i tegelikku elu ega asukohta ja muid täiendavaid kontaktandmeid. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 22.03.
10. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 27.04.
11. a. Kostja 2

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 360 eurot (3 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 315 eurot, so riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3