← Eesti

2-21-128614/8

Obsah (16)§ 178§ 317§ 407§ 162§ 218§ 175§ 4842§ 172§ 174§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 13. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-128614 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finan

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

Osaühing Aktiva Finants esitas 13.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. S.lt 640,24 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati mõlemal korral hoiutähtaja möödumise tõttu. E-posti aadressidele xxxx ja xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Xxxx korteriomanik kinnitas 02.11.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil. Xxxx korteriomaniku esindaja kinnitas 24.09.2021, et võlgnik elab antud aadressil.

  1. Pärnu Maakohus andis 14.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.01.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja T AS vahel 20.09.2002 ja 12.09.2018 sõlmitud lepingutest nr xxxx ja xxxx tuleneva põhivõla 400,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 68,77 eurot ja viivise alates 13.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kohus 2 võttis hagi 18.01.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
  2. Rahvastikuregistris puuduvad kehtivad andmed kostja elukoha kohta. Viimased kehtivad lisa-aadressid on xxxx ja xxxx. Maksekäsuosakond võttis ühendust korteriomanikega ja selgus, et võlgnik elab aadressil xxxx. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente viidatud aadressil kätte toimetada, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ka e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kuid vastuseta. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 01.03.2022 kostjale telefoninumbritel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta.
  3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

sätestatud viisil. 5. Juhindudes

§ 317lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult.

Teadaanne avaldati 28.03.2022 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 13.04.2022.

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 04.05.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 380 eurot, sh riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulu 240 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

8.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

  1. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja kulud järgmistest toimingutest: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja avalduse 3 esitamine kohtule (30 minutit); nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs (30 minutit); hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine (1 tund).
  2. Kohus selgitab, et

§ 4842

kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172

lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2). Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hüvitatavad enam kui 20 euro ulatuses.

  1. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 150 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Hagejal kulus hagiavalduse esitamiseks vajalikele toimingutele kokku 1 tund 30 minutit. Esindaja menetluses tehtud toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud.
  2. Kohus märgib, et kuigi hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot, siis tegelikult on hageja tasunud käesoleva tsiviilasja menetluses kokku riigilõivu 175 eurot (45 + 95 + 35). Hageja tasus 17.01.2022 kohtu nõudmisel täiendava riigilõivu 35 eurot, kuid peale tasumist menetluskulude hüvitamise taotlust ei täiendanud. Kuna menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks lähtudes nii menetluskulude nimekirjast kui ka tsiviilasja materjalist (

§ 174

lg 1), loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks 345 eurot, s.o toimikust nähtuvalt tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 150 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). 4 Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.