§-ga 602 määrata juhatuse asendusliikme juhul, kui äriühing on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vt Riigikohtu
Larix Partners OÜ on seisukohal, et kuivõrd üldpõhimõtte järgi peaksid menetluskulud jääma ühingu ehk GTS Group OÜ-u kanda ja antud juhul on avalduse tagasi võtmine tingitud Larix Partners OÜ-st mittesõltuvatest asjaoludest (kohtumenetlus on pikalt kestnud, ühtlasi oli V. T.i valimine ja registrisse kandmine takistatud M. L.u tegevuse(tuse) tõttu), on põhjendatud analoogia korras kohaldada
lg-t 4 ja mitte jätta menetluskulud Larix Partners OÜ-u kanda avalduse läbi vaatamata jätmisel. Menetluskulud tuleks jätta kas M. L.u kanda (kohaldades analoogia korras
Eeltoodust tulenevalt on avaldaja taotlused järgnevad. 1. Larix Partners OÜ muudab haginõuet M. L.u GTS Group OÜ juhatusest tagasi kutsumise taotluse osas (25.10.2019 menetlusdokumendi taotlus nr 1) nii, et palub tagasi kutsumise asemel kohtul tuvastada, et M. L. rikkus GTS Group OÜ juhatuses olemise ajal oma juhatuse liikme kohustusi ja tema tagasi kutsumiseks esines mõjuv põhjus ning palub kohtul
2. Larix Partners OÜ võtab tagasi avalduse GTS Group OÜ-le ÄS § 184 lg 6 alusel uue juhatuse liikme määramiseks (25.10.2019 menetlusdokumendi taotlus nr 2), kuna ajutise juhatuse liikme määramise vajadus on ära langenud ja palub kohtul jätta avaldus läbi vaatamata
3. Eelmises punktis märgitud avalduse läbi vaatamata jätmisel jätta menetluskulud selles osas menetlusosaliste endi kanda, kohaldades analoogia korras
4. Jätta 21.02.2022 M. L.u alternatiivne taotlus E. L. GTS Group OÜ juhatuse liikmeks määramiseks tähelepanuta. 13.04.2022 vastuses kohtunõudele selgitas GTS Group OÜ, et tal ei ole vastuväiteid Larix Partners OÜ-u poolt esitatud taotluste osas. Puudutatud isik I selgitas, et M. L.u juhatuse liikme staatus on küll ametiaja lõppemise tõttu läbi saanud, aga mitte põhjusel, et kohus oleks ta kohustuste rikkumiste tõttu tagasi kutsunud, mistõttu on hagi muutmine põhjendatud. Teiseks V. T.i ajutiseks juhatuse liikmeks määramiseks täna vajadus puudub, kuna V. T. on osanike otsusega juhatuse liikmeks määratud ehk ei esine olukorda, kus ühing oleks juhtimisvõimetu. Seega on menetluse lõpetamine selle taotluse osas põhjendatud. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine seoses eelmise punkti osas menetluse lõpetamisega on GTS Group OÜ-u hinnangul samuti põhjendatud. Arvestades ka, et vaidluses on põhirõhk olnud M. L.u rikkumistel ja tema tagasikutsumise põhjendatusel, siis on menetlusosaliste õigusabikulud eelduslikult suures osas seotud just selle taotlusega, mitte V. T.i määramisega. Samuti on V. T.i juhatusse valimine ja juhatuse liikmena registrisse kandmine viibinud just M. L.u tegevuse tõttu, kes ei ole vaatamata mitmetele Larix Partners OÜ-u nõudmistele kutsunud kokku osanike koosolekut, on peale osanike koosolekut keeldunud allkirjastamast kandeavaldust kande tegemiseks ja kandemenetluse kohtuvaidlustes esitanud seisukohti takistamaks V. T.i registrisse kandmist. Seega oleks ebaõiglane, kui kohus mõistaks selle taotluse osas menetluse lõpetamisel menetluskulud välja M. L.u kasuks. E. L. juhatusse määramise osas nõustub GTS Group OÜ Larix Partners OÜ-ga, et esiteks puudub selleks tänaseks vajadus, kuna GTS Group OÜ-l juba on uus juhatuse liige ning kohtul on võimalik ühingule juhatuse liige määrata üksnes juhul, kui ühing muutuks vastasel juhul juhtimisvõimetuks. Teiseks kinnitas GTS Group OÜ, et ei taotle E. L. juhatusse valimist ja seega on vastava taotluse esitanud M. L., kellel endise juhatuse liikmena puudub ÄS § 184 lgst 6 tulenev õigus nõuda uue juhatuse liikme määramist GTS Group OÜ-u juhatusse. Kolmandaks nõustub GTS Group OÜ Larix Partners OÜ-u põhjendustega, miks ei ole Erki Lastik sobiv juhatuse liige. M. L. vaidleb täies ulatuses nõuete ja hagi muutmisele vastu. Puudutatud isiku II seisukohal muudetud nõuded ei ole seotud käesolevas asjas varasemalt esitatud nõuetega ning 3 2-19-16429 tuvastusnõuete menetlemine ei ole põhjendatud.
368 lõike 1 järgi võib tuvastushagi esitada juhul, kui tuvastusnõude esitamiseks esineb õiguslik huvi. Riigikohus on rõhutanud, et tuvastushuvi puudumisel tuleb menetlusse võetud nõue
423 lg 2 punkt 2 alusel jätta läbi vaatamata (RKTKo 3-2-1-20-16, punkt 24). Käesoleval juhul puudub Larix Partners OÜ-l mh õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks. 20.04.2022 seisukohas palub puudutatud isik II M. L.:
)
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 kohaselt, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Harju Maakohtu menetluses on Larix Partners OÜ avaldus GTS Group OÜ juhatuse liikme M. L.’u tagasikutsumiseks ning uue juhatuse liikme (V. T.i) määramiseks. 12.03.2022 esitas avaldaja Larix Partners OÜ kohtule taotlused ja seisukoht puudutatud isikute 21.02.2022 seisukohale. Larix Partners OÜ esitas seoses muutunud asjaoludega haginõude muudatuse, võttis tagasi avalduse uue juhatuse liikme määramiseks ja palub selles osas menetlus lõpetada, samuti esitas vastuse seisukohale. Avaldaja selgituste kohaselt alates 07.03.2022 on äriregistris GTS Group OÜ-u registrikaardilt kustutatud juhatuse liikmena M. L. ja kantud juhatuse liikmena sisse V. T.. Kanded tehti 16.10.2020 osanike koosoleku otsuse alusel, kus V. T. valiti GTS Group OÜ juhatuse liikmeks ja tuginedes Tartu Maakohtu 23.02.2022 määrusele tsiviilasjas 2-22-2107, kus kohus selgitas, et M. L.u ametiaeg on lõppenud. Viidatud määruses selgitas maakohus tuginedes omakorda Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusele tsiviilasjas 2-21-4087, et M. L.u juhatuse liikme ametiaeg GTS Group OÜ-s muutus 05.11.2018 GTS Group OÜ uue põhikirja vastuvõtmisel tähtaegseks ja lõppes seega kolme aasta möödumisel (st M. L.u ametiaeg on alates 06.11.2021 lõppenud). Eeltoodust tulenevalt ei esine enam vajadust ega ka õiguslikku alust M. L.ut juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda, kuna tema ametiaeg on juba lõppenud. Seetõttu ei pea Larix Partners OÜ enam otstarbekaks taotleda M. L.u tagasikutsumist ÄS § 184 lg 5 alusel. Samas on avaldaja hinnangul oluline, et käesolevas tsiviilasjas kohus tuvastaks, et M. L. on rikkunud korduvalt ja järjepidevalt juhatuse liikme kohustusi ja tema tagasi kutsumiseks esines mõjuv põhjus. Juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet ÄS § 184 lg 5 tähenduses menetleb kohus hagimenetluses ning isegi kui seda menetletakse koos juhatuse asendusliikme määramise nõudega, kohalduvad hagimenetluses lahendatavale nõudele siiski hagimenetluse sätted (RKTKo 2-17-10474, p 39). Larix Partners OÜ selgitab, et on küll hetkeseisuga kohtuväliselt 4 2-19-16429 sisuliselt saavutanud oma hagis välja toodud eesmärgi, milleks oli M. L.u juhatuse liikme volituste lõppemine, samas on M. L.u volitused lõppenud üksnes seetõttu, et tema ametiaeg lõppes, aga mitte tema poolt toime pandud rikkumiste tagajärjena. Larix Partners OÜ-l kui GTS Group OÜ-u osanikul on õiguslik huvi selle vastu, et kohus tuvastaks olenemata ametiaja lõppemisest, et M. L. on juhatuse liikme ametiaja jooksul pannud toime juhatuse liikme kohustuste rikkumisi, mille tõttu esines mõjuv põhjus ta tagasi kutsuda. Selleks taotleb Larix Partners OÜ kohtult hagi muutmist tuvastushagiks. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd 16.10.2020 osanike koosolekul juhatuse liikmeks valitud V. T. on kantud nüüd ka juhatuse liikmena äriregistrisse, siis on äriühing juhtimisvõimeline olenemata asjaolust, et M. L. ei ole enam juhatuses. Avaldaja viitab, et Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-2243, p-s 29.1 selgitanud, et: „ÄS § 184 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele osaniku nõudel uue liikme. Kohus saab koostoimes
§-ga 602 määrata juhatuse asendusliikme juhul, kui äriühing on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vt Riigikohtu
Larix Partners OÜ on seisukohal, et kuivõrd üldpõhimõtte järgi peaksid menetluskulud jääma ühingu ehk GTS Group OÜ-u kanda ja antud juhul on avalduse tagasi võtmine tingitud Larix Partners OÜ-st mittesõltuvatest asjaoludest (kohtumenetlus on pikalt kestnud, ühtlasi oli V. T.i valimine ja registrisse kandmine takistatud M. L.u tegevuse(tuse) tõttu), on põhjendatud analoogia korras kohaldada
lg-t 4 ja mitte jätta menetluskulud Larix Partners OÜ-u kanda avalduse läbi vaatamata jätmisel. Menetluskulud tuleks jätta kas M. L.u kanda (kohaldades analoogia korras
Eeltoodust tulenevalt on avaldaja taotlused järgnevad. 1. Larix Partners OÜ muudab haginõuet M. L.u GTS Group OÜ juhatusest tagasi kutsumise taotluse osas (25.10.2019 menetlusdokumendi taotlus nr 1) nii, et palub tagasi kutsumise asemel kohtul tuvastada, et M. L. rikkus GTS Group OÜ juhatuses olemise ajal oma juhatuse liikme kohustusi ja tema tagasi kutsumiseks esines mõjuv põhjus ning palub kohtul
2. Larix Partners OÜ võtab tagasi avalduse GTS Group OÜ-le ÄS § 184 lg 6 alusel uue juhatuse liikme määramiseks (25.10.2019 menetlusdokumendi taotlus nr 2), kuna ajutise juhatuse liikme määramise vajadus on ära langenud ja palub kohtul jätta avaldus läbi vaatamata
3. Eelmises punktis märgitud avalduse läbi vaatamata jätmisel jätta menetluskulud selles osas menetlusosaliste endi kanda, kohaldades analoogia korras
4. Jätta 21.02.2022 M. L.u alternatiivne taotlus E. L. GTS Group OÜ juhatuse liikmeks määramiseks tähelepanuta. 13.04.2022 vastuses kohtunõudele selgitas GTS Group OÜ, et tal ei ole vastuväiteid Larix Partners OÜ-u poolt esitatud taotluste osas. Puudutatud isik I selgitas, et M. L.u juhatuse liikme staatus on küll ametiaja lõppemise tõttu läbi saanud, aga mitte põhjusel, et kohus oleks ta kohustuste rikkumiste tõttu tagasi kutsunud. Teiseks V. T.i ajutiseks juhatuse liikmeks määramiseks täna vajadus puudub, kuna V. T. on osanike otsusega juhatuse liikmeks määratud ehk ei esine olukorda, kus ühing oleks juhtimisvõimetu. Seega on menetluse lõpetamine selle taotluse osas põhjendatud. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine seoses eelmise punkti osas menetluse lõpetamisega on GTS Group OÜ-u hinnangul samuti põhjendatud. Arvestades ka, et vaidluses 5 2-19-16429 on põhirõhk olnud M. L.u rikkumistel ja tema tagasikutsumise põhjendatusel, siis on menetlusosaliste õigusabikulud eelduslikult suures osas seotud just selle taotlusega, mitte V. T.i määramisega. Samuti on V. T.i juhatusse valimine ja juhatuse liikmena registrisse kandmine viibinud just M. L.u tegevuse tõttu, kes ei ole vaatamata mitmetele Larix Partners OÜ-u nõudmistele kutsunud kokku osanike koosolekut, on peale osanike koosolekut keeldunud allkirjastamast kandeavaldust kande tegemiseks ja kandemenetluse kohtuvaidlustes esitanud seisukohti takistamaks V. T.i registrisse kandmist. Seega oleks ebaõiglane, kui kohus mõistaks selle taotluse osas menetluse lõpetamisel menetluskulud välja M. L.u kasuks. E. L. juhatusse määramise osas nõustub GTS Group OÜ Larix Partners OÜ-ga, et esiteks puudub selleks tänaseks vajadus, kuna GTS Group OÜ-l juba on uus juhatuse liige ning kohtul on võimalik ühingule juhatuse liige määrata üksnes juhul, kui ühing muutuks vastasel juhul juhtimisvõimetuks. Teiseks kinnitas GTS Group OÜ, et ei taotle E. L. juhatusse valimist ja seega on vastava taotluse esitanud M. L., kellel endise juhatuse liikmena puudub ÄS § 184 lgst 6 tulenev õigus nõuda uue juhatuse liikme määramist GTS Group OÜ-u juhatusse. Kolmandaks nõustub GTS Group OÜ OÜ Larix Partners OÜ-u põhjendustega, miks ei ole Erki Lastik sobiv juhatuse liige. M. L. vaidleb täies ulatuses nõuete ja hagi muutmisele vastu. Puudutatud isiku II seisukohal muudetud nõuded ei ole seotud käesolevas asjas varasemalt esitatud nõuetega ning tuvastusnõuete menetlemine ei ole põhjendatud.
368 lõike 1 järgi võib tuvastushagi esitada juhul, kui tuvastusnõude esitamiseks esineb õiguslik huvi. Riigikohus on rõhutanud, et tuvastushuvi puudumisel tuleb menetlusse võetud nõue
423 lg 2 punkt 2 alusel jätta läbi vaatamata (RKTKo 3-2-1-20-16, punkt 24). Käesoleval juhul puudub Larix Partners OÜ-l mh õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks. 20.04.2022 seisukohas palub puudutatud isik II M. L.:
lg 1 ja 2 alusel pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et puudutatud isik II M. L. on esitanud vastuväite hagi muutmisele. Puudutatud isik II leiab, et käesoleval juhul ei ole lubatud hagi muutmine Larix Partners OÜ-u taotletud viisil ning kohtul puudub alus anda
lg 2 kohane nõusolek hagi muutmiseks, kuna hagi muutmine ei ole menetlusökonoomne, hagi muutmine ei võimalda lahendada vaidlust lõplikult ja vältida uute kohtumenetluste algatamist. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus avalduse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd pole täidetud
Kohtu hinnangul kuulub avaldaja nõue „tuvastada, et M. L. rikkus GTS Group OÜ juhatuses olemise ajal oma juhatuse liikme kohustusi ja tema tagasi kutsumiseks esines mõjuv põhjus“ lahendamisele hagimenetluses hagimenetlusele kehtestatud reeglite kohaselt ja seetõttu ei saa seda nõuet läbi vaadata käesolevas hagita asjas, mistõttu on kohus eraldanud 03.06.2022 kohtumäärusega tsiviilasjast nr 2-19-16429, kui hagita menetluse asjast, nõude eraldi hagimenetlusse. 6 2-19-16429 Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja taotlus hagi muutmiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et avaldaja taotlus hagi muutmiseks on vastuolus
Avaldaja taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja samaaegselt muuta nii hagi eset kui alust. Kohtu järeldusel ei esine hagi muutmiseks mõjuvat põhjust ning senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei võimalda muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Avalduse läbi vaatamata jätmise nõue
lg 1 p 2 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 2-19-20574, 06.01.2021 kohtumääruse p-s 11 selgitanud, et: „Kolleegiumi varasema seisukoha järgi peab kohus juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, määrama hagejale
Alles siis, kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi
oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249/17, p 16). Kolleegium märgib, et eeltoodud põhimõte kehtib ka
lg 2 p 1 kohaldamisel.“ Larix Partners OÜ on 11.03.2022 menetlusdokumendi p-s 5 selgitanud: „Eeltoodust tulenevalt ei esine enam vajadust ega ka õiguslikku alust M. L.ut juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda, kuna tema ametiaeg on juba lõppenud.“ Seega tuleb jätta Larix Partners OÜ-u hagi M. L.’u tagasikutsumiseks GTS Group OÜ juhatusest
lg 1 p 2 kui ka
Larix Partners OÜ-u nõue M. L.u’u tagasikutsumiseks GTS Group OÜ juhatusest ei ole esitatud Larix Partners OÜ-u seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole Larix Partners OÜ-u taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb Larix Partners osaühingu avaldus juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks jätta läbi vaatamata
lg 1 p 2 ja
Menetluskulude jaotus
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 7 2-19-16429
lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramisega seotud menetluskulud juriidiline isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb
lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, võttes arvesse, et hagiavalduse tagasi võtmine on tingitud Larix Partners OÜ-st mittesõltuvatest asjaoludest.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele
lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.