Obsah (5)

§ 444§ 175§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-22-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale T. R.’ile olid hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 11.05.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Hageja on kohtule esitanud ühes hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 980 eurot ning õigusabikulud summas 576 eurot (s.o 4 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks summas 96 eurot).
3. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 980 eurot ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 õigusabikulud summas 288 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot + 20% käibemaks. 5. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja 2 vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 288 eurot koos käibemaksuga (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot + käibemaks 20%). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu (980 + 288) 1 268 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 268 eurot. 6. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3