) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Swedbank AS (edaspidi hageja) ja L. A. K. (edaspidi kostja) on sõlminud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 6 000,00 eurot intressimääraga 17% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 11. kuupäeval (lepingu tingimused p 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lisa 2). Lepingu tingimuste punkti 12.4 kohaselt on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (vt Panga Üldtingimuste punkti 9) (lisa 3). Üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.9 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid 2 kohustusi, saatis hageja 12.06.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.06.2020 (lisa 4). Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 30.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Seisuga 09.12.2021 on kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 7 001,86 eurot, millest põhiosa 5 997,99 eurot, intress 309,55 eurot ja viivis 694,32 eurot. Lepingu kehtivuse ajal kandis nõude arvestus numbrit xxxx ning lepingu lõppedes sai nõude arvestus numbri xxxx, kus kajastuvad võlgnetavad summad. Tegemist on hageja programmi eripäraga, eristamaks kehtivat ning lõppenud lepingut. Nõude arvestuse nr xxxx põhiosa arvestusest nähtub, et kostja kasutuses on krediidilimiit summas 5 997,99 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 11.04.2020 kuni lepingu lõppemiseni kokku summas 309,55 eurot. Viivist on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 – 08.12.2021 summalt 5 997,99 EUR. Seisuga 08.12.2021 (k.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 7 001,86 eurot, millest põhiosa 5 997,99 eurot, intress 309,55 eurot ja viivis 694,32 eurot ning viivis põhinõudelt (5 997,99 EUR) alates 09.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 227,47 eurot, millest põhiosa 4 188,19 eurot, intress 181,90 eurot ja viivis 857,38 eurot ning viivis põhinõudelt (4 188,19 EUR) 14% aastas alates 09.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks riigilõiv 650,00 eurot) L. A. K.’i kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldus sisaldab endas menetluskulude nimekirja, kuid kulude nimekirja, mille hageja esitas täiendavalt, järgi ongi kuluks vaid lõiv 650 €. Kohtu selgitused Kostjale on kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hageja nõue ja asjaolud Ametlike Teadaannete kaudu 23.04.22. Kostja pidi hagile vastama 14 päeva jooksul 09.05.22. Kostja ei ole hagile vastanud, teda on hoiatatud, et kui ta hagile ei vasta, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena lõivu 650,00 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 650,00 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1800 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni 4 täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650,00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus toimetab otsuse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu
lg 1 p 1 p 1 järgi, kuna kostja andmed ei ole 1) otsuse tegemise ajaks muutnud, 2) kostja ei ole ka otsuse tegemise ajaks avaldanud oma kontakte ning 3) kohtule teadaolevatel kontaktandmetel, sealhulgas hagejaga sõlmitud lepingus nimetatud andmetel ei ole kostja ka asja materjale kätte saanud ega kinnitanud e-postiga materjalide saamist ega avanud etoimikus kohtuasja materjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.