4-21-2001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2001 (2302,21,004791) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurk

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 7 (seitse) tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 7 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. G.Z-i 7 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse 1 pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 09.06.

1. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.04.2021 koostatud väärteoprotokollist nr AB1603567 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.03.2021 kell 17:50 peeti Tammsaare teel Sõpruse pst ja Kuklase tänavate vahel suunaga Kuklase tänava poole Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis G.Z, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et töötab X ja otsustas tööd teha sõidukiga. Politsei pidas kinni. Sõiduk kuulub abikaasale, kes teab, et tal juhtimisõigust ei ole, kuid ei teadnud, et ta sõiduki võttis. Varem on samuti üks kord kinni peetud. Juhtimisõigus aegus ja sõitis välismaale, jäi taastamata. Saab aru, et tegi vea. Trahvide tasumine on täiturite käes, võetakse palgast maha. On võimeline üldkasulikku tööd tegema, töötab vaba graafikuga, on töötanud pool aastat. Taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest elab koos lastega ja on vaja tööd teha ja palka teenida, saaks teha ka üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on asjas kogutud materjalidega tõendatud, küsimust teo toimepanemise üle ei ole. Ta pidi olema teadlik teo keelatusest, sest 05.06.2017 kõrvaldati ta juhtimisel LS § 91 lg 2 p 1, 3 alusel, kuivõrd ta juhtimisõigus oli peatatud 01.07.
2. Seega on tegu tahtlik, mis näitab suhtumist liiklusreeglitesse. Teda ei ole varasemalt samaliigiliste süütegude eest karistatud, nähtavalt kahetseb, mistõttu saab tema süüd hinnata väiksena. Eelnevad trahvid on tasumata, õiglane karistus oleks arest. Seetõttu taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva. On nõus kui kohus asendab selle üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
3. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on G.Z-i B ja B1 kategooria juhtimisõigus peatunud 01.07.
4. Seega selleks, et juhtimisõigust taastada, pidanuks menetlusalune isik edukalt sooritama liiklusteooria ja sõidueksami. Kohtule esitatud andmetest eksami sooritamise kohta andmeid ei nähtu, mistõttu on G.Z keelatud mootorsõidukit juhtida. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 05.06.2017, kuivõrd oli alust arvata, et tema organismis oli alkoholi üle lubatud piirmäära ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta ka LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 05.06.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni ja täieliku kainenemiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja vähemalt üks juhtimiselt kõrvaldamise alustest, s.o juhtimisõiguse omandamine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 16.03.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
5. 2 Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, valdavalt varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on tal 12 kehtivat väärteokaristust ning suurem osa väärteokaristustest on kehtivad seetõttu, et temale määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks on menetlusalusel isikul ka kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist ja varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid nii trahvide maksmiseks kui ka enda ülalpidamiseks ning rahatrahvid pole oodatud mõju taganud. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta, liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime ajal, mil ta oli süüdimõistva otsusega allutatud käitumiskontrollile, s.t ka kriminaalhooldaja järelevalve all olemine teda õiguskuulekusele ei suunanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista 3 karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on asunud tööle, mis eeldab ka varasemate võlgnevuste tasumise alustamist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist katkestusteta jätkata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4