Obsah (9)

§ 178§ 630§ 632§ 187§ 173§ 168§ 162§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 7. juuni 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-110893; R. OÜ hagi A.P. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (

§ 630

); 1 3.3

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt 23.02.2021 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ü. OÜ-ga (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr Y210223014 500,00 EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y210223014 alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 36,80% aastas ja 0,102% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 23.03.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 23.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 51,68 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 23.02.

1. Kokku kohustus kostja tasuma 620,16 eurot (igakuised osamaksed 51,68 eurot x 12 kuud + 0,00 eurot lepingutasu). Ü. OÜ maksis kostjale laenusumma välja 23.02.
2. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist laekus kostjalt 409,46 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 01.07.2021, 31.07.2021, 31.08.2021, 01.10.2021, 31.10.2021, 01.12.2021 ja 31.12.2021 edastas Ü. OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü. OÜ loovutas 16.03.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu R. OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü. OÜ kostjale 16.03.2022 teatise. 2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 217,82 eurot, intress 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 9.05.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 29,77 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 10.05.2022.a põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas. 3.Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 576 eurot. Kostja põhjendused 4.Kostja tunnistab antud hagimenetluses hageja nõuet, sest hageja on oma nõude summat korrigeerinud vastavalt tegelikule olukorrale. Õigustühised nõuded on kõrvaldatud ja teisi 2 nõutavaid summasid täpsustatud. Kuigi hageja nõue erineb kostja poolt kiirmenetluse vastuväites välja toodud summast, siis tunnistab nõuet, sest mõned kostja arvutused ei pruukinud päris täpsed olla. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav summa on nüüd tunduvalt lähemal kostja poolt vastuväites esitatud summale ja nõutav summa on kokku vähenenud lausa 106,7 eurot (algsest nõudest 25,68%), kuigi vahepeal on lisandunud 40 päeva jagu viivist. Sealhulgas on vähenenud nii põhinõue, intressinõue, viivisenõue, kui ka sissenõudekulude summa. Kiirmenetluses vastuväite põhjuseks olid õigustühiselt nõutavad summad, ehk siis leppetrahvi nõue ja lisaks suured sissenõudekulud, mille arvelt on nõue vähenenud nüüd 92,33 euro võrra. Kui hageja oleks algselt nõudnud samasuguseid summasid nagu nüüd, siis ei oleks olnud mul põhjust vastuväite esitamiseks. Sellest tulenevalt nõustub tasuma kiirmenetluse kulud (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot), kuid kuna vastuväite esitamine kostja poolt oli igati õigustatud, siis leiab, et hagimenetluse kulud peavad jääma hageja kanda. Kostja nõustub tasuma R. OÜ-le põhivõlgnevuse 217,82 eurot, intressi 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja seisuga 09.05.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 29,77 eurot ning edasised viivised alates 10.05.2022.a põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas, kiirmenetluse riigilõivu summas 65 eurot ja kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kostja palub jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. 5.Hageja täiendavalt lisab, et ei nõustu kostjaga, et hageja hagimenetluse menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Hagi esitamine tulenes ikkagi kostja laenulepingujärgse kohustuse rikkumise tõttu. Hageja võib oma nõuet muuta, täpsustada hagimenetluses. Kostja poolne kohustuse rikkumine põhjustas selle, et hageja pidi pöörduma kohtusse. Seega on põhjendatud menetluskulude hüvitamine kostja poolt. Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõuded Ü. OÜ ning nõuded tulenesid kostja ja Ü. OÜ vahel 23.02.2021 sõlmitud laenulepingust nr
5. 8.Kostja tunnistab põhinõudeid hageja poolt märgitud suuruses, kuid palub jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3 9.Kohus leiab, et laenulepingust nr Y210223014 tulenev põhivõlgnevus 217,82 eurot, intress 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 29,77 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot on õiguslikult põhjendatud ja eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 217,82 eurot, intressi 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,77 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning viivis alates 10.05.2022 põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudub vaidlus, et kostja võttis hagi kohe vastuses õigeks. Pooled vaidlevad selle üle, kes peaks kandma menetluskulud. Kohus peab menetluskulude jaotamiseks tuvastama, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Kostja leiab, et kui hageja oleks kiirmenetluses nõudnud samasuguseid summasid nagu hagiavalduses, siis ei oleks olnud kostjal põhjust vastuväite esitamiseks. Sellest tulenevalt nõustub kostja tasuma kiirmenetluse kulud, so riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja ei pöördunud hagiga kohtusse ennatlikult, mis õigustaks menetluskulude hageja kanda jätmise. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti korduvalt e-kirju/meeldetuletusi seoses laenulepingust Y210223014 võlgnevuste tasumiseks enne kohtumenetluse algatamist ning kostja võlgnevust ei tasunud. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd on tõendatud, et kostjale oli saadetud enne kohtusse pöördumist korduvaid meeldetuletusi, milles võlausaldaja nõudis kohustuse täitmist, kuid kostja vaatamata sellele kohustust ei täitnud, siis ei ole hagi esitamine

§ 168lg 6 tähenduses hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta hageja kanda.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

12.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja kulutused õigusabile 576 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. 13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 80 (1hx80) eurot, koos käibemaksuga 96 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet. Esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, põhjendatud advokaadist 4 esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 256 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 96 eurot, koos käibemaksuga). 14.Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 256 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 15.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5