← Eesti

2-21-5458/29

Obsah (4)§ 102§ 101§ 99§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-5458 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

) § 101 lg 1 järgne elatise miinimumäär 292 eurot, alates hagi esitamisest kuni iga hageja täiselaiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta hagejate ema J.J. (endine X) pangaarvele selgitusega "elatis laste A.A., B.B. ja C.C. ülalpidamiseks" jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja (hagejate isa) hagejatega koos alates 2021. a veebruarist. Ema poolt esitatud kalkulatsioonide kohaselt on hagejate kulutused järgmised: • • • A. kulutused kokku 8691 eurot aastas, seega umbes 724 eurot 24 senti kuus, sh koolitarbed 1162 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 5020 eurot. B. kulutused kokku 7735 eurot aastas, seega umbes 644 eurot 58 senti kuus, sh koolitarbed 614 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 4740 eurot. C. kulutused kokku 9124 eurot aastas, seega umbes 760 eurot 33 senti kuus, sh koolitarbed 1618 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus, taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid, hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 4940 eurot. Lapsed käivad eripedagoogi juures, see maksab 150 eurot kuus. Kahel lapsel on prillid, see maksab igale lapsele umbes 250 eurot igal aastal. Korteri kulud on iga kuu umbes 600 eurot (elekter, tv, soojus, vesi, kindlustused, korterilaen, korteri valve, kommunaal). 4

(13)Söögiraha 900 eurot kuus ja bensiiniraha 100 eurot. Riided iga kolme kuu tagant on igale lapsele 300 eurot. Koolitarbed aastas igale lapsele 450 eurot. Sünnipäeva kulud igale lapsele 200 eurot, taskuraha nädalaks igale lapsele 10 eurot. Hagejate ema palk on keskmiselt 850 eurot kuus. Kostja maksis
  1. a märtsis kolmele lapsele elatist kokku 450 eurot, rohkem ei olevat kostjal võimalik maksta. Kostja keskmine palk on 1500 eurot.
  2. Kostja nõustus elatise tasumisega 150 eurot lapse kohta kuus, muus osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei kavatse ta ülalpidamiskohusest vabaneda ning maksab vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist kokku 450 eurot kuus, s.o 150 eurot lapse kohta. Samas on laste vajadused hagis valesti märgitud ja kunstlikult suurendatud. Kostja ei eita seda, et lapsed käivad eripedagoogi juures, kuid kulu suurus on tõendamata ja on kunstlikult suurendatud. C. ja A. kannavad prille, aga C. olid prillid ostetud rohkem kui aasta tagasi ning A. osteti esimesed prillid
  3. a alguses ca 200 euro eest. Seega on kulu prillidele hagis märgitust väiksem. Keskmised eluasemekulud on ligikaudu 300 eurot. Kostja arvestab seejuures kuluna ka korterilaenu kuumakset 47 eurot 37 senti, mida hagejate ema pangale maksab (see on laste vanemate ühiskohustus). Kulutused toidule summas 900 eurot on liiga suured. Kulud toidule moodustavad 150 eurot kuus ühele lapsele. Hagejate ema kulu kütusele suuruses 100 eurot ei ole asjakohane kulu laste vajaduste kindlaksmääramisel. Kulutused riietele ja jalanõudele suuruses 300 eurot ühele lapsele kolme kuu tagant on liiga suured. Kõik hagejad on samast soost ning enamust vanemate poegade riideid ja jalanõusid (mis on heas seisundis) saavad kanda ka nooremad pojad. Kõnealuse kulu mõistlik suurus on ca 100 eurot kolme kuu tagant. Kulutused koolitarvetele 450 eurot igale lapsele on alusetu. See kulu ei ületa 100 eurot aastas ühele lapsele. Kulu hüvitatakse kostja tööandja poolt. Iga kooliaasta alguses maksab kostja tööandja 100 eurot igale kostja lapsele. Laste sünnipäevi tähistatakse kodus koos vanemate ja vanavanematega. Selle kulu suurus on ca 50 eurot, mitte hagis märgitud 200 eurot. Kostja leidis, et esineb

§ 102

lg 2 kohane alus elatise vähendamiseks, kuna kostja peab andma ülalpidamist kolmele lapsele. Samuti palus kostja võtta arvesse hagejate ema poolt saadavat peretoetust kogusummas 520 eurot kuus. Kostja palus määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks, kuna kostja töötasu laekub kuu alguses. MAAKOHTU LAHEND
  2. Maakohus rahuldas
  3. detsembri
  4. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
  5. aprillist 2021 kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o C. kasuks kuni XXXX 2024, B. kasuks kuni XXX 2030 ja A. kasuks kuni XXX
  6. Kohus märkis, et elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 10-ks kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele selgitusega "elatis laste A.A., B.B. ja C.C. ülalpidamiseks" ning kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest elatisena tasutud summasid. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 5

(13)Kohus analüüsis hagis märgitud kulude, sh kulud riietele, toidule, transpordile, eraõpetajale, tasukarahale, sünnipäevade pidamisele, põhjendatust. Kohus leidis, et hagejate poolt välja toodud kulud riietele on osaliselt põhjendamatud (kulud on põhjendamatud nii riiete koguse kui maksumuse osas). Samuti ei ole põhjendatud hagejate märgitud kulu toidule 10 eurot lapse kohta päevas. Kohus nõustus kostjaga, et tegelik kulu toidule võib olla 5 eurot lapse kohta päevas. Hagejad ei ole tõendanud väiteid lastel esinevate puuete kohta ega selle kohta, millega on puuded seotud (allergilisus, jne, mis tingiks erilise toidu valiku, vms). Prillid on vajalikud nägemise korrigeerimiseks, kuid ei too kaasa eritoitumise vajadust. Samuti pidas kohus osaliselt põhjendamatuks hagejate märgitud transpordikulusid ning kulusid repetiitoritele. Laste sünnipäevade korraldamise kulu osas nõustus kohus kostjaga, leides, et mõistlik kulu on 50 eurot lapse kohta aastas. Kulud taskurahale pidas kohus täies ulatuses põhjendamatuks. Tegu ei ole sellise kululiigiga, mille peab tagama elatise tasumisega. Taskuraha andmine (10 eurot lapsele nädalas) on isiku enda vabatahtlik otsustus, mitte kohustus. Kohus analüüsis ka vanemate varalise seisu kohta kogutud ja esitatud andmeid, sh Maksuja Tolliametilt (MTA) saadud andmeid vanemate sissetuleku kohta. Hagejate ema neto-sissetulek ajavahemikul
  1. oktoobrist 2020 kuni
  2. septembrini 2021 oli kokku 22 074 eurot 14 senti (tulu sisse kuulub ka Pensionikeskuse poolt tehtud netoväljamakse summas 9298 eurot 92 senti), keskmiselt seega 1839 eurot 51 senti kuus. Arvestades hagejate ema neto-tulust 22 074 eurot 14 senti maha Pensionikeskusest saadud 9298 eurot 92 senti, moodustab hagejate ema aastatulu 12 775 eurot 22 senti, s.o 1064 eurot 60 senti kuus. Kostja neto-sissetulek ajavahemikul
  3. oktoobrist 2020 kuni
  4. septembrini 2021 oli 21 121 eurot 48 senti, s.o 1760 eurot 12 senti kuus. Sotsiaalkindlustusameti
  5. aprilli
  6. a vastusest nähtub, et hagejate emale makstakse igakuiselt lapsetoetusi kokku 220 eurot (60+60+100) ja lasterikka pere toetust 300 eurot, kokku 520 eurot. Hagejate ema neto-töötasu on tema väidete kohaselt on 1000 eurot kuus ning alates
  7. a augustist 800 eurot kuus. Nimetatud summale lisandub peretoetus 520 eurot kuus. Kui lisada siia kostja poolt senini tasutud elatis summas 450 eurot kuus, moodustas hagejate ema neto-sissetulek ca 1970 eurot, alates augustist 2021 aga 1770 eurot kuus, laste minimaalsed kulud moodustavad aga ca 2151 eurot 66 senti kuus (3×717,22). Ka ema sissetulekuid ja saadavaid toetusi ning kostja tasutavat elatist arvestades olid hagejate ema poolt esitatud kalkulatsioonides näidatud kulutused kohtu hinnangul ebamõistlikult suured. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt peavad vanemad andma lastele elatist võrdses ulatuses, seega, kui hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist summas 292 eurot lapse koht kuus, kokku 876 eurot, siis peab ta ka ise tagama samas suuruses summa (arvestamata peretoetusi). Kui lähtuda hagejate ema praegusest neto-töötasust 800 eurot kuus, ei ole ta võimeline andma lastele ülalpidamist kokku 876 eurot kuus. Kui jagada hagejate seadusliku esindaja sissetulek 800 eurot hagejate ja nende esindaja vahel, siis maksimaalne elatise summa, mida hagejate ema saaks enda töötasust võimaldada, on 200 eurot lapse kohta kuus (800÷4=200). 6
(13)Kohus tuvastas X-tee kaudu teostatud päringute põhjal, et kostjale ega hagejate emale ei luulu sõidukeid. Kostja on kantud registris märgitud I.I. kuuluva sõiduki Volkswagen Golf kasutajana. Transpordiameti liiklusregistrist ei nähtu, et kostja oleks tema pool liisingusse võetud sõiduki Škoda Kodiaq kasutaja. Selle põhjal eeldas kohus, et kostja ei kanna enam nimetatud sõiduki liisimise ja kindlustusega seotud kulusid. Kinnisvarast kuulub hagejate emale ja kostjale ühisomandina korteriomand aadressil XXXXXXX linn, X vald, kus hagejate ema koos hagejatega elab. Seega puudub kostjal vara, mida elatise katteks realiseerida. Kohus järeldas kokkuvõttes, et asjas esinevad alused

§ 102

lg 2 kohaldamiseks ja elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud alammäära. Kohus võttis arvesse, et kostja peab tasuma elatist kolmele lapsele. Kostja poolt kantavate täiendavate kulude osas selgitas kohus, et ainuüksi kulude (liisingud, järelmaksud, kindlustused) olemasolu ei anna iseenesest alust elatise summa vähendamiseks. Seadus ei keela kostjal anda lastele lisaks elatisele ka täiendavat ülalpidamist. Kohus võttis arvesse ka seda, et hagejate esindaja saab peretoetust kogusummas 520 eurot ning seega on hagejate vajalikud, põhjendatud vajadused osaliselt kaetud peretoetustega (iga lapse kohta ca 173 eurot 33 senti). Kuna hagejate ema saaks enda töötasust lähtuvalt anda hagejatele elatist 200 eurot kuus lapse kohta, siis, lähtudes sellest, et vanemad peavad andma ülalpidamist võrdses ulatuses, on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks 200 eurot kuus lapse kohta, s.o kokku 600 eurot. Kohus leidis, et kostja on võimeline enda sissetulekust maksma elatist kogusummas 600 eurot kuus, s.o 200 eurot kuus lapse kohta. Elatise tasumise kuupäeva kindlaksmääramisel lähtus kohus kostja taotlusest ja määras elatise maksmise kuupäevaks mitte hiljem kui jooksva kuu

  1. kuupäev. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. Kostja palub
  3. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt lapse C. kasuks välja elatis 172 eurot 80 senti kuus alates hagi esitamisest (s.o
  4. aprillist 2021) kuni lapse täisealiseks saamiseni; A. kasuks elatis 172 eurot 80 senti kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ning B. kasuks elatis 129 eurot 88 senti kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja palub määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  5. kuupäevaks hagejate ema arvelduskontole. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus kostja vastuväiteid, mille kohaselt tuleks elatist vähendada alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär paneb elatist maksma kohustatuid isikuid ebavõrdsesse olukorda ning et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

2020. a avalikustatud Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" järgi on 3–6-aastaste laste ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal kuus kokku 318 eurot. Ühtlasi on uuringus leitud, et uus 7

(13)miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 172 eurot (343÷2) kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot (388÷2) kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kostja leiab, et uuringu andmed on mõjuv põhus elatise miinimummäära vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel ning teisi põhjendusi pole vaja otsida.

Kostja rõhutas, et praegusel juhul tuleb tugineda olemasolevatele ja usaldusväärsetele tõenditele, mis objektiivselt kinnitavad konkreetset faktilist asjaolu, mitte eeldustele ja oletustele. Kostja taotles maakohtult hagivastuses nimetatud uuringute tulemuste tsiviilasja materjalide juurde võtmist ja nendega arvestamist asja lahendamisel. Samuti palus kostja maakohtul arvesse võtta, et

  1. a-l on Riigikogu menetluses perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt elatise baassumma on palju väiksem kui kehtivas perekonnaseaduse redaktsioonis. Alates
  2. jaanuarist 2022 jõustus perekonnaseaduse muutmise seadus, millega on muudetud miinimumelatise arvestamise aluseid. Elatise suurus arvutatakse valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Arvestades asjaolu, et hagejate ema ei tõendanud ega põhjendanud iga lapse faktilisi vajadusi ja igakuiseid kulutusi, tuleb elatise suuruse kindlaks määramisel lähtuda kehtiva

§ 101lg-tes 3–7 sätestatust.

Sel juhul on võimalik elatise suurust arvestada elatiskalkulaatori abil. Arvestades kostja sissetulekuid 1760 eurot kuus moodustab Justiitsministeeriumi veebilehel (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kättesaadava elatisekalkulaatori järgi nii C.le kui ka A.le tasutav elatis 172 eurot 80 senti ning B. makstav elatis 129 eurot 88 senti. Elatise summa kolmele lapsele kokku on 475 eurot 48 senti. Kostja hinnangul on elatiskalkulaatori abil arvestatud elatise suurused mõistlikud ja on lähedased kostja poolt pakutud ja tasutud elatise suurusega (kostja maksab igakuiselt hagejate emale elatist kolme lapse ülalpidamiseks 450 eurot). 5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Hagejate hinnangul on elatisekalkulaatori abil tehtud arvestustele tuginemine põhjendamatu. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagejad on maakohtu menetluses põhjalikult segitanud ja tõendanud iga hageja vajadusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada kostjalt alates
  2. jaanuarist 2022 hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas. 8

(13)Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja igakuise elatise ajavahemikul
  1. jaanuarist 2022 kuni
  2. märtsini 2022 hageja C. kasuks 172 eurot 80 senti kuus, A. kasuks 172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks 129 eurot 88 senti kuus. Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates
  3. aprillist 2022 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, määrates otsuses ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates
  4. aprillist 2022 on C. elatise suurus 175 eurot 65 senti kuus, A. elatise suurus 175 eurot 65 senti kuus ja B. elatise suurus 129 eurot 88 senti kuus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  5. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on poolte hagejate osaliselt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt alates
  6. aprillist 2021 iga hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis temalt välja elatise C. ja A. kasuks suuremas ulatuses kui 172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks suuremas ulatuses kui 129 eurot 88 senti kuus. Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hagejate nõuded elatise saamiseks 200 eurot kuus ületavas ulatuses rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all ka maakohtu poolt otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 kindlaks määratud otsuse täitmise kord, mh osas, mille järgi tuleb elatis kanda iga jooksva kuu 10-ks kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele. Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
  7. Alates
  8. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
  9. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

  1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt enne
  3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete kohta nt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates
  6. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Ringkonnakohus on seda pooltele
  7. veebruaril 2022 saadetud kirjas ka selgitanud (II kd, tl 155). 8.
  8. Alates
  9. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi lõigete 2–7 alusel arvestatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg-te 3–7 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida 9

(13)indekseeritakse iga aasta
  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (eelnõu 474 SE; Riigikogu XIV koosseis) kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Sarnaselt enne
  4. jaanuari 2022 kehtinud regulatsiooniga võib kohus ka alates
  5. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 102

lg 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8.

  1. Alates
  2. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise osas tuleb seega võtta aluseks seadusega kehtestatud baassumma, asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, ning B. ja A. osas (teine ja kolmas laps) ka nende vanuste vahet. Maakohus ei ole tuvastanud, et kõik hagejad või mõni nendest viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt seitse päeva kuus. Apellatsioonimenetluses kostja seda ka ei väida ega tugine hagejatele vahetu ülalpidamise andmisele (

§ 101lg 6).

8.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et hagejate vajadused ületaksid alates
  2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Vaidlusaluste kulude kohta, s.o kulud riietele, toidukulud, kulud transpordile, sünnipäevade korraldamisele, ei ole hagejad tõendeid esitanud. Seega tuleb alates
  3. jaanuarist 2022 mõista hagejatele välja elatis alates
  4. jaanuarist 2022 kehtivas miinimummääras, arvestades hagejate nõuete apellatsioonkaebusega vaidlustatud osa. 8.
  5. Alates
  6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil 10

(13)Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Ajavahemikul alates

  1. jaanuarist kuni
  2. märtsini 2022 oli

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) 43 eurot 44 senti. Seega on ajavahemiku

  1. jaanuar kuni
  2. märts
  3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti. 8.
  4. Kuna A. ja B. vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb B. elatist vähendada võrreldes A. elatisega 15% võrra (

§ 101lg 7), seega oleks B.

arvestatava elatise miinimummäär kõnealuses ajavahemikus 206 eurot 92 senti. 8.6. Eelmärgitud miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused.

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas. Asja materjalidest nähtuvalt makstakse pere esimesele kahele lapsele (C. ja A.) lapsetoetust 60 eurot kuus ning kolmandale lapsele (B.) 100 eurot kuus, lisaks saab pere lasterikka pere toetust 300 eurot kuus (I kd, tl 69). Nimetatud summadest on kostja osa pool iga lapse kohta kuus ehk C. ja A. puhul 80 eurot kuus ja B. puhul 100 eurot kuus. 8.

  1. Seega oleks ajavahemiku
  2. jaanuar –
  3. märts
  4. a eest kostjalt nii C. kui ka A. kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 163 eurot 44 senti kuus (243,44–80) ning B. kasuks välja mõistetava elatise suuruseks 106 eurot 92 senti kuus (206,92–100). Ringkonnakohus lähtub samas ajavahemiku
  5. jaanuar –
  6. märts 2022 välja mõistetava elatise osas apellatsioonkaebuse piiridest ning mõistab kostjalt C. ja A. kasuks välja elatise 172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks elatise 129 eurot 88 senti kuus. 8.
  7. Lähtudes hagejate nõudest tuleb alates
  8. aprillist 2022 elatis välja mõista muutuva suurusena, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot (
  9. jaanuari
  10. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta
  11. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  12. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seni kuni kostja on kohustatud tasuma elatist nii A.le kui ka B., vähendatakse B. makstavat elatist 15% võrra võrreldes A.le makstava elatise summaga. 8.
  13. Apellatsioonkaebuse piire arvestades ei saa muutva suurusena väljamõistetav elatis olla C. ja A. puhul väiksem kui 172 eurot 80 senti kuus ning B. puhul väiksem kui 129 eurot 88 senti kuus ja ühegi hageja puhul suurem kui 200 eurot kuus. 8.
  14. Statistikaameti andmete kohaselt on
  15. aprilli
  16. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on
  17. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (200×4,6%).
  18. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 senti. Eelmärgitut arvestades on C.le ja A.le arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti ning B. arvestatava elatise miinimummääraks 217 eurot 29 senti (255,64 11

(13)× 85%). Ka nimetatud summadest tuleb

§ 101lg 5 alusel maha arvata lastele makstavad toetused ülalmärgitud määras.

Seega on alates

  1. aprillist 2022 C. ja A. elatise suurus 175 eurot 65 senti kuus (255,64– 80). B. elatis oleks eeltoodud arvestuste põhjal 117 eurot 29 senti kuus (217,29–100), kuid lähtudes apellatsioonkaebuse piiridest on see 129 eurot 88 senti kuus.
  2. Ajavahemiku
  3. aprill kuni
  4. detsember 2021 eest välja mõistetud elatise osas (200 eurot igale lapsele kuus) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. 9.
  5. Maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Apellatsioonkaebuses ei väida kostja vastupidist. 9.2. Hagejad on taotlenud elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagi esitamise ajal oli elatise

§ 101lg 1 kohane miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus.

Üldjuhul ei või igakuine elatis olla väiksem kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Erandina saab alla alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Maakohus on seda sätet rakendanud ning mõistnud elatise välja alla enne

  1. jaanuari 2022 kehtinud alammäära. Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukohad on enne
  3. jaanuari 2022 kehinud õigust arvestades otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. 9.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud lahendama vaidluse Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" andmete põhjal. Kostja selline seisukoht ei põhine hagi esitamise ajal kehtinud ega praegu kehtival õigusel ega kujunenud kohtupraktikal.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse sama paragrahvi lõike 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul mh tema kasvatamise kulutusi. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1). Maakohus on eelmärgituga elatise väljamõistmisel arvestanud. Uuringu andmed iseenesest ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

Samuti ei olnud maakohtul alust kohaldada ajavahemiku

  1. aprill kuni
  2. detsember 2021 eest välja mõistetava elatise suuruse leidmisel
  3. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse sätteid. 12

(13)
  1. Alates
  2. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti tuleks menetluskulud jätta poole endi kanda TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel. Esitatud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.