← Eesti

4-22-1916/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-1916 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus, millega rahuldati sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Pavel Utkinile asenduskaristuse kohaldamiseks. Pavel Utkin (isikukood 39711020816). Viibimiskoht Viru Vangla Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja Pavel Utkini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohus asendas
  7. juuni
  8. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-1185 Pavel Utkinile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  9. detsembri
  10. a otsusega (jõustus
  11. detsembril 2020) väärteoasjas nr 2302,19,008459 NPALS § 151 eest määratud rahatrahvi 25 trahviühikut, 2 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele pärast Harju Maakohtu
  12. novembri 2021 otsusega nr 1-21-7358 mõistetud vangistuse lõppemist.
  13. Kohus tuvastas, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtutäituri andmetel puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata. Rahatrahv on tasumata. Võlgnik ei tööta. P. Utkin kinnitas, et rahatrahv on tasumata. Seetõttu on alus asendada rahatrahv arestiga. Üldkasuliku töö määramist ei pidanud kohus eesmärki täitvaks, kuivõrd P. Utkinit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka Viru Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a määrusest (1-21-7358), 1 millega P. Utkin jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et varasem üldkasulik töö on ebaõnnestunud. Seega oleks üldkasuliku töö sooritamine vähetõenäoline. MÄÄRUSKAEBUS
  16. P. Utkin esitas määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja asendada rahatrahvi üldkasuliku tööga. Kaebaja ei ole rahul, et kohus tugines väärteoasjaga mittepuutumuses olevale kriminaalasjale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et P. Utkinil on rahatrahv 25 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
  18. Ringkonnakohus ei pea taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada ka isikut iseloomustavat materjali. P. Utkinit on korduvalt karistatud. Kui isikul ei ole piisavat motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka üldkasuliku töö tegemiseks. Ka nähtub P. Utkini varasemast elukäigust, et tal on probleeme alkoholiga (korduvkaristatus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, poodidest alkoholi varastamine). Kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
  20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja P. Utkini määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.