Obsah (6)

§ 118§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-2529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2529 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär J

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 5 aastat ning

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 järgi loeti Aleksandrs Krasnovsile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti talle liitkaristuseks 5 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati tema karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.09.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.03.11.2016.

a ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. 23.08.2019.a vabastati Aleksandrs Krasnovs Pärnu Maakohtu 27.03.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2529 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 09.03.2021.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega pöörati Aleksandrs Krasnovsile Pärnu Maakohtu 27.03.
2. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta, 11 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele.
3. Aleksandrs Krasnovs kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 24.05.
4. a ja lõpp 06.05.
5. a.
6. 05.05.
7. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandrs Krasnovsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
8. Prokurör esitas seisukoha Aleksandrs Krasnovsi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Aleksandr Krasnovs on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu varasemad karistused tema käitumist seadusekuulekamaks muutnud. Süüdimõistetu näol on tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga, kelle kuriteod on muutunud ajas raskemaks. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleb eelkõige tema varasemast käitumisest ja suhtumisest õiguskorda. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandrs Krasnovsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Süüdimõistetu Aleksandrs Krasnovs selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise korral minna elama Pärnu linnas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakoju. Süüdimõistatu sõnul elab seal lähedal ka tema ema, kes on osaliselt valmis teda toetama. Hetkel Aleksandr Karasnovsil töökohta ei ole, kuid tal on plaanis see endale otsida ja ta usub, et Samaaria turvakodus on tal võimalik see kiiremini endale leida. Süüdimõistetu on aru saanud, et ta peab aktiivselt tegelema oma sõltuvusega ning ta on valmis võtma endale lisakohustuse minna ravile. Samuti soovib süüdimõistetu endale tugiisikut, kes oskaks teda suunata erinevatesse sotsiaalprogrammidesse. Kinnipeetava sõnul on ta muutunud kohusetundlikumaks ja tal on rohkem motivatsiooni. Vangistuses viibimise ajal sündis talle tütar ning samuti on tal ka poeg, kellega ta sooviks koos olla. Kõige olulisemaks peab Aleksandrs Krasnovs enda sõltuvusprobleemiga tegelemist.
10. Kaitsja toetab Aleksandrs Krasnovsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas adekvaatselt, millised kuriteod ta on toime pannud ja kuidas ta plaanib oma eluga edasi minna. Tal on olemas asjad, mis teda motiveerivad. Süüdimõistetu tajub, et tal on vaja vabaneda sõltuvusest ja sellega tegelemiseks on ta nõus minema ravile ning ta soovib endale ka tugiisikut. Kaitsja leiab, 2 et ei ole õige teha järeldusi selle pinnalt, et kinnipeetavat on juba korra enne tähtaegselt vangistusest vabastatud. Kaitsja toetab Aleksandrs Krasnovsi soovi alluda kriminaalhooldusele ajal, mis tal on karistuse kandmise lõpuni jäänud. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8. Aleksandrs Krasnovs on süüdi tunnistatud teise astme kuritegudes ning ta on praeguseks ära kandnud vähemat poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohus peab kahetsusväärselt nentima, et süüdimõistetu Aleksandrs Krasnovsi senine elukäik on olnud keeruline. Aleksandrs Krasnovs on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning praegu kannab ta teist reaalset vangistust. Varasemalt on ta toime pannud vargusi, joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise ning korduvalt rünnanud võimuesindajat. Raskus- ja vägivaldsusaste on muutunud ajaga raskemaks. Viimase kuriteo raames kasutas isik külmrelva, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, puudulik probleemilahendamise oskus ja kuritegelik hoiak. Praegu kannab ta karistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja varguse katse eest. Aleksandrs Krasnovsi korduvad kriminaalkaristused näitavad selgelt isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ja viitavad talle omaks saanud käitumismustrile.
2. Sellegipoolest ei saa pelgalt Aleksandres Krasnovsi senise elukäigu põhjal leida, et käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki osaliselt saavutanud. Süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Aleksandrs Krasnovsil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta osalenud vangla majandustöödel ja viha juhtimise sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammis osaledes oli süüdimõistetu algul tagasihoidlik, kuid hiljem võttis aktiivselt vestlustest osa, kuid kodutöödesse suhtus negatiivselt. Individuaalsel vestlusel isik tunnistas, et varasem eluviis ei ole jätkusuutlik. Vangistuses viibides osales süüdimõistetu ka tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuid läbiviija hinnangul oli ta tundides väheaktiivne ja ülesandeid täitis osaliselt. Samuti puudus isikul huvi ja tõsine soov muuta oma elu. Eeltoodust nähtub, et kuigi süüdimõistetu on osalenud erinevates programmides ja grupitundides ei ole ta nendesse täielikult pühendunud ja on täitnud sealseid ülesandeid pealiskaudselt. Seega ei ole kohus käesoleval hetkel veendunud, et süüdimõistetu soovib tõsikindlalt enda elus muutuseid teha.
3. Aleksandrs Krasnovsi vabanemisjärgsetele elutingimustele võib anda positiivse hinnangu. Tal on võimalus asuda elama Pärnu linnas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakoju, kus on talle tagatud abi ja toetus. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil avaldatu põhjal on Aleksandrs Krasnovsil samuti head suhted oma emaga, kes on nõus teda vabanemise korral vähesel määral ka rahaliselt toetama, kuna kinnipeetaval endal töökohta ei ole. Suhted isaga on üksnes formaalsed, kuna isal on uus pere. Süüdimõistetu enamus sugulasi elab Läti Vabariigis ja nendega tihe side puudub. Kinnipeetav tõi kohtuistungil välja, et tema viimase vangistuse ajal sündis talle tütar ning 3 varasemast kooselust on tal ka poeg, kes motiveerivad teda õiguskuulekalt elama ja kelle kasvatamises ta osaleda sooviks. Samas tuleb nentida, et hetkel, mil süüdimõistetu pani toime kuriteod, mille eest ta käesoleval hetkel karistust kannab, oli tal samuti poeg juba olemas, kuid see ei mõjutanud teda piisavalt, et elada seaduskuulekat ja täisväärtuslikku elu.
4. Süüdimõistetu puhul ei saa vaadata mööda tema sõltuvusprobleemidest, mis on tugevalt soodustanud kuritegude toimepanemist. Aleksandrs Krasnovsil on diagnoositud sõltuvus erinevatest narkootilistest ainetest. Nii alkoholi kui narkootikume on ta tarvitanud teismelisest saadik. Alkoholi on sageli tarvitanud mälukaotuseni, kuna ei tunneta oma piire. On varasemalt alkoholiga seonduvalt läbinud rehabilitatsiooniprogrammi, kuid see ei ole tulemit andnud. Aleksandrs Krasnovsi sõnul tarvitas ta enne vangistust amfetamiini igapäevaselt. Lisaks on ta tarvitanud fentanüüli, kanepit, metamfetamiini ja olnud metadoonikeskuses arvel. Ta on korra läinud iseseisvalt ka Viljandi haiglasse sõltuvusravile, kuid jättis selle nädala möödudes pooleli. Viimased kuriteod on süüdimõistetu toime pannud just alkoholi- ja narkojoobes. Kinnipeetava sõnul saab ta aru, et tal on probleeme ja nendega tuleb tegeleda. Kohtuistungil ütles süüdimõistetu, et eelmise vangistuse ajal suutis ise loobuda talle määratud metadoonist ja see motiveerib teda ka edasi. Paraku nähtub aga kohtule esitatud materjalidest, et vangistusest vabanedes hakkas ta uuesti narkootilisi aineid ja ka alkoholi tarvitama. Oma viimase kuriteo pani ta toime olles seejuures alkoholi- ja narkojoobes. Kuigi Aleksandrs Krasnovs väljendab sõnades suurt soovi sõltuvusainetest loobumiseks ning on valmis osalema programmides ka vabanemise järgselt, esineb siiski arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks alkoholi või narkootikumide tõttu. Seda riski ei maandaks ka kriminaalhooldus ja võimalikud lisakohustused.
5. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Kinnipeetav on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nende läbiviimisel on täheldatud osalisi positiivseid muutuseid. Teisalt on Aleksandrs Krasnovsile antud varasemalt võimalus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, kuid ta on rikkunud talle kohtu poolt pandud kohustusi ja käitumiskontrolli nõudeid ning jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu järgib ühiskonnas kehtivaid norme üksnes valikuliselt, endale vajalikus ulatuses. Ta on ka varasemalt avaldanud korduvalt motivatsiooni muutusteks, kuid seniajani need püsima ei ole jäänud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et isikut ei ole võimalik usaldada, et ta sellel korral vabaduses olles teisiti käituks.
6. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Olenemata kinnipeetava mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, siis Aleksandrs Krasnovsi puhul see ülaltoodust nähtuvalt nii ei ole. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada suureks. Kohus on arvamusel, et isiku tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik ning isikul oleks vaja veidi pikemat aega, et eluterved põhimõtted kinnistuksid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandrs Krasnovsi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Aleksandrs Krasnovsi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.06.2022 kohtuistungist osa advokaat Gerda-Johanna Pello. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 81,60 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud ja KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud summa Aleksandrs Krasnovsilt sisse nõuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing 4