Obsah (7)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56

Kriminaalasi nr 1-22-957 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-957 (21278000845) Kohtunik Marek

§ 121

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ALEKSANDR KOSSAREV Isikukood 36312200300, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, e-post: Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxx Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 25. aprill 2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aleksandr Kossarev

§ 121lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksandr Kossarevi eelvangistuses viibitud aeg 12.06.13.06.2021. a, s.o kaks päeva karistusaja hulka ning mõista Aleksandr Kossarevile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Kossarev ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Aleksandr Kossarevi käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Aleksandr Kossarev kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse 6.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.05.

1. a. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Rahuldada kannatanu Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi varalise kahju osas täielikult ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel Aleksandr Kossarevilt Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxkasuks välja 1762 eurot ja 98 senti varalise kahju hüvitamiseks ja 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, kokku 3762 eurot ja 98 senti. Kahjuhüvitis tuleb maksta Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxarveldusarvele AS SEB Pank xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides makse tegemisel selgituse „Aleksandr Kossarev, kriminaalasi 1-22-957, tsiviilhagi hüvitamine“.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Kossarevilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 eurot, ekspertiisitasu summas 84 eurot, kaitsjatasu summas 713 eurot ja 88 senti.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksandr Kossarevil on õigus menetluskulud kogusummas 1778 eurot ja 88 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-22-957, menetluskulud, Aleksandr Kossarev“.
7. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-R plaadid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
9. Aleksandr Kossarevi süüdistatakse selles, et tema 12.06.2021 kella 14:20 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, magamistoas peksis oma endist abikaasat Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxtugevajõuliselt puidust taburetiga valimatult vähemalt neljal korral pähe. Löökide tõrjumiseks püüdis kannatanu end kätega varjata ning selle käigus tabasid löögid ka viimase mõlemat kätt. Peksmise käigus taburet purunes. Seejärel lükkas süüdistatav kannatanu voodile pikali ning jätkas tugevajõulist ning valimatut peksmist purunenud tabureti jalaga, lüües sellega vähemalt kümnel korral kannatanule pähe ning tabades ka löökide tõrjumiseks ette pandud käsi. Peksmisega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x.
10. Sellega pani Aleksandr Kossarev toime

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

1. Peksmise käigus lõhkus Aleksandr Kossarev ära kannatanule kuuluva puidust voodi väärtusega 179 eurot, verega sai kokku ja muutus kasutuskõlbmatuks terve voodipesukomplekt väärtusega 36,99 eurot; padi väärtusega 33,24 eurot; tekk väärtusega 61,74 eurot; päevatekk väärtusega 14,99 eurot; purunesid kannatanu kaelas olnud pärlitest kaelakett väärtusega 98 eurot, pärlitest käekett väärtusega 51 eurot ja hõbedast käevõru väärtusega 96 eurot. Kokku rikutud ja lõhutud esemete väärtus 570 eurot ja 96 senti ja kannatu esitas tsiviilhagi. II Kohtu seisukoht
2. Aleksandr Kossarevile on esitatud süüdistus selles, et ta peksis oma endist abikaasat, Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, 12.06.2021 kella 14.20 paiku Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxxx2 asuvas korteris tugevajõuliselt puidust taburetiga valimatult vähemalt neljal korral pähe. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Peksmise toimepanemine on tõendatud ning sellele ei ole vastu vaielnud ei süüdistatav ega tema kaitsja.
3. Asitõendi vaatlusprotokollis, mis kajastab Häirekeskuse helisalvestist, ütleb süüdistatav, et kakles abikaasaga ja tekitas talle vigastusi ning on vaja kiirabi ja politseid. Sündmuskohale saabunud politsei vormikaamera salvestise vaatlusprotokollist on näha 12.06.2021 sündmuskohal avanenud vaatepilt magamistoast ja verega kaetud Aleksandr Kossarevist.
4. Kannatanu andis kohtuistungil ütluseid selle kohta, et kui ta 12.06.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jõudis tekkis neid endise abikaasa, Aleksandr Kossareviga, tüli korteri jagamise pärast. Kui süüdistatav kuulis, et kannatanu soovib korterisse elama asuga uue abikaasaga, ägestus Aleksandr Kossarev ning lõi kannatanut mitmeid kordi taburetiga pea piirkonda. Kannatanu sõnul oli tal peas viis haava, mis vajasid õmblemist ning 3 tema käsi vajas lahasesse panemist, selles olnud mõra tõttu. Süüdistatava tegevuse tagajärjel on kannatanu sõnul tekitatud talle selline hingeline trauma, mistõttu vajab ta siiani psühholoogi abi. Eeltoodut tõendab ka psühholoogi poolt 17.03.2022 saadetud kinnituskiri kannatanu jätkuva abivajaduse kohta.
5. 17.06.2021 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud kannatanu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxigusjuhu väljavõttest ja piltidelt nähtub milliseid vigastusi Aleksandr Kossarev oma tegevusega kannatanule põhjustas. Samuti on kannatanul esinevad vigastused ja nendest tulenev määratud ravi tõendatud kannatanu haigusloo ja uuringute väljavõttega viimase perearsti ja SA Jõgeva Haigla poolt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperthinnangust nähtub, et kannatanule tekitatud vigastused ei ole küll eluohtlikud, kuid põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.
6. Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes töötab Politsei- ja Piirivalveametis. Tunnistaja selgitas, et viibis 12.06.2021 Jõgeval tööl koos liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxxa. Samal päeval kella poole kolme paiku said nad väljakutsexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx1 majja, kus mees peksab korteris naist. Sündmuskohale jõudes olid korteris naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahva peas oli näha mitmeid veritsevaid haavu ja neile vastu tulnud meesterahva nägu ja riided olid verised. Tunnistaja selgitas, et kui ta sündmuskohal Aleksandr kossarevilt küsis mis juhtus, vastas viimane, et neil tekkis tüli ja ta lõi naist taburetiga.
7. Süüdistatav Aleksandr Kossarev tunnistas kohtuistungil enda süüd, kahetses tehtut ja tunneb ennast selle pärast väga halvasti. Ta on nõus tehtu eest karistuse vastu võtma.
8. Eeltooduga on tõendatud, et Aleksandr Kossarev on pannud toime teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse, mis kestis rohkem kui neli nädalat, täites sellega

§ 121lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksandr Kossarev võttis teadlikult tabureti ja lõi kannatanut sellega mitmeid kordi vastu pead, seejuures pidi ta möönma, et põhjustab sellise tegevusega kannatanule valu. 11. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksandr Kossarev süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 1 järgi.

III Karistus 13.

§ 121

lg 2 p 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 14.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

1. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase 4 käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 03.04.

1. a otsus 1-18-2232, p 71).
2. Kohus leiab, et rahaline karistus ei täidaks Aleksandr Kossarevi puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega (vt ka otsuse p 19 ja 20).

§ 121lg 2 p 1 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör on taotlenud mõista karistuseks kaks aastat vangistust.

1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga, kuigi süü suurusest lähtudes peaks karistus olema keskmise määra juures. Aleksandr Kossarev pani toime kuriteo, millega põhjustas enda endisele elukaaslasele füüsilist valu ning tekitas mitmeid vigastusi, mille kestus oli vähemalt neli nädalat. Tegemist on keskmise süüga. Samas tuleb arvesse võtta, et süüdistatav avaldas kohtuistungil mitmeid kordi kahetsust enda poolt toime pandud kuriteo osas ning mõistab selle raskust. Teo toimepanemise järel kutsus ta kannatanu palvel viimasele kiirabi. Aleksandr Kossarev on kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Seega, Aleksandr Kossarevi puhul võiks olla võimalik karistuse eesmärke saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.
2. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Süüdistatava suhtes on mõistlik jätta karistus täitmisele pööramata. Karistuse kandmine tingimisi, alludes kriminaalhooldusele ja täites lisakohustust, maandab Aleksandr Kossarevi puhul tõhusamalt ohtu uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks kui reaalne vangistus. Vangistuse reaalne ära kandmine ei ole otstarbekas ka põhjusel, et Aleksandr Kossarevil on tarvis tööl käia ja tasuda tsiviilhagi, mille kohus kannatanu kasuks välja mõistab. Aleksandr Kossarevi ei saa pidada niivõrd ohtlikuks, et ta tuleks ühiskonnast esimesel võimalusel eraldada.
3. Karistuse mõistmine ja selle pikkuse määramine on hinnanguline ja selle määr sõltub paljuski sellest, kuidas kohus tajub süüdistatavat. Praegu leiab kohus, et on vajalik määrata Aleksandr Kossarevile kontrollnõuded, et süüdistatav mõistaks vastutust mis tal teo toimepanemise eest lasub. Kohus nendib, et ei saanud paraku selgeks, kuidas sai selline konflikt tekkida inimeste vahel, kes on pikalt koos elanud ja kellel ei ole varasemalt probleeme olnud. Kohtuistungil ei olnud Aleksandr Kossarev võimeline aset leidnud sündmusest rääkima, seega ei saa hinnata, kas ta on antud olukorra enda jaoks täielikult läbi mõelnud ja toime pandud teo raskust ikkagi mõistnud. Käitumiskontrollile allumine aitab tal seda kindlasti teha. Lisaks on kohtu hinnangul vajalik süüdistatavale määrata lisakaristusena kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Sobilikus programmis osalemine aitab samuti Aleksandr Kossarevil oma tegu läbi mõelda, teha sellest olulised järeldused ning edaspidi elada seadusekuulekalt.
4. Seega leiab kohus, et Aleksandr Kossarevi puhul tuleb vangistus

§ 74lg 1, 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat ja kuus kuud. Ka

S § 75 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb süüdistataval alluda käitumiskontrollile. Arvestades toime pandud kuriteo iseloomu ja vältimaks tulevikus vihast tingituna uute kuritegude toimepanemist, on vajalik määrata süüdistatavale

§-st 75 lg-st 2 p-st 8 tulenev lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mille määrab talle kriminaalhooldaja. IV Tsiviilhagi

1. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava Aleksandr Kossarevi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu on tsiviilhagis märkinud, et soovib Aleksandr Kossarevi vastu esitada materiaalse 5 kahjutasu nõude summas 1762,98 eurot. Kahjud on tekkinud süüdistatava poolt kannatanu peksmise tagajärjel, s.o erinevad purunenud ja verega määrdunud esemed, saamata jäänud töötasu ning ravi- ja sõidukulud. Samuti on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtule esitatud tsiviilhagis märkinud, et ta soovib esitada Aleksandr Kossarevi vastu mittevaralise kahju nõude summas 3000 eurot. Kannatanu sõnul kompenseeriks see summa tema pikaaegse ravi ja annaks võimaluse enda ja oma tervise eest hoolitseda. Kannatanu lisas istungil, et on toimunu tõttu kaotanud rahuliku pereelu ja probleemid on tingitud just tema psüühilise seisundi pärast.
2. Kohtule on varalise kahju nõude kinnitamiseks esitanud erinevad tõendid. Raviga seotud kulusid tõendavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank pangakonto väljavõtted. Erinevatele apteekidele on tehtud väljamakseid kogusummas 57 eurot ja 52 senti. OÜ Jõgeva Apteegid arvest nähtub, et kannatanu on soetanud endale kaelatoe. Kannatanule kuulunud vara purunemise või verega määrdumisega tekkinud kahjude suurust tõendavad väljatrükid erinevatelt internetilehekülgedelt, mis näitavad asjade keskmist väärtust. Kannatanu sõidukulu tõendavad AS Swedbank konto väljatrükk (16.07.2021 Elron Tallinn tehtud maksed kogusummas 13,7 eurot), Eesti Liinirongid AS 18.08.2021, 19.08.2021, 23.08.2021, 24.08.2021 ja 01.09.2021 arved, e-kirja teel edastatud fotod Eesti Liinirongid AS 16.09.2021 ja 23.09.2021 arvetest, xxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank pangakontode väljavõte (nähtuvad maksed Eesti Liinirongid AS-le). Samuti on hagile lisatud AS SEB Pank pangaautomaadi väljatrükid Eesti Haigekassa poolt tehtud väljamaksete kohta. Kannatanu jäi 25.05.2022 toimunud kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde.
3. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või mittevaralist kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS §-st 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
4. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
5. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS §-st 1045 lgst 1 p-st 2 on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus.
6. Süüdistatav Aleksandr Kossarev ennast süüdi tunnistanud ja nõustunud kannatanu esitatud tsiviilhagiga osas, mis puudutab varalise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamisega süüdistatav ei nõustu. Kohtuistungil ütles süüdistatav, et mittevaralise kahju summa on suur ja temal sellist raha kusagilt võtta ei ole. Aleksandr Kossarev lisas, et kui tal see raha olemas oleks, siis ta võiks selle maksta, aga tal ei ole sellist raha.
7. Esmalt annab kohus hinnangu varalise kahju osas. Hagiavaldustes kirjeldatud varalise kahju näol on tegu otsese varalise kahju ja saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja 4 mõttes, hõlmates praegusel juhul kahju tekitamisega seoses asjade hävimisest tekkinud kulu ja saamata jäänud tulu. Kannatanu on temale õigusvastaselt tekitatud varaliseks kahjuks pidanud erinevate esemete purunemist, verega määrdumist, saamata jäänud töötasu ning sõidu ja ravikulusid. Antud juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule on varalise kahju põhjustanud 6 süüdistatav oma tahtliku kuritegeliku käitumisega. Süüdistatav lõi kannatanut mitmeid kordi taburetiga, proovis viimane põgeneda, kuid süüdistatav lükkas teda, misjärel kukkus kannatanu voodile. Aleksandr Kossarev jätkas kannatanu peksmist, kui viimane voodil lamas, mille tagajärjel purunes voodi ning kannatanule tekitatud haavadest erituva vere tõttu, määrdusid talle kuuluv tekk, padi, voodipesu ja päevatekk. Kannatanu peksmise käigus purunesid viimase käel ja kaelas olevad ehted. Süüdistatava poolt toime pandud teo tagajärjel vajas kannatanu tervenemiseks ja enesetunde parandamiseks erinevaid ravimeid, tal tuli mitmeid kordi sõita ühest linnast teise arsti vastuvõtule, millega tekkisid mitmed sõidukulud. Haiguslehel viibimise tõttu lõpetati kannatanu tööleping, mistõttu vähenes suuresti ka tema sissetulek. Kohtu hinnangul on kannatanu esitanud asjakohased tõendid oma varalise kahjunõude tõendamiseks. Nimetatud tõendid on kohus eelnevalt välja toonud ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu esitatud tõendite õiguspärasuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksandr Kossarevilt välja mõista VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 2, 130 lg 1 ja KrMS § 310 lg 1 alusel kannatanu kasuks varaline kahju summas 1762,98 eurot, mis tuleb Aleksandr Kossarevil kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxarveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas.
8. Lisaks esitas kannatanu enda hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 3000 eurot. Käesolevat nõuet peab kohus põhjendatuks osaliselt ja seda summas 2000 eurot. Seega rahuldab kohus kannatanu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt ja seda alljärgnevatel põhjustel.
9. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 134 lg-st 5 tuleb kohtul mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
10. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Antud hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-34-05 leidnud, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kannatanu kasuks mittevaralise kahju tekitamise eest väljamõistetava hüvitise suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väljakujunenud kohtupraktikat (vt selle kohta Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades
11. –
12. aastal“ – mille kohaselt kehalise väärkohtlemisega põhjustatud kahjuhüvitise nõuded jäid vahemikku 50 – 2000 eurot ning keskmiselt oli nõude suuruseks 588 eurot). Arvesse võetava kohtupraktika puhul on oluline arvestada, et praktika oleks võrreldav ja kui kaua on möödunud võrdluseks olevast kohtupraktikast.
14. aastal mõistis Harju Maakohus üldmenetluses arutatud kriminaalasjas nr 1-17-3167 kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 800 eurot. Eelnimetatud kriminaalasjas peksis süüdistatav kannatanut pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo parema poole turse ja kahe lõikehamba murru. Kohus leidis, et kogu sündmus oli traumeeriv, kannatanu ei näinud sellise lõpuga konflikti ette ega ei olnud võimeline end ka kaitsma. Arvestades kannatanu tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi oli kohtu hinnangul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine.
15. Kriminaalasjas nr 1-18-3095 lõi süüdistatav kannatanut korduvalt rusikaga näkku, põhjustades kannatanule peaajupõrutuse, silmaümbruse lahtise haava ja hematoomid mõlema silma ümber. Antud kriminaalasjas esitas kannatanu mittevaralise kahjunõude summas 3000 eurot, mille Viru Maakohus rahuldas osaliselt ja mõistis kannatanu kasuks välja 1000 eurot. 7 Kohus leidis, et antud asjas on hüvitise suuruse määramisel oluline arvestada tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu, kannatuste suurust, rikkumise raskust ja ulatust ning vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust, võttes seejuures arvesse ka eelnevat kohtupraktikat.
16. Lühimenetluses tegi Harju Maakohus otsuse kriminaalasjas nr 1-18-4049 aastal 2019 ja
17. aastal otsuse nr 1-20-982, millest esimesel puhul määrati hüvitise suuruseks 2000 eurot, kuna süüdistatav lõi kannatanut joogiklaasiga põse vastu, tekitades lahtise haava, mis vajas kirurgilist õmblemist ja jättis näole armi. Teises kriminaalasjas mõisteti hüvitiseks 1500 eurot, sest süüdistatav peksis korduvalt oma elukaaslast, põhjustades mitmeid erinevaid näopiirkonna vigastusi. Mõlema kriminaalasja puhul tekitas süüdistatav kannatanule vigastusi, mis põhjustasid kannatanule emotsionaalseid kannatusi ja mõjutasid tema elukvaliteedi langust.
18. Sarnase sisuga lahendeid on palju, kuid kohus tõi välja mõned sellised, kus välja mõistetud mittevaralise kahju summad olid ühed suuremad. Tavapäraselt jäävad välja mõistetavad summad vahemikku 200 – 500 eurot.
19. Käesolevas kriminaalasjas on igakülgselt tõendamist leidnud, et 12.06.2021 kella 14.20 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa kallaletungi käigus sai kannatanu järgmiseid vigastusi:
20. Kohus tõdeb, et praktikat mittevaralise kahju hüvitise määramisel on palju ja summad on väga erinevad. Samas on välja mõistetud summad tagasihoidlikumad ja suuri summasid mittevaralise kahju puhul on välja mõistetud raskemates asjades. Nagu kohus ka eelnevalt välja tõi, on keskmiseks hüvitise määraks 588 eurot, kuid see põhineb
21. –
22. aasta kohtupraktikal. Käesolevas kriminaalasjas võtab kohus hüvitatava summa määramisel arvesse ka asjaolu, et elu on läinud kallimaks, olenevalt asjadest on hinnad mõningal juhul tõusnud isegi kaks korda. Arvestades lisaks eeltoodule kohtuotsuse p-s 31 välja toodud põhimõtteid (mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele, kohtupraktika puhul on oluline arvestada, et praktika oleks võrreldav ja kui kaua on möödunud võrdluseks olevast kohtupraktikast) ja teo asjaolusid (äkkviha ootamatus kannatanule ja sellest tulenev hingeline trauma ja kestev hirmutunne, mitmed vigastused, pikaajaline ravi ja stress sellest, tavapärase elukorralduse hävinemine) leiab kohus, et 2000 eurot on õiglane summa mittevaralise kahju hüvitisena. V Lähenemiskeeld
23. Tulenevalt KrMS § 3101 lg-st 1 võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
24. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.
25. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et soovib, et Aleksandr Kossarevi suhtes kohaldatakse lähenemiskeeldu. Nähes süüdistatavat tekib tal suur hirm ja stress. Kuna kannatanu ja süüdistatav elavad samas linnas, mis ei ole väga suur, siis on kannatanu hinnangul suur tõenäosus, et ta võib süüdistatavaga kohtuda. Kannatanu soovib, et Aleksandr Kossarev ei tuleks tema juurde, kui viimane teda linnas näeb, kuna ta kardab süüdistatavat. Samas tunnistas kannatanu kohtuistungil, et seni ei ole süüdistatav temaga mingisugust kontakti otsinud ja tema 8 juurde tulnud. Nad kohtusid vaid siis, kui kannatanu käis koos oma tütrega Aia tänaval asuvas korteris enda asjadel järel ja on suhelnud omavahel juristide kaudu.
26. Kohtu hinnangul on lähenemiskeelu seadmine võimalik olukorras, kus kellegi õiguseid on rikutud ja selline rikkumine on korduv või kui õiguste rikkumine tulevikus on tõenäoline. Käesoleval juhul on süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud isikuvastase kuriteo, kuid antud juhul on tegemist esmakordse õigusrikkumisega süüdistatava poolt. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et süüdistatav oleks üritanud pärast kuriteo toimepanemist kannatanule läheneda või temaga muul moel kontakti leida. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldus piisav selleks, et süüdistatav käituks selliselt, et ta rohkem oma tegevusega kannatanule muret ei tekita. VI Asitõendid ja menetluskulud
27. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat 12.06.2021 Häirekeskuse kõnesalvestisega ja DVD-plaat 12.06.2021 patrulli vormikaamera salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta eelnimetatud CD ja DVD plaat kriminaaltoimiku juurde.
28. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiiside teostamisega seotud kulud, süüdistatava kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud õigusabi kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on käesolevas asjas menetluskuluks isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud ekspertiisi maksumus on 87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses määrati Aleksandr Kossarevile riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaadi abi Aivar Kello. Kaitsjale on välja makstud tasu ja kulude katteks 713,88 eurot.
29. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 654 eurot ning seda alates 01.01.2022, s.t teise astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 981 eurot.
30. Kohus leiab, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise kohustust, samuti kannatanule tsiviilhagi tasumise kohustust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulusid, kogusummas 1778 eurot ja 88 senti, KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 9