← Eesti

1-21-7543/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. juuni 2022 Kohtuasja number 1-21-7543 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi lühimenetluses Steven Asuri süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 121 lg 2 p 3 – § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai 2022 otsus Apellant prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Steven Asur. Isikukood 50012212718; kannab karistust Viru Vanglas; tõkendit kohaldatud ei ole; kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Harju Maakohtu
  3. märtsi 2021 otsusega KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 1 – § 25 lg 2, § 215 lg 2 p 1, § 4231 ning § 424 lg 1 järgi 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust Ringkonnaprokuratuuri Steven Asuri kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai 2022 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  6. Määrata OÜ-le Viira & Partnerid Advokaadibüroo vandeadvokaat Margus Viira poolt Steven Asurile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 10 eurot 80 senti.
  7. Jätta eelmises punktis määratud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1

(6)PÕHIOSA Süüdistus
  1. Varem Tartu Maakohtu
  2. juuni 2015 otsusega nr 1-15-4305 KarS § 274 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu
  3. märtsi 2021 otsusega nr 1-121-1557 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud Steven Asurile esitati KarS § 274 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistus korduvas ning grupiviisilises vägivalla kasutamises võimuesindajate vastu. Süüdistuse kohaselt pani S. Asur teod toime kavatsetult. Kokkuvõtlikult seisneb süüdistus järgnevas.
  5. juulil 2021 viibis S. Asur kinnipeetavana Viru Vangla R-hoone I korrusel asuvas R2 eluosakonnas, kus ta kandis vangistust. Samas osakonnas kandis sel päeval vangistust ka kinnipeetav V.K. . Ajavahemikul kell 19.25–19.26 ründasid S. Asur ja V.K. ühiselt ning eelnevalt kooskõlastatult tegutsedes R2 osakonna päevaruumis ametikohustusi täitnud Viru Vangla kolmanda üksuse valvur S.P. i: nad peksid S.P. i käte ning jalgadega erinevatesse kohtadesse, tekitades nii S.P. ile valu ja mitmeid tervisekahjustusi (eeskätt hematoomid). Teo initsiaatoriks oli V.K. , kelle ettepanekuga valvurit rünnata S. Asur eelnevalt nõustus. Peksmine lõpetati alles pärast teiste vangivalvurite sündmuskohale saabumist.
  6. Pärast eelkirjeldatud juhtumit andis vangla korrapidaja valvuritele korralduse paigutada S. Asur ümber P-hoone P2 osakonna lukustatud kambrisse. Üks S. Asurit ümber paigutanud vanglaametnikest oli Viru Vangla kolmanda üksuse valvur K.K. . Ümberpaigutamise käigus ilmnes, et S. Asurile määratud P2 osakonna kambris pole võimalik kasutada elektriseadmeid. K.K. selgitas S. Asurile kambris elektriseadmete kasutamise võimaluse puudumist ning kinnitas, et korrapidajat teavitatakse olukorrast. S. Asur ärritus selle peale ning ütles koridoris olles kella 20.37 ajal K.K. ele agressiivsel ning kõrgendatud hääletoonil: „Kes sina üldse oled? Tahad taon sinu ka ära?“. Sellega ähvardas S. Asur ametikohustusi täitnud valvurit füüsilise vägivallaga ehk tervisekahjustuse tekitamisega. Arvestades asjaolu, et S. Asur oli ca tund varem peksnud S.P. i, oli K.K. el põhjust pärast S. Asuri poolt öeldut tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning karta ähvarduse reaalset täideviimist.
  7. K.K. olid vanglaametnikuna võimuesindajaks KarS § 274 tähenduses ja eelkirjeldatud vägivallateo tema suhtes pani S. Asur toime seoses K.K. e poolse ametikohustuste täitmisega.
  8. S.P. ja K.K. olid vanglaametnikena võimuesindajaks KarS § 274 tähenduses ja eelkirjeldatud vägivallateod nende suhtes pani S. Asur toime seoses S.P. i ja K.K. e poolse ametikohustuste täitmisega.
  9. Lisaks esitati S. Asurile süüdistus ka kaaskinnipeetava D.K. i kehalise väärkohtlemise katses. Selle süüdistusega seonduvat ei vaidlustata. Maakohtu otsus
  10. Viru Maakohtu
  11. mai 2022 otsusega mõisteti S. Asur KarS § 274 lg 2 p 2 järgi õigeks vägivalla kasutamises K.K. e vastu. S.P. i ja D.K. i suhtes vägivalla kasutamises tunnistati S. Asur süüdi ja teda karistati.
  12. Kuivõrd prokurör on apelleerinud üksnes kohtuotsuse selle osa, mis käsitles S. Asuri õigeksmõistmist K.K. e ähvardamises, on järgnevalt kajastatud vaid maakohtu sellekohased põhjendused. 2
(6)
  1. Leidis kinnitust, et
  2. juulil 2021 kella 20.37 paiku ütles S. Asur Viru Vangla kolmanda üksuse valvurile K.K. ele: „Kes sina üldse oled? Tahad taon sinu ka ära?“ Selge on see, et K.K. e puhul on tegemist võimuesindajaga ning et süüdistatava väljendatud ähvardava sisuga sõnum oli seotud ametikohustuse täitmisega. Vaidlus seisneb vaid selles, kas kõnealuse lausungi ütlemine kujutab endast ähvardamist.
  3. K.K. selgitas, et kuulis
  4. juulil 2021 kella 19.25 paiku R2 osakonnas kolinat, mille peale läks ta kontrollima, mis on juhtunud. Läbi trelliukse nägi ta, kuidas kaks kinnipeetavat – V.K. ja S. Asur – ründasid päevaruumis valvurit. Nähes K.K. e, lõpetasid viimased valvuri ründamise. Pärast juhtunut anti K.K. ele korraldus panna S. Asur lukukambrisse ning kasutada tema peal käeraudu. Kambrisse jõudes selgus, et selles puudub elekter. K.K. selgitas süüdistatavale, et olukorrast teavitatakse korrapidajat ning kuni elektrivoolu taastumiseni jääb see kamber süüdistatavale. S. Asur ärritus ning ütles K.K. ele: „Kes sina selline oled? Tahad taon sinu ka ära?“ K.K. pidas kuuldut reaalseks vägivallaähvarduseks, mille süüdistatav viib vangistuse viibimise ajal täide. Seda seepärast, et S. Asur oli äsja rünnanud S.P. i. Rünne teise valvuri vastu oli planeeritud, kuna varasemalt oli esinenud üks juhtum televiisoriga. Ähvardusele järgnenud perioodil hoidis K.K. süüdistatavast distantsi.
  5. Olgugi, et kannatanu võttis ähvardust reaalsena, pole see piisav tunnistamaks kedagi automaatselt süüdi KarS § 274 järgi. Ehkki kannatanule öeldud väljend „Tahad, ma taon sind ka ära?“ tähendab sisult ähvardust füüsilise vägivallaga, pole see kõrvaltvaataja seisukohalt reaalne: süüdistatav ei püüdnud kannatanule luua muljet, et sündmuste edasine käik nii läheks. Pigemini väljendas süüdistatav sel viisil oma rahulolematust. Juba hetk varem oli S. Asur ärritunud – tunnistaja A.S. e sõnul ütles ta: „Türa, mis mõttes. Mul on telekas. Mul on ette nähtud elektri kasutamine.“ Selgitustele, et midagi hetkel teha ei saa, ärritus süüdistatav veelgi ja lausus eeltoodud lause. Kohtu hinnangul arenes S. Asuri ähvardus dünaamiliselt: esmalt väljendas ta rahulolematust sõnadega „Türa, mis mõttes…“, mis kasvasid üle väljendiks, mille sõnaline sisu on ähvardav. Niisuguses kontekstis ei saa väljendit „Kes sina üldse oled? Tahad taon sinu ka ära?“ käsitleda ähvardusena karistusõiguslikus mõttes, sest see ei tundu kõrvaltvaataja seisukohalt reaalne. Neil põhjustel ei kujuta tuvastatud sündmus endast kuritegu. Apellatsioon
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, taotledes selle tühistamist osas, millega S. Asur mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 2 järgi. Prokurör soovib, et S. Asur tunnistataks süüdi K.K. e ähvardamises, millest tulenevalt mõistetaks talle ka uus liitkaristus. Ühtlasi palub prokuratuur tühistada maakohtu otsus sundraha suurust puudutavas osas ning mõista S. Asurilt välja sundraha. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõetult järgmised.
  7. Erinevalt maakohtust on prokuratuur seisukohal, et S. Asuri ähvardus oli veenev ja K.K. el oli alust karta selle täideviimist. Esiteks pole S. Asuri näol tegemist mitte suvalise vanglaolude suhtes rahulolematust väljendava kinnipeetavaga, vaid korduvate vägivallategude eest karistust kandva isikuga, kes pani napilt tund aega enne K.K. e ähvardamist toime grupiviisilise ründe teise vanglavalvuri suhtes. Arvestada tuleb sedagi, et K.K. nägi pealt, kuidas S. Asur ründas S.P. i. Niisuguses kontekstis tuleb pidada lauset „Tahad, taon sind ka ära?“ veenvaks ja reaalseks lubaduseks kasutada kuulja suhtes vägivalda. Seda liiati veel olukorras, kus ähvarduse esitamise tinginud rahulolematus üksikkambri elektripistikute pärast pole kuigivõrd erinev S.P. i ründamise ajendist. S. Asuri poolt öeldu ähvardavat iseloomu mõistsid üheselt ka situatsiooni pealt näinud ja kuulnud tunnistajad – vangivalvurid O.K. , A.S. ja J.H. . Nii kannatanu kui tunnistaja A.B. i 3
(6)kinnitusel oli S.P. i tabanud rünne mõeldud algselt hoopis K.K. e vastu. Seega oli võimalus algse plaani aktualiseerumiseks keskmisest kõrgem ning kannatanul sellest tulenevalt veelgi rohkem põhjust ähvardust tõsiselt võtta. Apellatsioonivastus
  2. juunil 2022 esitas S. Asuri kaitsja vandeadvokaat Margus Viira apellatsioonivastuse, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja ei nõustu prokuröri väidetega ning leiab, et S. Asuri käitumine kujutas endast pelgalt nördimuse väljendamist, mitte ähvardust. Esimese astme kohtu otsus on õiglane ega ole vastuolus kehtivate materiaal- ja menetlusõiguslike normidega. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  4. mai 2022 otsus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale S. Asuri õigeksmõistmises K.K. e ähvardamist käsitlevas süüdistuses. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab üksnes apellatsioonis tõstatatud küsimustele.
  5. Vaidlust ei ole apelleeritud sündmuse faktilistes asjaoludes:
  6. juulil 2021 umbes kella 20.37 paiku küsis S. Asur vangivalvur K.K. elt: „Kes sina üldse oled? Tahad taon sinu ka ära?“ Seega seisneb apellatsioonimenetluse põhiküsimus üksnes selles, kas mainitud tegevus kujutab endast ähvardamist karistusõiguslikus mõttes.
  7. Esmalt väärib märkimist, et küsimuse „Tahad taon sinu ka ära?“ sisuline viide on suunatud võimaliku tervisekahjustuse tekitamisele: kohtukolleegiumi arusaamist mööda tuleb väljendit „ära taguma“ mõista kas millegi segi peksmise või kellelegi silmnähtava vigastamisena. Ka kõnealusele sündmusele eelnenu ei jäta säärasele lausungile ülemäära avarat tõlgendamisruumi – S. Asur oli mõne aja eest rünnanud teist vangivalvurit, mistõttu osutab lauses sisalduv sõna „ka“ just niisuguse sündmuse kordumisele. Eelöeldu pinnalt saab tõdeda, et ähvarduse sisuks oleva teo hüpoteetiline tagajärg sai vähemalt põhimõtteliselt olla tervisekahjustuse tekitamine. Niisiis on järgnevalt tarvis hinnata, millisena kõlas etteheidetav lausung nii kannatanule kui keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  8. K.K. on tõdenud, et ta kartis ähvarduse täideviimist: „/---/ [P]idasin reaalseks, et ta selle täide viib – mitte küll kohe, kuid vangistuses viibimise ajal. Seda /--/ juba selle tõttu, et see rünnak oli planeeritud kinnipeetavatel tegelikult minule.“ Kannatanu avaldas arvamust, et S. Asur soovis rünnata just teda (kannatanut ennast) ning seda ühe varasema televiisoriga seotud intsidendi tõttu. Kuna aga tol hetkel juhtus osakonda valvama S.P. , muutis S. Asur koos kaaskinnipeetavaga plaani ja ründas hoopis teda. (kd 1, tl 67) Seega on kannatanu öelnud otsesõnu, et pidas S. Asuri ähvardust reaalseks ning uskus tõsimeelselt, et viimane viib selle täide.
  9. On usutav, et S. Asuri ähvardava alatooniga küsimus ehmatas K.K. e nii, et viimane pidas selle realiseerumist võimalikuks. Arvestades aga sündmuse käiku ja üldist konteksti, ei saa S. Asuri väljaöeldut keskmise mõistliku kõrvaltseisja pilgu läbi hinnates pidada siiski piisavalt tõsiseltvõetavaks. Nimelt tuleb öeldu hindamisel võtta arvesse ka konteksti. Pole kahtlust, et rünne vangivalvuri vastu oli õhustiku n-ö üles kruvinud ning see ei jõudnud vaibuda isegi enne kambrisse jõudmist. Tunnistaja A.S. e sõnul muretses S. Asur juba enne kambrisse jõudmist, kas selles on elekter. Teel kambri poole kordas S. Asur küsimust elektri olemasolu kohta, mille peale tunnistas üks valvuritest, et elektrit seal pole. Kuuldes säärast vastust, S. Asur ägestus ning ütles: „Türa, mis 4
(6)mõttes! Mul on telekas! Mulle on ette nähtud elektri kasutamine!“ (kd 1, tl 84) Eelöeldu kirjeldab, et S. Asur oli juba enne etteheidetava lausungi ütlemist närviline, väljendades kõvahäälselt oma pahameelt. Niisuguselt pinnalt ei teki kahtlust, et valju ja ärritunud kõneviisi tuleb tõlgendada elektri puudumise osas väljendatud pahameelena, mille paratamatuks jätkuks kujunes süüdistuses etteheidetud valvurile esitatud küsimus.
  1. Tähelepanuta ei saa jätta ka süüdistatavat iseloomustavat tausta. S. Asur võib oma käitumises olla probleemne: juba ähvardusele eelnenud bravuursest ja ründavast reaktsioonist joonistub välja, et ta kaotab üsna kergelt enesevalitsuse ning kipub käituma impulsiivselt. S. Asuri impulsiivsusele viitavad tema varasemadki vägivallakuriteod. Mõistagi pole tegemist asjaoludega, mis õigustaksid agressiivset käitumist, küll aga annavad need toimunu mõistmiseks olulist teavet: erinevalt rahulikuma närvikavaga süüdimõistetutest kontrollib S. Asur vähem oma sõnavara ning käitumist, mis aga tähendab, et kõike väljaöeldut ei pruugi ta tõsiselt mõelda. Kohtukolleegiumi hinnangul järeldub sündmuse tervikpildist ning S. Asuri karakterist üheselt, et öeldud fraas oli talle omases kõnepruugis väljendatud protest korravalvurite vastu, mitte aga reaalselt kõlav ähvardus.
  2. Ainetuks jääb apellatsioonis välja käidud argument, nagu suurendaks ähvarduse asetleidmise põhjendatust väidetav vangide plaan S.P. i asemel K.K. e rünnata. Heitmaks valgust, kuidas kallaletung alguse sai, refereerib ringkonnakohus põgusalt tunnistajate sellekohaseid ütlusi.
  3. Vangla spetsialist A.B. kuulis kinnipeetavatelt, et V.K. ja S. Asur plaanisid
  4. juuli õhtul kella 19–20 vahel rünnata valvur K.K. e. Kuna aga osakonda valvas sel ajal S.P. , rünnati hoopis teda. Tunnistaja sõnul sai V.K. teatise, et varasemalt maha kukkunud televiisorit vangla ei kompenseeri, mistõttu soovis ta peksta ametnikku, kes oli sellega seotud. (kd 1, tl 117)
  5. Kinnipeetav R.K. a ütlustest nähtub, et valvuri ründamist planeeris V.K. : „/---/ ta [V.K. ] küsis minu käest, et kas ma tahan koos temaga kedagi ära lüüa.“ See toimus
  6. juulil 2021 enne kella 16.
  7. Mõni aeg hiljem (peale kella 16.00) kõnetas R.K. a S. Asur, küsides tunnistajalt, et kes kellele kallale läheb. Kuna tunnistaja ei osanud vastata, suunas ta S. Asuri teiste juurde. (kd 1, tl 91)
  8. R.K. ütlusi toetab kaude ka kinnipeetav E.V: „/---/ R2 osakonna päevaruumis rääkis mulle R.K. , et V.K. ja S. Asur plaanivad rünnata valvurit. Läksin V.Kiga rääkima ja ütlesin, et ta enne midagi ei teeks, kui olen koju ära helistanud. V.K vastas mulle „ok“. Umbes kella 19.00 paiku nägin ka seda, kuidas V.K. kirjutas paberile, et kas ründame appi tulevaid ametnikke ka? Seda paberit nägin ma ise ja selle tõttu tean, mis seal kirjas oli. Asur, kui luges seda, siis ta noogutas ja sellest noogutamisest sain ma aru, et ta nõustus.“ (kd 1, tl 89)
  9. Eelrefereeritud ütlustest järeldub, et valvuri vastu suunatud ründe initsiaatoriks oli V.K. , kellega liitus S. Asur. Samas ei saa tõsikindlalt öelda, et kallale tungita sooviti just K.K. ele – R. K. sõnul ei öelnud V.K. talle, keda konkreetselt rünnata tahetakse ning kuni sama päeva õhtuni ei teadnud seda isegi S. Asur. Plaaninuks kinnipeetavad just K.K. e peksmist, poleks nad S.P. ile kallale karanud. Säärast võimalust kahandab seegi, et vähemalt korra mõeldi teiste (appi tõttavate) valvurite ründamisele: kuna K.K. oli esimene, kes konflikti sekkus, võinuks kinnipeetavad – või vähemalt üks neist – rünnata K.K. e.
  10. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
  11. mai 2022 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5
(6)27. Kaitsja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonivastusega ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu otsusega tutvumisele, kaitsealusega konsulteerimisele ja seisukoha esitamisele kulus tal kokku 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.