← Eesti

2-21-6760/21

Obsah (10)§ 468§ 173§ 407§ 444§ 367§ 162§ 174§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 06. juuni 2022, Jõhvi kohtumaja 2-21-6760 Kohtuasi Bigbank AS hagi V. A. vastu võlgnevuse

§ 468lg 1 p 2).

Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1

(4)Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 25.08.2021 rahuldas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-6760 tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja Bigbank AS kasuks poolte vahel 06.01.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXX tuleneva võlgnevuse kokku 17434,24 eurot, millest 15 195 eurot tagastamata krediidisumma, 1069,70 eurot intressivõlgnevuse, 6 eurot lepingu haldustasu, 1163,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivise (periood 15.05.2020 kuni 29.04.2021) ning edasiulatuva viivise alates 30.04.2021 kuni krediidisumma tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 950 eurot. 24.09.2021 esitas hageja Viru Maakohtu 25.08.2021 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud. 26.01.2022 rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Kohus tühistas Viru Maakohtu 25.08.2021 otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Tühistatud osas saatis Tartu Ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on oma otsuses eksinud, kas VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse viivisemäära arvutamisel või selle võrdlemisel hageja nõutud viivisemääraga. Hageja on õigesti välja toonud, et kolmekordne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär on 24% (3×8%), mis on suurem, kui hageja nõutud lepingujärgne viivisemäär 19,9%. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on krediidilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe sellises olukorras tühine. Maakohus leidis ekslikult, et lepingus sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nimelt VÕS § 113 lg 1 kolmanda 2

(4)lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et krediidilepingus oli intressimääraks kokku lepitud 19,9%. Seega isegi kui lepingus sisalduv viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist määras 19,9%. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on vastuoluline ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Samas otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskuludest 95% kostja ja 5% hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuli

§ 173

lg 3 kohaselt tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka kindlaksmääramise osas ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.03.2022. Seega on Viru Maakohtu 25.08.2021 tagaseljaotsus jõustunud järgmiste rahuldatud nõuete osas: 15 195 eurot tagastamata krediidisumma, 1069,70 eurot intressivõlgnevus, 6 eurot lepingu haldustasu. 26.01.2022 Tartu Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt lahendab Viru Maakohus uuel läbivaatamisel järgmised nõuded: sissenõutavaks muutunud viivis (periood 15.05.2020 kuni 29.04.2021), edasiulatuv viivise alates 30.04.2021 kuni krediidisumma tasumiseni. Samuti määrab kohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2920,73 eurot (viivisemäär 19,90% aastas, periood 15.05.2020 kuni 29.04.2021) ja edasiulatuvat viivist alates 30.04.2021 19,90% aastas 15 195 eurolt kuni krediidisumma, so 15 195 euro tasumiseni. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuv viivis on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 3

(4)summas 2920,73 eurot (viivisemäär 19,90% aastas, periood 15.05.2020 kuni 29.04.2021) ja edasiulatuva viivise alates 30.04.2021 19,90% aastas 15 195 eurolt kuni krediidisumma, so 15 195 euro tasumiseni.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palus hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 1000 eurot sh riigilõiv 900 eurot ning õigusabikulu 100 eurot (sh käibemaks). Vastavalt kohtunõudele teatas hageja, et kokkuvõtvalt on hageja maakohtu ja apellatsioonimenetluses olevad menetluskulud kokku summas 1325 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot, maakohtus tekkinud õigusabikulu on 100 eurot, so hagi koostamise eest ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja 100 eurot õigusabikulu apellatsioonkaebuse koostamise eest). Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1325 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. Kostjale toimetati hageja menetluskulude avaldus kätte Ametlike Teadaannete kaudu 27.04.2022, vastuväidete esitamise tähtajaks oli 18.05.2022. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1325 eurot.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.