← Eesti

3-22-23/9

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-23 Otsuse kuupäev 13. juuni 2022 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. detsem

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-22-23 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebaja esitas
  2. novembril 2020 taotluse nr DL50013483 relvaloa väljastamiseks vintraudse ja sileraudse püssi kohta jahipidamise otstarbel (dtl 37).
  3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas
  4. oktoobri
  5. a e-kirjaga kaebajat sellest, et juhul, kui viimane ei soorita hiljemalt
  6. novembril 2021 relvaloa väljastamiseks ettenähtud eksamit, lõpetab haldusorgan esitatud taotluse osas relvaloa väljastamiseks menetluse ja keeldub relvaloa väljastamisest (dtl-d 41-42).
  7. PPA keeldus
  8. detsembri
  9. a otsusega nr 4.2-1/10865-1 kaebajale relvaloa väljastamisest (dtl-d 14-15). Otsuse põhjendused olid järgmised: 3.
  10. Kaebajale võimaldati korduvalt, s.o
  11. jaanuaril,
  12. ja
  13. veebruaril,
  14. märtsil,
  15. aprillil,
  16. ja
  17. juunil,
  18. ja
  19. juulil ning
  20. augustil 2021 sooritada seadusest tulenevat eksamit, kuid kaebaja ei ole suutnud seda sooritada. 3.
  21. Kaebajat teavitati
  22. oktoobril 2021, et juhul, kui viimane ei soorita hiljemalt
  23. novembril 2021 relvaloa väljastamiseks ettenähtud eksamit, lõpetab haldusorgan esitatud taotluse osas relvaloa väljastamiseks menetluse ja keeldub relvaloa väljastamisest.
  24. oktoobril 2021 määratud eksamile ei saanud kaebaja taaskord ilmuda, kuna viibis töövõimetuslehel. 3.
  25. Kuivõrd kaebaja esitas relvaloa taotluse rohkem kui aasta aega tagasi, on taotluse menetlus veninud ebamõistlikult pikaks. Rohked ebaõnnestunud katsed näitavad, et kaebaja ei ole suutnud ega tahtnud enne eksamit vajalikke teadmisi ja oskusi omandada.
  26. Kaebaja esitas
  27. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
  28. detsembri
  29. a otsuse nr 4.2-1/10865-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja relvaloataotlus nr DL50013483 (dtl-d 3-6).
  30. Tartu Halduskohus võttis
  31. jaanuari
  32. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks PPA (dtl-d 23-24).
  33. PPA esitas
  34. veebruaril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 29-36). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  35. Kaebaja taotleb PPA
  36. detsembri
  37. a otsuse nr 4.2-1/10865-1 tühistamist ja PPA kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja relvaloataotlus, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 7.
  38. PPA-l puudub alus lõpetada relvaloa taotluse menetlus põhjusel, et taotlejal pole olnud võimalik relvaeksamile ilmuda terviseprobleemidega või tööülesannetega seonduvatel mõjuvatel põhjustel olukorras, kus PPA-d on kohaselt teavitatud. 7.
  39. Kaebaja on käitunud kooskõlas siseministri
  40. märtsi
  41. a määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ (määrus nr 13) § 2 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb relvaeksamile registreerunud isikul teavitada, kui ta ei saa määratud ajal eksamile ilmuda. Viidatud määruse säte näeb ette, et kui eksamile mitteilmumise põhjuseks on ootamatu haigestumine, siis määratakse uus eksamiaeg. 2 3-22-23 7.
  42. Nii COVID-19 tunnustele vastavad haigusnähud kui ka jalaluu purunemine olid piisavalt mõjuvad põhjused, et võimaldada kaebajal relvaloa eksam sooritada ka hiljem kui määratud tähtaeg, st hiljem kui
  43. novembril
  44. 7.
  45. Mitte ükski vaidlustatud otsuses viidatud sätetest ei anna alust lõpetada relvaloa taotluse menetlust põhjusel, et eksamineeritav ei soorita PPA märatud tähtajaks relvaeksamit. Isegi, kui eksisteeriks selline alus, siis välistaks määruse nr 13 § 2 lg 4 relvaloa väljastamise keeldumise otsuse tegemise, kuna eksamineeritavale tuleb võimaldada eksam sooritada uuel ajal, kui ta ei saa määratud eksamil osaleda mõjuval põhjusel.
  46. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele selgitas PPA järgmist. 8.
  47. Kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolud ja põhjendused relvaeksami sooritamise edasilükkamise mõjuvatest põhjustest ning sellel põhjusel relvaloa venimisest ei ole vaidlusaluses otsuses aluseks relvaloa väljastamisest keeldumisel. Relvaloa väljastamisest keeldumise aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud pikema aja jooksul relvaeksamit positiivselt sooritada. Kaebaja on perioodil
  48. jaanuar –
  49. august 2021 käinud relvaeksamil üheksa korda ning ei ole relvaeksamit positiivselt sooritanud. Seega on relvaloa väljastamise keeldumise aluseks relvaseaduse (RelvS) § 35 lg 5 tingimuse täitmata jätmine. 8.
  50. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja arvestanud kaebuses toodud asjaoludega ja mõjuvate põhjuste olemasoluga. Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud rõhuasetusega, et relvaloa eksami ajad määratakse PPA poolt ning selline süsteem ei ole paindlik. 8.
  51. Kuna kaebaja töövabastuse periood oli
  52. –
  53. oktoober 2021, oli kaebajal võimalik esitada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 kohane taotlus nii töövabastuse perioodi ajal kui ka hiljem, kuni
  54. november 2021 vastustaja poolt määratud menetlustähtaja pikendamiseks või taotleda relvaeksami sooritamist perioodil
  55. – 3 november
  56. Kaebaja ei ole vastustajale eelnimetatud taotlusi esitanud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et pärast
  57. –
  58. novembri
  59. a töövõimetust olnuks kaebajal mõjuvaid põhjuseid relvaeksamil mitteosalemiseks. Relvaeksamit, sh laskekatset on võimalik sooritada ka kipsis jalaga. 8.
  60. Relvaloa väljastamist välistavad asjaolud ei ole ammendavalt loetletud RelvS §-s
  61. RelvS-s on lisaks ka muid nõudeid, mille mittetäidetuse korral tuleb PPA-l jätta luba väljastamata – nt §-d 29, 30 ja
  62. Viimase sõnastus eristab §-s 36 nimetatud asjaolusid ja § 35 lg-s 5 sätestatud eksami sooritamise nõuet ja ka see on tingimus, mille mittetäitmisel tuleb jätta relvaluba väljastamata. 8.
  63. Antud juhul arvestas vastustaja otsuse tegemisel asjaoluga, et kaebajal puudub huvi teadmiste omandamise vastu, mis tagaks relvaeksami sooritamise. Üheksal korral ebaõnnestunud relvaeksam on vastustaja hinnangul piisav hulk katseid näitamaks, et kaebaja ei ole relva käsitsemiseks valmis. Aastane periood on piisavalt pikk, et tuua kaasa võimalikke muutusi, mistõttu tuleb taotleja osas tähtsust omavad asjaolud sisuliselt uuesti ja uuesti kontrollida. Kõige eelnimetatu tõttu oli põhjendatud ja otstarbekas relvaloa taotluse menetlus kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumisega lõpetada. 3 3-22-23 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  64. Kaebaja on vaidlustanud PPA
  65. detsembri
  66. a otsuse nr 4.2-1/10865-1, millega PPA keeldus kaebajale relvaloa väljastamisest, nõudes selle tühistamist ning PPA kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja relvaloataotlus nr DL
  67. Et kaebaja väited keskenduvad sellele, et PPA-l puudus alus menetluse lõpetamiseks ning kaebajal on etteheited ka PPA poolt haldusmenetluses antud tähtajale, on seega menetlusosaliste vahel vaidlus nii otsuse sisulises kui ka formaalses õiguspärasuses.
  68. Kohus leiab, et praeguses asjas vaidluse all olev PPA otsus relvaloa väljastamisest keeldumise kohta on kaalutlusotsustus.
  69. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust.

  1. Vastustaja on relvaloa väljastamisest keeldumisel õigusliku alusena lähtunud RelvS § 34 lg 1 p-st 3, mille kohaselt väljastab PPA relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. RelvS § 35 lg 5 järgi võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (relvaeksam).
  2. Kohus nõustub kaebajaga, et viidatud säte ei anna PPA-le alust keelduda relvaloa andmisest põhjusel, et eksamineeritav ei soorita PPA määratud tähtajaks relvaeksamit. Ka ei kohaldu praegusel juhul RelvS § 36 lg 1, milles on sätestatud loetelu füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul RelvS § 36 lg-s 1 sätestatud loetelus lünk, mida on võimalik täita vastandamisotsusega ehk arvestades seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevat piirangut. Kuivõrd RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt on relvaloa väljastamise eelduseks isiku poolt RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami sooritamine, on ilmselge, et seadusandja eesmärk oli relvaloa väljastamine neile, kellel on selleks vajalikud teadmised ja oskused, ning vastava nõude täitmata jätmise korral keeldutakse relvaloa väljastamisest. Seega leiab kohus, et vaatamata sellele, et vaidlustatud otsuses õigusliku alusena käsitletud RelvS § 34 lg 1 p 3 ei reguleeri otsesõnu relvaloa andmisest keeldumise alusena eksami sooritamata jätmist, on RelvS eesmärgist lähtuvalt PPA poolt mainitud sättele tuginemine võimalik.
  3. Määruse nr 13 § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt korraldab eksamineerimist ja hindab eksamitulemusi PPA, kes määrab ka eksami läbiviimise aja ja koha ning teatab ja teatab need eksamineeritavale. Määruse nr 13 § 5 lg 2 järgi loetakse eksam sooritatuks, kui teooriaeksami ja laskekatse tulemus on positiivne. Määruse nr 13 § 7 lg-st 10 lähtuvalt kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami. 4 3-22-23
  4. Kohtule arusaadavalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kaebaja on perioodil
  5. jaanuar –
  6. august 2021 käinud relvaeksamil üheksa korda ning seejuures on tema laskekatsed ebaõnnestunud. Kuivõrd kaebaja sooritas viimase teooriaeksami positiivsele tulemusele
  7. juunil 2021 ning sellest kahe kuu jooksul ei sooritanud kaebaja laskekatset, oli kaebajal kohustus sooritada ka uuesti teooriaeksam. Ka ei ole poolte vahel vaidlust selles, et PPA määras
  8. oktoobri
  9. a e-kirjaga kaebajale viimase eksami ajaks
  10. oktoobri 2021 kell 14, seejuures rõhutades, et kui kaebajal ei õnnestu hiljemalt
  11. novembril 2021 sooritada kõnealust eksamit, lõpetab haldusorgan menetluse ja keeldub relvaloa väljastamisest.
  12. Vastavalt määruse nr 13 § 2 lg-le 4 kui eksamile registreerinud isik ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta sellest PPA-d teavitama vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta PPA-le asjakohase tõendi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui eksamile registreerinud isik ei ilmu eksamile või ta ei ole oma eksamile mitteilmumisest ettenähtud aja jooksul PPA-d teavitanud, loetakse eksam mittesooritatuks ning eksami eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami protokolli märgitakse „eksamile mitte ilmunud”.
  13. Seadus ei sätesta konkreetset tähtaega, mille kestel tuleks lahendada kaebaja relvaloa taotlus ning mille jooksul tuleb sooritada seadusega nõutav relvaeksam. Selliste küsimuste lahendamisel tuleks menetlus läbi viia mõistliku tähtaja jooksul.
  14. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas kaebaja
  15. oktoobril 2021 PPA-d sellest, et ei saa töövõimetuslehel viibimise tõttu võtta
  16. oktoobri
  17. a eksamist osa (dtl 41). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuivõrd kaebaja ei esitanud
  18. oktoobril 2021 PPA-le tõendit oma haigestumise kohta, puudus juba seetõttu PPA-l kohustus muuta
  19. oktoobril 2021 kaebajale antud eksamiaega, kuid kaebaja ja PPA vahelisest kirjavahetusest (dtl-d 40-42) nähtuvalt säilitas PPA siiski kaebajal relvaeksamil osalemise võimaluse, kuna
  20. oktoobri
  21. a kirja kohaselt oli kaebajal selleks aega
  22. novembrini 2021 ning PPA seda seisukohta ei muutnud. Et kaebaja lubas
  23. oktoobri
  24. a e-kirjas teavitada PPA-d oma tervenemisest, et kokku leppida uus eksamiaeg, kuid kaebaja seda siiski
  25. novembril 2021, mil kaebaja oli esimest päeva terve, ei teinud, ning samuti ei esitanud kaebaja talle antud tähtaja jooksul PPA-le taotlust kaebajale määratud tähtaja muutmiseks, ei ole kohtu hinnangul PPA poolt
  26. oktoobri
  27. a e-kirjaga määratud tähtaeg eksami sooritamiseks ebamõistlikult lühike.
  28. PPA on
  29. detsembri
  30. a otsuses nr 4.2-1/10865-1 selgitanud, et lõpetab kaebaja taotluse nr DL50013483 osas menetluse relvaloa väljastamisest keelduva otsuse vormistamisega, kuna taotluse menetlus on veninud ebamõistlikult pikaks ning PPA hinnangul näitavad rohked ebaõnnestunud katsed, et kaebaja ei ole suutnud ega tahtnud vajalikke teadmisi ja oskusi omandada enne eksamit. Arvestades kaebaja käitumist, milles ta vaatamata PPA-le antud lubadusele teada anda oma tervenemisest, et kokku leppida uus eksamiaeg, seda ei täitnud, kaebaja ei sooritanud üheksal korral positiivsele tulemusele relvaeksamit, kusjuures esimene võimalus sooritada eksamit oli kaebajal juba
  31. jaanuaril 2021, ning arvestades kaebaja hõivatust oma tööülesannetega ning tema enda
  32. oktoobri
  33. a kinnitust, et kaebaja prioriteedid on hetkel mujal, on kohtu hinnangul PPA nõuetekohaselt analüüsinud menetluse lõpetamise vajadust arvestades PPA-l lasuvat kohustust järgida eesmärgipärasuse põhimõtet. 5 3-22-23
  34. Kohus märgib, et HMS § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi. Kuivõrd kaebaja ei näidanud haldusmenetluses üles piisavalt hoolt ja aktiivsust, kui ei teavitanud PPA-d esimesel võimalusel enda tervenemisest ega taotlenud uut eksamiaega või talle määratud tähtaja muutmist, ning taotluse menetlemine oli kestnud enam kui aasta, kusjuures PPA täiendavate selgituste kohaselt koormab pikale veninud menetlus ka PPA-d, oli kohtu hinnangul asjaolude kogumist tulenevalt põhjendatud relvaloa taotluse menetluse lõpetamine kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumisega. Olukorras, kus kaebaja
  35. oktoobri
  36. a teade eksamile mitteilmumise kohta ei sisaldanud määruse nr 13 § 2 lg-s 4 nimetatud asjakohast tõendit (vt otsuse p 18), kaebaja ei esitanud koheselt pärast oma tervenemist PPA-le ka teadet oma tervenemise kohta või taotlust kaebajale määratud tähtaja muutmiseks, ning PPA ei andnud kaebajale ka omaalgatuslikult pikemat tähtaega kui ta seda
  37. oktoobri
  38. a kirjaga andis, ei saa kaebaja tugineda ka õiguspärasele ootusele, et talle antakse uus eksami aeg. Lisaks võib antud juhul kerkida üles küsimus menetluse proportsionaalsusest.
  39. Eeltoodust tulenevalt on PPA
  40. detsembri
  41. a otsus nr 4.2-1/10865-1 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista PPA otsust kaebaja relvaloa väljastamisest keeldumise kohta, jääb rahuldamata ka kaebaja nõue PPA kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja relvaloataotlus nr DL50013483 22.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 23. Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.