Obsah (6)

§ 423§ 3§ 657§ 654§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg 13. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-16401 Tsiviilasi E.E. ha

§ 423lg 1 p 4 alusel läbivaatamata.

Mõlemas tsiviilasjas soovitakse tahteavalduse asendamist kinnistu registriosa nr XXXXXX omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse senine kanne kinnisasja omaniku J.J. kohta ning kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena K.K., kaasomandiosaga ½ mõttelist osa ja V.V., kaasomandiosaga ½ mõttelist osa. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Erinevus kahe tsiviilasja osas seisneb selles, et tahteavalduste asendamist soovivad erinevad isikud. Hageja E.E.. on esitanud taotluse kustutada kinnistusraamatust kanne J.J. kohta ja kanda kinnistusraamatusse kaasomanikena kostjad.

§ 3

lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus on seisukohal, et kostjate kinnistusraamatusse kandmise nõue ei ole seotud hageja õiguste kaitsega. Lisaks sellele on K.K. ja V.V. esitanud tsiviilasjas nr 218-18277 kohtule nõude E.E.. tahteavalduse asendamiseks, et kanda endid kinnistusraamatusse omanikena. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ka tahteavalduste asendamise nõue tuleb

§ 423lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel jätta läbivaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E.E.. esitas Tartu Maakohtu 14.aprilli 2022 määruse peale määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja leiab, et tema hagi on tema õiguste kaitseks vajalik, kuna ta on kohustatud maksma maamaksu, mis on temale kui pensionärile koormav. Tsiviilasjas nr 2-18-18277 puudub vaidlus selle üle, et kinnistu on J.J. pärandanud kostjatele. Kostjad keelduvad pärandit vastu võtmast juba 10 aastat ja hageja peab seetõttu maamaksu maksma. Kohtuasjas 2-18- 18277 on vaidlus selle üle kas E.E. Swedbank AS-s kontol olev raha J.J. pärandanud ka kostjatele. Vaidlus puudub, et pärandaja J.J. (surnud) Swedbank AS-is arvelduskontol on 1/2 pärandanud hagejale. Hageja ei saa kasutada temale kuuluvat raha, mis on siiani pärandaja J.J. kontol kuna kostjad ei ole anna nõusolekut J.J. kontolt ülekannete tegemiseks. Seega on surnud J.J. kontolt E.E. kontole kande tegemiseks kostjate tahteavalduse 3 asendamine kohtuotsusega seotud hageja E.E. õiguste kaitsega, sest muidu ei saa E.E. pangas J.J. (surnud) kontolt raha kätte.
2. K.K. ja V.V. vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad nõustuvad maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-18-18277 on läbivaatamisel samade poolte vahel (so E.E., K.K. ja V.V. vahel) vaidlus sama eseme kohta samal alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

1. Määruskaebuses on tuginetud hageja õiguste piiramisele, võimalikule kulutuste kandmisele ja kahju tekkimisele seoses sellega, et hageja ja kostjad ei ole suutnud 2012 aastast alates pärandvara jagada. Asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu otsustust, et hageja nõude läbivaatamine on seadusest tulenevalt lubamatu ja osalt õiguslikult perspektiivitu, hageja sisuliselt vaidlustanud ei ole.
2. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et hageja nõue tuli jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 4 alusel.

Menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18- 18277 on kostjad esitanud pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamiseks hagi käesoleva menetluse hageja vastu. Menetlusosalistel ei ole olnud vaidlust selle üle, et J.J. soovis, et tema surmajärgselt saaksid kahe kinnistu omanikeks võrdsetes osades K. ja V.V.. Vaidlus on selles, kes peab andma tahteavalduse kinnistu kannete muutmiseks ja kelle tahteavaldusi peab asendama kohtulahend. Maakohus märkis õigesti, et selle küsimuse saab lahendada pooleliolevas tsiviilasjas 2-18-

1. Samuti vaieldakse tsiviilasjas nr 2-18-18277 pangakontodel oleva raha jagamise üle. Eelkõige sõltub lahendus sellest, kas tegemist on testamendijärgsete pärijatega, kas annakukorraldused on kehtivad või on tegemist seadusjärgsete pärijatega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-1818277 selgitanud võimalikke õiguslikke lahendusi poolte vahelise vaidluse lõpetamiseks.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised ei ole käitunud konstruktiivselt ega teinud minimaalseski ulatuses koostööd. Menetluskulude suuruse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et käesolevas asjas ei olnud poolte esindajatel vajalik ega ka võimalik esitada õiguslikke seisukohti ega esindatavatele materiaalõigust selgitada, kuna sisuline vaidlus samadel õiguslikel alustel ja faktilistel asjaoludel toimub teises tsiviilasjas. Kostjate määruskaebuse vastuse maht ja esile toodud argumendid on ebaproportsionaalsed arvestades määruskaebuse sisu ja põhjendusi. Maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist

§ 177lg 1 p 2 alusel.

4 /allkirjastatud digitaalselt/ 5