← Eesti

1-22-2412/20

Obsah (10)§ 121§ 73§ 68§ 83§ 65§ 24§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 29. aprillil 2022.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-2412 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Rig

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav Alo Härmask, isikukood: 37901092715; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral Tartu Maakohtu 23.07.2020. a otsusega nr 1-20-4676

§ 121lg 2 p 2 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga.

Väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 05.03.

  1. a. Tõkend - vahistamine. Aivar Kello Kaitsja RESOLUTSIOON KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Alo Härmask

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Alo Härmaskile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Alo Härmaskile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja

65 lg 2 alusel suurendada Alo Härmaskile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.07.2020.a otsusega nr 1-20-4676 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista Alo Härmaskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Alo Härmaski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse kandmise algust Alo Härmaski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.03.2022.a. Tõkend – vahistamine – jätta Alo Härmaski suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Alo Härmaski sundrahast pool, s.o 490,50 eurot ja kaitsjatasust pool, s.o 254,10 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Alo Härmaskilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 254,10 eurot; sundraha 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Alo Härmaskil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 744,60 (seitsesada nelikümmend neli eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700015536 ning selgituse “Alo Härmask, otsus nr 1-22-2412, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised esemed, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiukohas: püksid ja kööginoalt võetud DNA proov.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kööginuga, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiukohas. 4. Kannatanu H. H. (ik XXX; tel. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse tema teavitamiseks Alo Härmaski vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. 2

(11)Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 17.05.
  1. a kell 10.
  2. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Alo Härmaskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 23.07.2020.a. kohtuotsusega nr 1-20-4676 süüdi mõistetud

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, XXX.a.

kella 10:00 paiku XXX maakonnas XXX asuvas korteris lõi neli korda noaga XXX XXX H. H.’it jalgade piirkonda. Alo Härmask tekitas kannatanule H. H. füüsilist valu ja tervisekahjustused: sääre lahtised hulgihaavad. Sellega pani Alo Härmask toime

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on A. Härmaski poolt

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud.

A. Härmask tekitas noaga löömisega kannatanule nii valu kui tervisekahjustused. Tema tegu on pandud toime korduvalt, nagu nähtub ka 23.07.2020. a otsusest, siis ka tollel korral ründas ta XXX füüsiliselt, lüües pudeli isale pähe. Tegemist on lähisuhtes olevate isikutega, XXX ja XXX, neil on XXX side ja A. Härmask ütles, et nad XXX sel aadressil. Neil on nii sotsiaalne kui ka emotsionaalne side. Tegu on pandud toime tahtlikult. Ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör on seisukohal, et H. H. poolt ei olnud rünnet A. Härmaski vastu, mistõttu ei saa rääkida kaitseseisundist ega hädakaitsest ning isegi, kui oleks olnud, poleks kaitsevahend olnud sobilik sellise ründe tõrjumiseks, mida teeb kehva XXX, kes enamus aega, nagu prokurör saab aru, veedab XXX. Prokurör palub A. Härmaski süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest võtta maha 1/3, mõistes karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada antud karistust Tartu Maakohtu 23.07.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda A. Härmaski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 05.03.2022. Asitõenditeks olevad 3

(11)plaatidele salvestatud vormikaamera salvestis ja kõnesalvestis jätta toimiku juurde ning püksid, kööginuga ja DNA proov hävitada.
  1. Süüdistatav selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. Ta ei soovi muud öelda, kui soovib kergemat karistust ja et XXX peaks, et tema eest hoolitsetaks. Ta kahetseb.
  2. Kaitsja leidis, et teod on toime pandud ja kvalifikatsioon on õige ning tõendeid on ka piisavalt. Hädakaitset siit kuidagi välja ei näe – jah, mingi sehkendamine oli, mõlemad olid alkoholi tarvitanud ja ilmselt läks ka kontroll käest. A. Härmaski XXX on öelnud, et kui A. Härmask mingil hetkel kinnipidamiskohast tuleb, organiseerivad, et enam ühe katuse all olemist ei ole. Ütles ka, et XXX ja A. Härmaski vahel on suhted normaalsed ja XXX mingisugust kättemaksu raske karistuse näol ei soovi. A. Härmaski teo pehmenduseks võib öelda, et pärast tegu helistas tema hädaabinumbrile ning täna ta ütles, et kahetseb. Kaitsja soovib, et kohus mõistaks kergema karistuse ja võiks vähendada menetluskulusid ning panna nende tasumiseks pikema tähtaja, kui üks kuu. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada A. Härmask süüdi talle inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt A. Härmaskile

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (a), mõistes seejärel A.

Härmaskile karistuse (

  1. b)ja otsustades menetluskulude hüvitamise (c). Seejärel võtab kohus seisukoha asitõendite osas (d). (
  2. a)6. Süüdistatav A. Härmask, soovides asja lahendamist lühimenetluses, soovis kohtus enda ristküsitlemist. Alustuseks võib öelda, et kuigi A. Härmask tunnistas kohtus end etteheidetud kehalises väärkohtlemises süüdi, andis ta ütlusi, millest nähtuvalt leiab, et ta tegutses hädakaitses, tõrjudes kannatanu H. H. rünnakut. Täpsemalt selgitas ta, kuidas päev oli suhteliselt lühike, ta võttis öösel napsi ja sai hommikul L. T. kokku. Ta jõi viina. Ei tea, kui palju jõi seal öösel, et tal oli selline promill, siis edasi ikka joodi hommiku poole seal. XXXX tekkis probleem, XXX sõimas. XXX ei olnud rahul, et T. tuli sinna. Noa sai ta nii, et olles XXX toas, võttis XXX selle noa ja üritas teda sellega lüüa. Tema läks XXX tuppa, kuna XXX röökis seal. Siis tuli XXX püsti, tõmbas noa ja tema võttis XXX kinni, siis hakkas XXX tema poole noaga vehkima. Nuga oli, nii palju, kui tema teab, see kollakas-mustaga musta teraga. Siis kukkus ta XXX pikali sinna. XXX oli tema peal selle noaga, kukkus talle peale, tal oli sinine koht, ja XXX surus jalaga talle peale. Tema sai XXX käest noa ära, XXX oli ikka tema peal ja siis tuli tal paanikahoog või ta ei tea, mis hoog ja ta ütles XXX, kas saad mu pealt ära või ei saa ja siis ta lõi XXX jala piirkonda. Ei tea mitu korda, aga mäletab, et jala piirkonda. Ta sai noa XXX käest ära, kuid ta ei saanud pealt teda ära. Ta sai lükata XXX natukene kaugemale, siis võttis talt sealt alt ja ütles, kas kasid mult pealt ära ja pani kaks laksu ühte jalga. Ta ei saanud XXX lihtsalt veel pealt ära. Teab ainult seda, et sai XXX kõrgemale lükata, et sai talle jalgadesse panna. Ta ei tea, kuidas tal õnnestus XXX jalga lüüa, kui XXX toetus jalgade peale ja oli tema peal. Teab, et lükkas XXX kuidagi eemale, XXX oli kuidagi niimoodi poolenisti tema peal, ta ei oska seda öelda. Tal oli hädavajadus XXX noaga lüüa, kuna neid noaga ähvardamisi on nii palju olnud ja tal oli selline tunne, et XXX lööb selle noaga talle sisse. Tema kaitses ennast, ta naljalt noaga kellelegi kallale ei lähe. Ta ei tea, kas XXX on XXX kirjas. Käraka panemine on omal ajal (XXX) jalad ära võtnud, jalanärvid. XXX ei ole kehva liikumisega, tal on XXX halamisest kahju, et on talle süüa viinud, XXX käib peldikus küll ise, 4

(11)ise kõnnib toas ringi ka, aga teda nagu eriti ei huvita see. Ega XXX nüüd nii liikumispuudega ka ei ole.
  1. Kohus on seisukohal, et süüdistatav A. Härmaski kohtuistungil antud ütlused on toimunu osas laveerivad ning pigem antud soovist vabaneda vastutusest või saada kergem karistus. Eriti, kui arvestada, et kohtueelses menetluses antud ütlustes on A. Härmaski kirjeldus toimunu osas olnud oluliselt teistsugune.
  2. Nimelt selgitas Alo Härmask XXX. a kohtueelses menetluses (tl 38-40), et XXX said nad T. L. kokku ja läksid poodi, kust T. ostis viina. Alo ise oli juba eilsest õhtust joobes. Seejärel läksid nad Alo poole aadressile XXX. Neil on kolmetoaline korter, temal on oma tuba ja elavad seal (XXX) kahekesi. Nad istusid T. L. köögis, kus jõid viina ja XXX H. H. tuli kööki ja hakkas temaga õiendama ning kakkus teda käest, mille järel tuli talle kallale, H. lükkas teda ja lõi jalaga ribidesse. Tema XXX H. võttis noa ning ähvardas teda, et annan sulle raisale nuga. Tema võttis XXX noa ära ning seejärel läks rüseluseks, mille tagajärjel lõi tema noaga XXX jalga. Ise ta täpselt ei mäleta, kuhu ta lõi ja mitu korda. Ta mäletab ainult, et lõi paar korda ja kuhugi jala piirkonda. Peale löömist viskas ta noa köögitoa nurka. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, kas tekkis psühhoos või mingi muu seisund, aga ükshetk lõi pea selgeks ja ta sai aru, mis ta teinud oli. Ta ei mäleta täpselt, kas tema või T. kutsus politsei, aga mingi hetk jõudis kiirabi ja politsei kohale. Ta puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu ning ei saanud terve öö magada.
  3. XXX. a toimunud ülekuulamisel (tl 41- pöördel) jäi A. Härmask varem antud ütluste juurde, kuid soovis lisada, et XXX on korduvalt üritanud talle noaga kallale tulla ka juba varem. XXX joob väga palju alkoholi ning ka tema nõrkuseks on alkohol. See on nende kõikide probleemide põhjus.
  4. Kaheksandas punktis käsitletud A. Härmaski ütlustest avaldas kohus ka kohtuistungil lõigu, kus A. Härmask toimunut kirjeldas ning küsis süüdistavalt, millega ta selgitab kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste erinevust. Süüdistatav selgitas seepeale, et ta ei olnud ravimeid võtnud, öösel maganud ning ainuke mõte oli, et ta pääseks sealt ülekuulamiselt ära. Ta vaatas, et saaks natukene mõelda, et mis seal tegelikult juhtus ja oli.
  5. Kohus on seisukohal, et A. Härmaski kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused on toimunu osas oluliselt lahknevad, sarnanedes vaid selles, et kannatanu H. H. oli A. Härmaski suhtes agressiivne, mistõttu tal tuli kannatanus lähtuvat rünnet tõrjuda. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul pidada A. Härmaski selgitust, miks tema kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad, pidada selliseks, mis võimaldaks tema ütlusi kasvõi osaliselt arvesse võtta. Ehk siis on kohus seisukohal, et A. Härmaski ütlused toimunu osas ei ole usaldusväärsed. Seda enam, et kriminaaltoimikusse kogutud teised tõendid ei kinnita süüdistatava ütlusi kannatanu agressiivsuse ja tema ründamise kohta ega anna seega alust asuda seisukohale, et kannatanu H. H. oli süüdistatava suhtes agressiivne, ründas teda, mis omakorda oleks andnud alust süüdistatavale kannatanust H. H. lähtuva ründe lõpetamiseks, kasutades selleks nuga ja lüües kannatanut neljal korral jalgade piirkonda, tekitades valu ja sääre lahtised hulgihaavad. Seega, kuna puudus rünne ehk hädaseisund, siis ei olnud A.Härmaskil õigust ka hädakaitsele.
  6. Siinkohal märgib kohus sedagi, enne kui asub käsitlema teisi asjas kogutud tõendeid, mis kinnitavad kogumis A. Härmaskile esitatud süüdistust kannatanu H. H. kehalises väärkohtlemises, et kohtu hinnangul ei saa A. Härmaski ütlusi pidada usaldusväärseteks veel sellegi tõttu, et A. Härmaski kirjeldus toimunu osas ei ole ka eluliselt usutav. Nimelt, kuigi A. Härmask kirjeldas istungil, kuidas kannatanu teda ründas ning mis asendis kannatanu ja ta ise 5
(11)olid hetkel, kui A. Härmask kannatanut H. H. noaga lõi, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik, et olukorras, kus kannatanu H. H. oli kukkunud A. Härmaski peale, olnud väidetavalt ka seejuures eelnevalt agressiivne ja ründav, sai A. Härmask, hoides ühes käes nuga ja teisega lükates teda ründavat XXX eemale, lüüa H. H. neljal korral jalgade piirkonda. Eluliselt usutav on aga järgnevalt kannatanu H. H. ütlustest nähtuv, et A. Härmask lõi H. H. noaga jalgade piirkonda ajal, kui kannatanu istus oma toas voodil.
  1. Nii selgitas kannatanu H. H. (tl 1-3), et ta tarvitas XXX hommikul kella 09:00 paiku õlut (ühe 0,5-liitrise pudeli) oma toas ning tema XXX Alo Härmask tarvitas enda toas alkoholi. Aloga elavad nad korteris kahekesi. Koos elavad nad juba mitukümmend aastat, varasemalt eriti ei tülitse. Alo elab ühes toas ja tema teises, kööki kasutavad ühiselt. Alo tuli tema tuppa ja neil oli konflikt, sellel hetkel Alol vist nuga käes ei olnud, täpselt ei mäleta, võib-olla oli selja taga käes. Seda, miks konflikt tekkis, ei mäleta, midagi Alole ei meeldinud. Alo on agressiivse iseloomuga. Tema istus voodi peal ja Alo lõi teda järsku noaga kolm korda parema jala säärde, mille tagajärjel tundis ta tugevat valu ja see teeb siiani haiget, ei saa selle jala peale astuda. Varasemalt Alo teda noaga löönud ei ole, kuid on noaga vehkinud. Ta ei soovi enam Aloga ühes korteris elada, kuna ta on ettearvamatu ja muutub agressiivseks. Vahepeal tekivad konfliktid alkoholi pärast.
  2. Asjas on tunnistajana ütlusi andnud ka T. L. (tl 31-32), kes läks enda ütluste kohaselt XXX õhtu poole, kellaaega ta täpselt ei mäleta, juba alkoholi tarvitanuna enda naabrite H. ja Alo juurde, kuna tahtis veel alkoholi juua. Naabrid elavad XXX korteris XXX. Kui ta nende tuppa sisenes, nägi ta H. istumas ja tema kõrval oli vereloik. Ta märkas, et H. pani midagi hüppeliigse peale ning sealt tuli verd. Ta sai aru, et H. ja Alo vahel oli tüli olnud ja sai ka aru, et Alo on ilmselt H. noaga löönud. Nuga ta kuskil vedelemas ei näinud. Ta helistas kiirelt 112 ja kutsus kiirabi, sest H. tuli väga palju verd. Löömist tema pealt ei näinud ja H. talle ka ei täpsustanud, kuidas talle haav tekkis. Kuna nad (H. ja Alo) olid toas kahekesi ning selline torkehaav H. jalas oli, järeldas, et Alo ilmselt lõi teda noaga.
  3. Inkrimineeritava sündmuse toimumist, kannatanul esinenud vigastusi ja kannatanu ning tunnistaja ütlusi kinnitavad ka XXX Kliinikumi epikriis (tl 4), XXX. a asitõendi vaatlusprotokollid (tl 5-6, 7- pöördel), XXX. a sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 13-26) ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll.
  4. XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 7-pöördel) tõendab, et XXX kell 10:04 helistas süüdistatav A. Härmask häirekeskusesse ja teatas, et neil oli XXX tüli, XXX ründas A. Härmaskit noaga ja teataja ründas vastu ning XXX sai 10-12 laksu jalga. Löödi nugadega. Sündmuskohaks XXX. A. Härmaski sõnul ollakse seal kolmekesi.
  5. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 5-6) vaadeldi XXX Tartumaal tööülesandeid täitnud välijuhi R. K. rinnakaamera videosalvestist XXX maakond toimunud sündmusega ning see tõendab, et sündmus toimus XXX (salvestis algab kell 10:13:25 ja lõpeb kell 10:33:56) ning korteris viibisid A. Härmask, H. H. ja T. L. ning H. Härmask viitas A. Härmaskile kui enda ründajale. Ühtlasi nähtub, et H. H. selgitas, et ei tea, miks Alo teda lõi, kuid et võtsid kärakat ja siis tuli tüli. Ühtlasi nähtub, et korterist leiti kraanikausi kõrval olevast nõudepesukuivatuse restilt tumedat värvi käepidemega nuga.
  6. Sündmuskohal XXX viidi läbi ka sündmuskoha vaatlus (tl 13-26), kust nähtuvalt võeti eelnevas punktis käsitletud nuga nõudepesukuivatuse restilt kaasa ja samuti nähtub, et 6
(11)vasakpoolses magamistoas on nii voodil kui ka põrandal ulatuslik veremäärdumus (tl 19-20) ning voodi jalutsi juures asuvad riideesemed on samuti punaselt määrdunud (tl 20). Teistes tubades, sh köögis sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt veremäärdumust ei ole.
  1. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi nii sündmuskohalt kaasa võetud kööginuga kui ka velvetpükse. Vaadeldud noal esines verejälg ning velvetpükstel esiküljel avastati neli vigastust (parempoolsel säärel põlve kohal ja madalamal 3 vigastust ja vasakpoolsel säärel põlvest kõrgemal 1 vigastus) ja tugev veremäärdumine.
  2. Toimikus olev XXX Kliinikumi epikriis (tl 4) tõendab, et H. H. toimetati XXX kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda ning tema põhidiagnoosiks oli sääre lahtised hulgihaavad: tal tuvastati parema pindluu ülaotsa juures lateraalsed torkehaavad 2 cm ja 3 cm, millest 3 cm haav ulatus lihasesse u 1 cm avaga ning samuti paremal põlveliigesest ülal pindmisem lõikehaav 3 cm ja vasakul põlveliigesest ülal samuti 2 cm lõikehaav.
  3. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 33-pöördel), isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 34-pöördel) ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 35-37) tõendavad, et XXX kell 11:05 tuvastati aadressil XXX Alo Härmaski isik, samuti tuvastati süüdistataval A. Härmaskil indikaatorvahendiga joove (tulem 1,68 mg/l kohta) ning ühtlasi peeti A. Härmask samal päeval, s.o XXX kahtlustatavana kinni.
  4. Eeltoodud tõenditele kogumis tuginedes tegi kohus kindlaks, et A. Härmask lõi XXX. a kella 10:00 paiku XXX asuvas korteris neli korda noaga XXX H. H. jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega H. H. nii füüsilist valu kui ka sääre lahtised hulgivigastused. 23.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb vastutuse korduvalt ja lähi- või sõltuvussuhtes teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.1 Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.2 Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Piirisituatsioonides tuleb aga täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse kõrvaseisja seisukohast ei ole valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.3 Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning nende omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari – ja armastussuhted. Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 3.2 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.2 2 7

(11)kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.4 Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 mõttes.

Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses.5

  1. Käesolevas asjas luges kohus tõendatuks, et A. Härmask lõi neljal korral XXX H. H. noaga jalgade piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu enda sõnul tugevat valu ja talle tekkisid ka sääre lahtised hulgihaavad. Viimasena nimetatud sääre lahtiste hulgihaavade näol on kohtu hinnangul tegemist tervisekahjustusega Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 26 mõttes. Kuivõrd H. H. näol on tegemist A. Härmaski XXX, kellega nad olid pikaaegselt enne menetletavat sündmust elukohta jaganud ja jagasid ka sündmuse ajal, tuleb jaatada nende ühiselulist sidet ühisel elamispinnal elamise näol. Lisaks sellele on A. Härmask avaldanud, et ta ka kandis XXX eest mingil määral hoolt. Seega on kohus seisukohal, et tuleb jaatada A. Härmaski ja tema XXX H. H. vahel lähisuhte olemasolu. Samuti, kuivõrd A. Härmaskit on varasemalt Tartu Maakohtu 23.07.
  2. a otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest (

§ 121lg 2 p 2), on A.

Härmask korduva ja lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks

§ 121lg 2 p-de 2, 3 mõttes.

25. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Koosseis on mõlema alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.7 Kohtu hinnangul pani A. Härmask süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et XXX neljal korral noaga jalgade piirkonda löömisel pidi A. Härmask aru saama, et ta tekitab oma tegevusega XXX nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Seda enam, et sellise järelmi saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 26. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (b) 27.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 28. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56kohaselt arvestada 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2020.

a otsus nr 1-19-3377, p-d 9-10 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 9.4.1 6 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 5 8

(11)eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.8 29. Varem kehalise väärkohtlemise toime pannud A. Härmaski puhul leidis tõendamist kannatanu H. H. neljal korral noaga jalgade piirkonda löömine ehk

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

30.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb korduvalt ja lähi- või sõltuvussuhtes teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust.

  1. Kohtule tõendina esitatud karistusregistri väljavõttelt (tl 52-53) nähtub, et A. Härmaskil on üks kehtiv kriminaalkaristus: teda karistati Tartu Maakohtu 23.07.
  2. a otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi

§ 73

lg-te 1, 3 alusel 9 kuu ja 27 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseajaga (vt kohtuotsus tl 57-59). 32. Hinnates A. Härmaski süü suurust

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, võtab kohus arvesse, et kohtuliku uurimisel tulemusena leidis tõendamist A. Härmaski poolt XXX neljal korral noaga jalgade piirkonda löömine, millega ta tekitas XXX nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi sääre lahtiste hulgihaavade näol. Samuti arvestab kohus seda, et kuigi A. Härmask on üritanud oma tegevust õigustada, rääkides ka tema vastu suunatud ründest, on ta tegelikult menetluse algusest peale avaldanud toimunu üle kahetsust. Seega esineb kohtu hinnangul kergendava asjaoluna kahetsus

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus tuvastanud ei ole.

  1. Seega, tulenevalt kuriteoasjaoludest (so korduv noaga löömine ja sellega kannatanule lisaks valule tervisekahjustuse tekitamine), raskendavate asjaolude puudumisest ja kergendava asjaoluna kahetsuse olemasolust, on A. Härmaski süü keskmine.
  2. Kohtu hinnangul on A. Härmaskile rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine välistatud, kuivõrd käesoleva XXX vastu suunatud kehalise väärkohtlemise pani ta toime olukorras, kus ta oli Tartu Maakohtu 23.07.
  3. a otsusega nr 1-20-2676 süüdi tunnistatud samuti XXX H. H. kehalises väärkohtlemises ja talle oli antud võimalus kanda oma karistus ära vabaduses, st ta pani käesolevalt inkrimineeritud kehalise väärkohtlemise toime katseajal olles.
  4. Samuti ei saa kohtu hinnangul olla A. Härmaskile käesolevalt kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus olla leebem, kui seda oli Tartu Maakohtu 23.07.
  5. a otsusega karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust, kuivõrd käesolevaks ajaks on selge, et eelnev tingimisi mõistetud karistus ei pannud A. Härmaskit oma mõtlemises ja käitumises korrektiive tegema ning sellest lähtuvalt õiguskuulekale teele asuma. Vastupidi, ta jättis kohtu antud võimaluse, kanda oma karistus vabaduses ära, kasutamata ja pani toime uue kehalise väärkohtlemise, kus ka seekord oli kannatajaks XXX H. H.
  6. Eeltoodu alusel tuleb A. Härmask süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning talle karistuseks mõista 2 aastat vangistust. Kuna kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust vähendada ühe kolmandiku, s.o 8 kuu vangistuse võrra, mõistes A. 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2018. a otsus nr 1-17-1629, p 28 9

(11)Härmaskile lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kuna A. Härmask pani kuriteo toime Tartu Maakohtu 23.07.2020. a otsuse järgi katseajal olles, siis tuleb

§ 73

lg 4 ja

65 lg 2 alusel suurendada A. Härmaskile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.07.2020.a otsusega nr 1-20-4676 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista A. Härmaskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvestada A.

Härmaski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda 2 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse kandmise algust A. Härmaski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.03.2022.a. Ühtlasi jätab kohus A. Härmaski suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata - see kuulub tema suhtes tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. (c)

  1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel A. Härmaski määratud kaitsjale maksutud tasu kokku 508,20 eurot ja lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
  3. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot). Seega on kõik menetluskulud kokku 1489,20 eurot.
  4. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tema kindel sissetulek on XXX, lisaks on tal XXX ja siit-sealt tuleb lisa, garaaži all on ka natukene ning ta on ka tööl käinud paaris-kolmes kohas. XXX on vast XXX eurot ja lisaks tuleb kõrvalt mingi XXX eurot. XXX ja XXX, XXX tal ei ole. Menetluskulude tasumine on võimalik nii, et need tasutakse tema eest jupikaupa ära. Ta taotleb menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimaldamist. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud kulud on tal kõik tasutud, tasus jupikaupa.
  5. Lisaks A. Härmaski poolt kohtuistungil avaldatule on kohtule esitatud ka XXX õiend, millest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed A. Härmaski XXX. aasta tulude kohta.
  6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  7. Kohus on eelnevaid andmeid arvesse võttes seisukohal, arvestades lisaks sedagi, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb A. Härmaskil kanda reaalset vangistust, kus töötasu teenimine ei pruugi olla võimalik, et A. Härmaskile käiks menetluskulude täismahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta nii A. Härmaski sundrahast kui ka kaitsjatasust pool, so vastavalt 490,50 eurot ja 254,10 eurot riigi kanda. Ülejäänud osas (744,60 eurot) jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
  8. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel A. Härmaskilt menetluskuluna riigieelarvesse välja: kaitsjatasu 254,10 eurot ja sundraha 490,50 eurot, s.o menetluskulu kokku 744,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus A. Härmaskil tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 10

(11)(d)
  1. Prokurör palus kohtuvaidluses jätta kriminaalasja juurde plaatidele salvestatud kõnesalvestise ja vormikaamera salvestise ning hävitada rikutud püksid, kööginoa ja DNA proovi.
  2. Kohus märgib, et tõepoolest on asjas olemas DVD-R plaadile salvestatud välijuhi rinnakaamera videosalvestis ja CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega. Samas, tulenevalt Riigikohtu praktikast9, on antud salvestis KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestise näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud DVD-R plaat ja CD-plaat helisalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuivõrd nimetatud ongi kohtutoimiku osaks.
  3. Kööginoa, kannatanu pükste ja DNA proovi osas nõustub kohus prokuröriga, et need kuuluvad hävitamisele. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiukohas asuvad püksid ja kööginoalt võetud DNA proov. Kuriteo toimepanemise vahendiks olnud kööginuga, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiukohas, tuleb aga

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsus nr 1-18-5732, p 125 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.