← Eesti

2-22-3491/33

Obsah (6)§ 230§ 438§ 459§ 445§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3491 Tsiviilasi S. K. hagi K. E. i vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. 4

(7)2-22-3491
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistri väljavõttest on kostja hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist (tl 9). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
  4. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Kohus märgib, et elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
  5. Tartu Maakohtu
  6. juuli
  7. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9494 (tl 10-14) on rahuldatud I. K. avaldus ja lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus S. K. suhtes ning I. K. le on antud üle hooldusõigus lapse elukoha ja igakordse viibimiskoha määramiseks. Sama määrusega on kohus kindlaks määranud ka lapse ja lahuselava ema suhtluskorra. Sellest nähtub, et hageja viibib kostja juures koolipäevadel, kui kostjal on graafikujärgselt vaba päev, peale tundide lõppu kella 20-ni. Nädalavahetustel kui kostja ei viibi graafikujärgselt tööl viibib hageja kostja juures alates kostja nädalavahetuse vaba päeva kella 11-st kuni kostja tööpäevale eelneva õhtu kella 20-ni. Koolivaheaegadel, kaasa arvatud suvine koolivaheaeg, viibib hageja kostja juures kostja vabadel töögraafikujärgsetel päevadel alates esimese vaba päeva kella 11-st kuni tööpäevale eelneva päeva õhtu kella 20-ni. Hageja viibib kummagi vanema puhkuse ajal selle vanemaga koos poole puhkuse ajast. Kokku on lepitud ka selles, et kostja edastab I. K. le oma järgmise kuu töögraafiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt eelneva kuu
  8. kuupäevaks, mille järgselt vanemad kooskõlastavad laste kummagi vanema juures viibimise ajavahemikud vastavalt ema töögraafikule hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kostja väide, et suhtluskorra alusel on ette nähtud S. K. viibimine kostjaga vähemalt 15 päeva ei ole põhjendatud, sellist ettekirjutust tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskord ette ei näe. Samuti tuleb PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt elatise summa vähendamisel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga arvestada mitte päevi vaid ööpäevi kuus.
  9. Alates
  10. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  11. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  12. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 5
(7)2-22-3491 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates
  1. aprillist 2022 on baassummaks 209 eurot 20 senti.
  2. Kuivõrd hageja nõuab elatist 150 eurot kuus, mis on väiksem kui kehtiv elatise miinimummäär, ei pidanud hageja kohtumenetluses tõendama enda vajaduste suurust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus, ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Kostja ei ole väitnud, et 150 eurot on põhjendamatult suur elatis. Kostja vastuväidete sisuks on see, et laps viibib kohtumäärusega kokkulepitud suhtluskorra alusel tema juures olulise osa ajast ning see annab aluse elatise summa määramiseks väiksemas ulatuses või ei tule elatist üldse välja mõista.
  5. Riigikohus on
  6. mai
  7. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanemal (p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (p 13.3).
  8. Kuigi pärast eeltsiteeritud Riigikohtu lahendit on muutunud õiguslik olukord, on kohtu hinnangul Riigikohtu märgitu kohaldatav ka uue regulatsiooni valguses. Alates
  9. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtu hinnangul ei ole ka muutunud õiguslikus olukorras oluline mitte see, kui pikalt viibib hageja kostja juures, vaid see, millises ulatuses kostja täidab sel ajal ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esile toonud väidetavat kulude suurust, kostja märgib vaid, et ta varub lapse tulekuks rohkem toitu ja lapsel on tema juures 1-3 toidukorda. Kohus märgib, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud (toiduained ja väljas söömine), hügieeni- ja meditsiinitarbed. Lapsega seotud selliste püsikulude kandmine nagu kulud riietele, koolile (sh kooli tasutud näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk), treeningutele, huvialaringidele, meelelahutusele, reisidele jms 6
(7)2-22-3491 ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Seega oleks vanem, kes neid kulusid kannab, õigustatud nõudma teiselt vanemalt kulutuste hüvitamist pooles ulatuses.
  1. Ka juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et seaduse sõnastuse järgi on oluline, et ajaühik, mil laps viibib kohustatud vanema juures on „ööpäev“. Kostja on küll esitanud kuupäevad, mil tagasiulatuvalt on laps tema juures olnud, kuid neist ei nähtu see, et see oleks ööpäev, vaid
  2. juuli
  3. a kohtumääruse alusel on töönädala sees hageja kostja juures viibimine määratud vaid pärast koolipäeva lõppu kuni kella 20-ni. Kohus nõustub hagejaga selles, et selle aja sees ei kanna kostja lapsega seotud kohtuotsuse p-s 17 märgitud püsikulusid. Kohus leiab, et üksnes lapse ema juures viibimine koos ühe või mitme toidukorraga ei tähenda, et lapse püsikulud isa juures elades väheneksid.
  4. Väljatoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et kostja on suuteline hagejale maksma 150 euro suurust elatist. Kostja väited, et lapsevanematel on võimalik igas kuus kokku leppida arvestades suhtluskorda ja lapsele vajalike asjade ostmist elatise suurus, ei ole mõistlik, sest lapsevanemad on ise esile toonud, et nende suhted ei võimalda normaalset suhtlust, lisaks ongi elatise tasumise mõtteks see, et kohustatud isik täidab oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.
  5. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 21. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda I. K. kontole nr XXX selgitusega „elatis“ iga kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.