← Eesti

2-22-5970/14

Obsah (10)§ 40§ 20§ 1§ 31§ 22§ 110§ 109§ 86§ 23§ 150

Tsiviilasi nr 2-22-5970 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 6. juuni 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22

§ 40

lg 1 p 1 ja lg 2 alusel märkuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosadesse nr 3042941 ja 7218701 Haart Ehitus OÜ-le kuuluvate kinnisasjade juurde. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas. Asjaolud

  1. Võlausaldaja Haljastus Plus OÜ esitas 22.04.2022 kohtule avalduse võlgniku Haart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-22-
  2. Avalduse kohaselt oli Haljastus Plus OÜ (võlausaldaja) ja Haart Ehitus OÜ (võlgnik) vahel 03.05.2021 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr XXX (haljastuse leping), mille objektiks oli XXX lasteaia haljastustööd. Sama objektiga seonduvalt on poolte vahel 07.07.2021 sõlmitud ka ehituse alltöövõtuleping nr XXX (mänguväljaku leping), mille objektiks on XXX lasteaia mänguväljakute aluste ja sillutiskivist platside ehitustööd. Haljastus Plus on haljastuse lepingu alusel koostanud ja esitanud Haart Ehitusele akti nr XXX, mis hõlmab
  3. aasta oktoobrikuus teostatud töid. Akti alusel on väljastatud 31.10.2021 arve nr XXX, summas 4740 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 30.11.
  4. Mänguväljaku lepingu alusel on koostanud ja esitatud akt nr 05, mis hõlmab
  5. aasta oktoobrikuus teostatud töid. Akti alusel on väljastatud 01.11.2021 arve nr XXX, summas 8071,68 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 30.11.
  6. Mänguväljaku lepingu alusel on koostatud ja esitatud akt nr XXX, mis hõlmab
  7. aasta novembrikuus teostatud töid. Akti alusel on väljastatud 13.12.2021 arve nr XXX, summas 1711,08 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 12.01.
  8. Eeltoodud arvete kogusumma on 14 522,76 eurot. Võlgnik on aktid Bauwise keskkonnas allkirjastanud ehk on aktid aktsepteerinud, kuid ei ole arveid täielikult tasunud. Kuna võlgnik on arvete tasumisega viivituses, nõuab võlausaldaja lepingu punkti 9.4 alusel viivist 0,15% arve summast päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast. Võlgnik on olnud viivituses ka 01.10.2021 arve nr XXX tasumisega summas 19 795,50 eurot, tasumise tähtaeg 31.10.
  9. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 11 095,47 eurot.
  10. Võlgnik Haart Ehitus OÜ esitas 03.05.2022 kohtule enda kui juriidilise isiku pankrotiavalduse, tsiviilasi nr 2-22-
  11. Võlgniku avalduse kohaselt ei suuda ta rahuldada võlausaldajate nõudeid, tema vara ei kata kohustusi ja välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Haart Ehituse põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Peamiselt teostatakse ehituse peatöövõttu ning rajatakse/rekonstrueeritakse tööstus-, lao- ja ühiskondlikke hooneid. Haart Ehituse võlgnevused tekkisid suuresti Pärnu Rannapargi Residentsid OÜ-ga ja OÜ-ga Künnipõllu Arendus sõlmitud lepingute täitmise käigus.
  12. aasta alguses leidis aset ehitusmaterjalide järsk kallinemine ning ehitus- ja tehnikatoodete ning ehitusmaterjalide märkimisväärsed tarneraskused - enamus ehitusmaterjale kallines 40-80%, tehased tühistasid materjalide tellimusi või pikendati tarneaegu keskmiselt kuus kuud. Lisaks tekitas olulisi probleeme töötajate ja alltöövõtjate massiline haigestumine COVID-19 viirusesse. Tellijad kasutasid vastavat olukorda ära ning ütlesid alustel, mis Haart Ehituse hinnangul ei olnud piisavad, lepingud üles, keeldudes juba teostatud ehitustööde eest tasumast. Seeläbi on Haart Ehitusel jäänud saamata 2 väga olulised summad (kahe objekti peale kokku üle 1 500 000 miljoni euro). Nimetatu tõi endaga kaasa ahelreaktsiooni, tingides võimatuse tasuda ehitusobjektidel töid teostanud alltöövõtjatele.
  13. Kohus liitis 04.05.2022 määrusega Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ pankrotiavaldused ühte menetlusse, liidetud tsiviilasja nr 2-22-
  15. Kohus nimetas 09.05.2022 määrusega Haart Ehitus OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas Haart Ehitus OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas

§ 20lg 1 järgse käsutuskeelu).

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ pankrotiavaldused on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Haart Ehitus OÜ pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Haart Ehitus OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega. Üldandmed Äriregistri andmetel on võlgnik asutatud 22.10.

  1. Võlgniku osakapitali suurus on 9000 eurot. Osaühingu osanikud on R. M. (isikukood XXX), Marek Tiik (isikukood XXX), P. S. (isikukood XXX) ja T. B. (isikukood XXX). R. M. omandis on osa nimiväärtusega 7650 eurot, iga järgmise osaniku omandis on aga osa nimiväärtusega 450 eurot. Osaühingu juhatuse liikmetena tegutsevad R. M. , P. S. ja T. B. . Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (41201/EMTAK 2008; NACE 41.20). Võlgniku vara 1.
  2. Võlgnikul on arvelduskontod: XXX Swedbank AS, mille kontojääk 16.05.2022 seisuga oli 1877,97 eurot; XXX AS LHV Pank, mille kontojääk 16.05.2022 seisuga oli 33,82 eurot; XXX AS SEB Pank, mille kontojääk 24.05.2022 seisuga oli 18,06 eurot; kokku 1929,85 eurot. AS SEB Pank teatel on võlgnikule väljastatud juriidilise isiku krediitkaart, millest tuleneva võlgnevuse suurus oli 23.05.2022 seisuga 154,03 eurot. 1.
  3. Võlgniku andmeil on võlgnik sõlminud AS-ga SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn) liisingulepingud kahe väikebussi liisimiseks. 1.
  4. Elektroonilise kinnistusraamatu andmeil on võlgniku omandis alljärgnevad kinnisasjad (kinnistud): 1.3.
  5. registriosa 3042941; maatulundusmaa 100%; Mäenõlva, Kaika küla, Antsla vald, Võru maakond; 7716,0 m2; 1.3.
  6. registriosa 3042941; maatulundusmaa 100%; Kirikumäe, Kaika küla, Antsla vald, Võru maakond; 4516,0 m2; 1.3.
  7. registriosa 7218701; elamumaa 100%; Marta tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 364,0 m
  8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX ja XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistud on koormatud kohtulike hüpoteekidega Treverk OÜ (registrikood 12667577, asukoht Merimetsa tn 62b, 80028 Pärnu) kasuks. Hüpoteegisumma on iga kinnistu puhul 7000 eurot ning hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse esimesele järjekohale. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu on koormatud kokku nelja hüpoteegiga. Esimese järjekoha hüpoteegikanne on kustutatud. Teise 3 järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 2 500 000,00 krooni Osaühing Randomer (registrikood 11575229, asukoht Väljaku/1, Igavere küla, Raasiku vald, 75208 Harju maakond) kasuks; kolmanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 622 855,00 eurot Osaühing Randomer kasuks; neljanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud kohtulik hüpoteek summas 73 000 eurot Treverk OÜ kasuks ning viienda järjekoha all täiendav kohtulik hüpoteek summas 25 000,00 eurot Treverk OÜ kasuks. 1.
  9. Võlgniku omandis on varem olnud kinnisasjad: registriosa XXX; maatulundusmaa 100%; XXX 43 380 m2; ja registriosa XXX; tootmismaa 100%; XXX; 35 443 m
  10. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu on võlgnik võõrandanud 02.02.2022 H. H. (H., isikukood XXX) ja T. P. (P., isikukood XXX), kes on käesoleval ajal kinnistu kaasomanikud. Mõlema kaasomaniku omandis on 1/2 suurune mõtteline osa kinnistust. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu on võlgnik võõrandanud 10.05.2017 Kadastiku OÜ-le (registrikood 14148522, asukoht Küti tn 6, 72212 Türi). 1.
  11. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele. 1.
  12. Transpordiameti andmeil on võlgnik alljärgnevate sõidukite (sh haagiste) omanik: Lisaks eeltoodule nähtub Liiklusregistrist, et võlgnik on alljärgnevate sõidukite vastutav kasutaja: XXX, 2017, Opel Vivaro-B, ja XXX, 2017, Opel Vivaro-B. Sõidukite omanik on Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn). 1.
  13. Võlgniku omandis on varem olnud alljärgnevad sõidukid (sh mootorratas, ATV-d, haagised): 4 Võlgniku omandis olnud ekskavaator XXX on käesolevaks ajaks liiklusregistrist kustutatud. 1.
  14. Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik kunagi olnud äriregistrisse kantud äriühingute osanik ega aktsionär. 1.
  15. Elektroonilise Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontol on 1929,85 eurot. Lisaks on võlgniku omandis sõidukid, mille täpne turuväärtus sõltub nende seisukorrast. Arvestades, et sõidukid on ligikaudu 10 aasta vanused, ei saa nende realiseerimisväärtus olla ajutise halduri hinnangul enam kui 10 000 eurot. Võlgniku kohustused 2.
  16. Võlgnikul on seisuga 30.05.2022 Maksu- ja Tolliametile maksuvõlg: Nõude liik Võlasumma Tasumisgraafikus Vaidlustatud Erijuhtude tulumaks 2 577,09 0,00 0,00 Kinnipeetud tulumaks 46 808,93 0,00 0,00 Kogumispensionimakse 3 289,45 0,00 0,00 Käibemaks 93 865,23 0,00 0,00 Maamaks 102,00 0,00 0,00 Raskeveokimaks 134,30 0,00 0,00 114 017,67 0,00 0,00 5 837,81 0,00 0,00 266 632,48 0,00 0,00 Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kokku: 2.
  17. Võlgniku suhtes käesoleval ajal täiteasju ei menetleta. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 266 786,51 eurot (so maksuvõlg ja krediitkaardivõlg). Võlgnikul võib olla täiendavaid kohustusi, võttes arvesse, et võlgniku omandis olevad kinnisasjad on koormatud (kohtulike) hüpoteekidega. Maksejõuetus Haart Ehitus OÜ on

§ 1

lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on ka ise esitanud pankrotiavalduse ja tema maksejõuetust tuleb

§ 31lg 4 järgi 5 eeldada.

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on tema käibevara suurus 26.04.2022 seisuga 1 568 648,76 eurot ning põhivara suurus 545 548,92 eurot. Vara suurus kokku on seega 2 114 197,68 eurot. Suure osa käibevarast moodustavad mitmesugused nõuded ja nõuded ostjate vastu (kogusummas 1 362 954 eurot), samuti ettemaksud kulud, sh hankijatele (kogusummas 134 244 eurot). Võlgniku pankroti välja kuulutamise korral võib eeldada, et nõuete sissenõudmine võib raskeneda, kuna võlgnik tehtavaid ehitustöid ei lõpetanud; samuti ettemaksud kulusid ei pruugi tagasi saada, kuna ettemaksud on kulunud või kuluvad nt võlgniku vara (so pankrotivara) säilitamiseks (hoiustamiseks). Võlgniku kohustuste suuruseks 26.04.2022 seisuga on pankrotiavalduse järgi vähemalt 3 639 546,64 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne summas -1 534 699,66 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt said võlgniku majandusraskused alguse ehitusmaterjalide järsust kallinemisest 2021. a alguses; ehitusmaterjalide tarneraskustest ning Covid-19 pandeemiast tingitud töötajate (sh alltöövõtjate) massilisest haigestumisest. Eeltoodu põhjustas tööde valmimise venimist ning (kohtu-) vaidlusi tellijatega (võlausaldajatega). Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses ning maksejõuetus saabus tõenäoliselt 2021.

a, kuivõrd võlgniku

  1. a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital veel positiivne. Täpsemad andmed nähtuvad võlgniku
  2. a majandusaasta aruandest, milline on koostamisel ning seda ei ole äriregistrile esitatud (esitamise tähtaeg 30.06.2022). Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul (so alates 09.05.2017 kuni käesoleva ajani) ning muid võlgniku tehinguid. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgniku majandustegevus oli seotud ehitustööde tegemisega: võlgnik on ostnud ehitusmaterjali, kütust, maksnud sideteenuste eest, tasunud töötasu ja ka riiklikke makse. Võlgnik on teinud sularahatehinguid, kuid seejuures on sularahasissemaksed võlgniku kontodele olnud suuremad, kui väljamaksed. Võlgniku kontolt nr XXX Swedbankis on sularahas välja võetud 53 390 eurot, sissemakseid on aga tehtud 97 750 euro ulatuses. Täiendavalt, võlgniku kontolt nr XXX SEB Pangas on sularahas välja võetud 120 200 eurot, sissemakseid on aga tehtud 138 800 euro ulatuses. LHV Pangas võlgnik sularahas arveldanud ei ole. Võlgnik on 02.02.2022 võõrandanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu, asukohaga XXX. Formaaljuriidiliselt võib tegemist olla tagasivõidetava tehinguga.

§ 110

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse

§ 110

lg-st 2 tulenevalt, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Samas, tagasivõitmise eelduseks on

§ 109lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine.

Kas kinnisasja võõrandamine võlausaldajate huvisid kahjustas, tuleb välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu (asukohaga XXX) on võlgnik aga võõrandanud 10.05.2017, so enne seadusest tulenevat tagasivõitmise tähtaega.

§ 110

lg-s 1 ja § 110 lg-s 2 alusel võivad formaaljuriidiliselt tagasivõidetavad olla ka sõidukite võõrandamise tehingud: 06.03.2022 - Respo 752, reg.märk XXX; 06.03.2022 – Respo 752, reg.märk XXX; 07.03.2022 - Renault Traffic, reg.märk XXX; 07.03.2022 - GAZ 52-02, reg.märk XXX; 07.03.2022 - Respo 1600 352, reg.märk XXX; 05.04.2022 - Volkswagen Sharan, reg.märk XXX. Tagasivõitmise eelduseks on siiski

§ 109lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine.

Kas sõidukite võõrandamine võlausaldajate huvisid kahjustas, tuleb välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb

§ 31lg 1 alusel välja kuulutada Haart Ehitus OÜ pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 6

§ 86lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid R.

M. t, T. B. i ja P. S. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Haart Ehitus OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 19,75 tundi tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Andrias Palmitsale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2567,50 eurot, millele lisandub käibemaks 513,50 eurot, kokku 3081 eurot.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1387,50 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat K. K., olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 1387,50 eurot käibemaksuta (9 tundi 15 minutit). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud asjaolude ja materjalide analüüsis seoses pankrotihoiatuse koostamisega ja pankrotihoiatuse koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); pankrotiavalduse koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); kohtumäärustega tutvumises ja selgituste edastamises kliendile 45 min (112,50 eurot). 7 Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus (töövõtulepingu rikkumisest tulenevate nõuete tõttu), kusjuures pankrotiavalduse esitamisele on eelnenud eraldi õigusabina pankrotihoiatuse koostamine, ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 1200 euro ulatuses käibemaksuta (8 tundi × 150 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduste liitmine, ajutise halduri nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5970 Haljastus Plus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1620 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 1200 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (

§ 150

lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Haart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.