Obsah (6)

§ 367§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

2-20-10325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2021 Paide Tsiviilasja number 2-20-10325 (liidetud 2-21-12055) Tsivii

§ 367

alusel alates 17.07.2020 protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited hagile Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on täitnud nõuetekohaselt enda lepingulised kohustused ning hageja esitatud väited kostja töödes esinevate väidetavate puuduste kohta on otsitud. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hageja 06.07.2020 Lepingu ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Pooled on allkirjastanud Lepingu alusel esitatud akti nr 1 ja selle alusel on kostja väljastanud arve nr 19085 summas 65 709,36 eurot + käibemaks (s.o. 78 851,23 eurot koos km-ga). Samuti on pooled allkirjastanud akti nr 2 ja selle alusel on kostja väljastanud arve nr 19096 summas 19 501,44 eurot + käibemaks (so 23 401, 73 eurot koos km-ga). Kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Hageja väited, et kogu summa tasumine pidi toimuma pärast tööde tervikuna vastuvõtmist, on vastuolus nii Lepinguga kui poolte endi käitumisega. Kostja ei ole hilinenud Lepingus ettenähtud tööde teostamisega ja isegi kui kostja oleks viivituses Lepingus sätestatud tööde teostamisega ca 1,5 kuu võrra kostjast tulenevatel põhjustel, on hageja esitatud leppetrahvi nõue ikkagi alusetu. Ka on alusetu hageja kahju hüvitamise nõue, kuna õiendite alusel on hageja pretensioonideta tööd valdavas osas vastu võtnud. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja nõuaks kostjalt kahju hüvitamist nende tööde osas, mis ta on jätnud põhjendamatult vastu võtmata. Hageja ei ole esitanud kostjale sisulisi ja põhjendatud pretensioone Lepingu alusel kostja poolt teostatud tööde osas. Ainsad sisulised etteheited puuduste/vaegtööde osas kajastusid 30.12.2019 teatatud loetelus, mille kostja ümber lükkas ning väidetav tuhakonteineri r/b teostusjoonise puudumine likvideeriti 20.02.2020 esitamisega. Hageja ei ole ka sisuliselt tõendanud, et Q OÜ pakkumises kajastatud ning W OÜ ja T Oü arvete aluseks olnud tööd olid mittekohaselt teostatud, et tegemist on tervikuna kostja poolt teostatud töödega ning et Q OÜ pakkumises toodud tööd on teostatud pakkumises toodud mahus ja tingimustel. Kui ka W OÜ ja T OÜ objektil mingeid töid teostasid, ei saanud need olla tingitud kostja töös esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamisest – hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kuna nii alusetu rikastumise, leppetrahvi kui ka kahjunõue on alusetud, tuleb jätta rahuldamata ka nende põhinõuetega seotud viivisenõuded. Vastuhagi Hageja võlgneb kostjale põhinõudena 118 582,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 16 563,32 eurot. Kostja tööde nõuetekohast teostamist kinnitavad eeskätt asjaolud, et kostja tehtud tööd on valdavas osas hageja enda poolt aktide alusel vastu võetud (õiendid 1 ja 2) ning ei saa olla sisulist vaidlust nimetatud õiendite alusel väljastatud arvete nr 19085 ja 19096 tasumise kohustuse üle. Lõppaktiga akteerimisele kuuluvad tööd on hageja jätnud alusetult tänaseni vastu võtmata. Tööde lõplikku vastuvõtmist takistanud puuduste loetelu on toodud hageja 30.12.2019 e-kirjas, millised puudused on kostja poolt kõrvaldatud. Hilisemad hageja väited kostja töös esinenud puuduste kohta on paljasõnalised ja otsitud. Samuti ei ole hageja väidetavatest mittevastavustest töös teatanud Lepingus sätestatud kohustusliku 7 tööpäeva 3 2-20-10325 jooksul. Seetõttu tuleb lugeda tööd tervikuna vastuvõetuks ning seega on tasunõue muutunud tervikuna sissenõutavaks. Ühtlasi kinnitab kostja tasu sissenõutavaks muutumist ka poolte endi käitumine ning alles 01.07.2020 menetlusdokumendis asus hageja esmakordselt väitma, et ta on maksnud kostja arve alusetult ja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, tunnistades ka tsiviiasjas nr 2-20-7546 kohustuse olemasolu kostja ees. Lisaks, kuigi kostja ei nõustu hageja 06.07.2020 ülesütlemisavaldusega, siis isegi kui Leping oleks hageja poolt kehtivalt üles öeldud, on kostja tasunõue ikkagi muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt esitatud põhinõue koosneb: õiendi nr 1 ja arve nr 19085 alusel tasumata 70 000 eurot; õiendi nr 2 ja arve nr 19096 alusel tasumata 23 0401,73 eurot ja õiendist nr 2 nähtuv hageja poolt seni akteerimata töö 34 041,97 eurot. Viivist on kostja arvestanud lähtudes Lepingu p-st 8.2.1 seisuga 16.07.2021 kokku 20 676,34 eurot. Kostja on 18.05.2021 tasaarvestanud tsiviilasjast nr 2-20-7546 tuleneva hageja menetluskulude nõude summas 13 027,95 eurot Lepingust tuleneva kostja vastunõudega ning nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 16 563,32 eurot. Lisaks nõuab kostja

§ 367

kohaselt viivist alates vastuhagi esitamisest viivist põhinõudelt 34 041,97 eurot määras 0,05% päevas võlgnevuse netosummalt summas kuni 510,63 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, kuna see ei ole muutunud sissenõutavaks põhjusel, et tööd ei ole Reme Grupp OÜ poolt faktiliselt valmis tehtud ja on seetõttu ka lõplikult üle andmata ning hageja poolt vastu võtmata. Hageja ei võtnud töid vastu, kuna kostja poolt teostatud töödes esinesid ulatuslikud puudused, mistõttu ei aktsepteerinud neid töid peatellija (N OÜ, edaspidi NRE). Reme Grupp OÜ käsitlus, mis puudutab tööde eest tasu sissenõutavaks muutumist rajaneb ebaõigel eeldusel, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises üleandmises-vastuvõtmises. Hageja tugineb antud väite esitamisel Lepingu p-le 4.2, mis sätestab arvelduse teostamise Lepingu objektiks olevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise järel koostatud arve alusel 35 kalendripäeva jooksul. Õiendid, millele kostja vastuhagis viitab, ei ole tegelikult arve esitamise aluseks ei Lepingu ega ka seaduse kohaselt. Tegelikkuses on tegemist faktilisi töömahte kajastavate dokumentidega, mille esitamise kohustus on kostjal vastavalt Lepingu p-le 2.1.9 iga jooksva kuu lõpus ega anna kostjale õigust väljastada arveid. Asjaolu, et hageja on teinud kostjale makse 8 851,23 eurot on selgitatav sellega, et kostja asus hagejat survestama, mis oleks toonud kaasa tööde jätkuva viibimise. Seetõttu ei saa eelpoolnimetatud makse tasumist käsitleda Lepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmisena. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud 27.09.2019 töövõtuleping nr x, mille järgi pidi kostja töövõtjana teostama x hxxxxxxxxxxxxxx betoonitööd (tl 5-7). Pooled vaidlevad selle üle - kas kostja täitis oma lepingulised kohustused; - kas hageja 06.07.2020 ülesütlemisavaldus (tl 11) on kehtiv koos sellest tulenevate tagajärgedega; - kas kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
2. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) maksma selle eest tasu. Hageja on leidnud, et kostja on Lepingust tulenevaid kohustusi 4 2-20-10325 oluliselt ja korduvalt rikkunud. Töövõtja pole suutnud puuduseid kõrvaldada ka lisatähtaegade jooksul. Kostja seevastu on leidnud, et tööde nõuetekohast vastuvõtmist kinnitavad eeskätt asjaolud, et kostja on tehtud tööd valdavas osas hageja enda poolt aktide alusel vastu võtnud vastavalt õienditele nr 1 ja 2 (tl 97, 102). Kuigi Lepingu p 4.2 kohaselt teostatakse arveldus Lepingu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel koostatud arve alusel 35 kalendripäeva jooksul, tuleneb Lepingu p-st 4.3 osade kaupa akteerimine ning aktide alusel tasumine. Arvestada tuleb ka poolte enda käitumist seonduvalt osade kaupa akteerimise ja tasumise kohta. Nii on hageja 2020 jaanuaris kinnitanud, et kostja arvete tasumine seisneb selle taga, et objekti tellijalt ei ole laekunud makseid hagejale (tl 105). Samuti on hageja tasunud arvest nr 19085 summa 8 851,23 eurot (tl 99, 13). Hageja on küll väitnud, et tasus viimatinimetatud summa kostja ähvarduse tulemusena, kuid tsiviilasjas esitatud kirjavahetusest ähvardust ei nähtu, mille kohta puuduvad ka muud tõendid ning nimetatud summa tasumine toimus alles 26.02.2020, mil kostja väitel oli ta tööd lõpetanud. Seetõttu pole usutav ka hageja väide, et tasus arve üksnes seetõttu, et kostja ähvardas tööd peatada. Veel mais 2020 ei vaielnud hageja kostja tasunõuele vastu (tl 110). Puuduvad tõendid, et hageja oleks enne 01.07.2020 väitnud ka, et on maksnud kostja tasuarve alusetult ning et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub kostjaga, et kui lepingupooled poole aasta vältel saavad aru nii, et õiendid on allkirjastatud ühelt poolt kostja seadusliku esindaja ja teisalt hageja poolt PRe isikus ja esimest arvet on ka osaliselt tasutud, samas vastuväiteid selles osas, et kostjal arvete esitamise õigust polnud, siis hageja tegelikkuses aktsepteeris tööde etapiviisilist üleandmist-vastuvõtmist ning vastavate arvete esitamist. Lisaks on hageja tunnistanud kohustuse olemasolu kostja ees, kinnitades ajutisele haldurile, et hiljemalt 2020 septembris likvideerib hageja kostja ees võlgnevuse Lepingust tulenevast kohustusest summas 25 000 eurot, mis on senini tasumata (tl 78-83, 85). Hageja on väitnud ka, et kostja tööd ei ole vastu võetud, kuna teostatud tööde õiendid on hageja poolt allkirjastanud volituseta isik. Lepingu p-st 1.1.1 tuleneb, et PRon hageja kontaktisikuks ja projektijuhiks, seega kohtu arvates ka isikuks, kes on õigustatud andma kostjale tööde osas juhiseid ja töid vastu võtma. Hageja on ise korraldanud tööde vastuvõtmise selliselt, et nendele kirjutas alla projektijuht PRning Lepingust ei tulenenud viimasele piirangut kostja tööde vastuvõtmiseks.
3. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning sama sätte lg 2 kohaselt peab oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja on puudustest teatamisel tuginenud e-kirjavahetusele ajavahemikul 17.11.2019 kuni 07.01.2020 (tl 119-126), mis annavad suuniseid ja juhivad probleemidele tähelepanu, kuid 22.11.2019 õiendit nr 1 ja 03.01.2020 õiendit nr 2 allkirjastades (tl 97-98; 102-103) nähtub, et hageja on tööd vastu võtnud. Kostja on esitanud poolte e-kirjavahetuse (tl 100-101), kus on kajastatud 30.12.2019 seisuga need hageja väitel esinenud puudused, mis takistasid lõpparve akteerimist. Samuti nähtub hageja enda 10.02.2020 e-kirjast (tl 106), et 10.02.2020 seisuga seisnes akteerimine üksnes tuhakonteineri r/b aluse teostusjoonise esitamise taga, mis on esitatud 20.02.2020 (tl 107). Kostja on tunnistanud ainsa lõpetamata tööna betoonvuukide hermeetilistuse tagamist, mis jäi lõpuni tegemata kostjast mitteolenevatel põhjusel. Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja pole suutnud põhistada ega tõendada, millised olid need olulised puudused, mis takistasid kostja tööde vastuvõtmist. Kui kostja töös esinesidki väidetavad olulised puudused, siis oleks hageja kooskõlas VÕS §-dega 644 ja 646 pidanud puudustest piisavalt täpselt kirjeldades teatama. 5 2-20-10325 Paraku ei ole hageja seda teinud. Puuduvad tõendid, et Lepingu ülesütlemise eelselt (enne 06.07.2020) oleks hageja kostjalt nõudnud ühegi konkreetse väidetava puuduse kõrvaldamist, mis on VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt Lepingu ülesütlemise eeldus. Samuti ei ole hageja väidetavatest mittevastavustest töös teatanud Lepingus sätestatud kohustusliku 7 tööpäeva jooksul (Lepingu p-d 2.2.2 ja 6.1). Seetõttu tuleb lugeda tööd tervikuna vastuvõetuks vastavalt VÕS §-le
4. Kostja tööde teostamist ja üleandmist kinnitab ka asjaolu, et ehitustööd olid objektil 2020 kesksuveks teostatud ning hoonele taotleti 2020 oktoobris kasutusluba (tl 150-152). Samas, kui hageja 06.07.2020 ülesütlemisavaldus oleks olnud kehtiv, kuuluks kohaldamisele Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimused (ETÜ) p 12.5.3, mille järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu tegelikult tehtud tööde eest, millest on tellijal on õigus maha arvestada lepingu ülesütlemise ja tööde katkestamisega kaasnevad tõendatud kahjud. ETÜ p 12.5.6 alusel lepingu ülesütlemise korral tehakse tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 5 päeva jooksul pärast lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingule kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. Hageja ei ole kooskõlas ETÜ p-ga 12.5.3 esitanud tõendeid ja põhjendusi, milles seisnesid kostja töödes mittevastavused ja et väidetavad puudused tuli kolmandatel isikutel likvideerida. Ka ei ole hageja maksnud kostjale tasu ETÜ p 12.5.3 alusel. Puuduvad ka tõendid, et hageja oleks varem väitnud, et kostja peaks tööde teostamise peatama või et tööde nõuetekohasuse kontrollimine on raskendatud. Kaetud tööde aktid on allkirjastatud nii tellija kui ka töövõtja poolt (tl 153-159) ning omanikujärelevalve ei ole tööde teostamist peatanud. Hageja on esitanud peatöövõtja NRE 02.07.2020 kirja (tl 117), kuid nimetatud kiri on esitatud ca 6 kuud pärast kostja poolt tööde teostamise faktilist lõpetamist ning kohus nõustub kostjaga, et tellija on minetanud õiguse väidetavatele puudustele tugineda. Lisaks isegi kui kostja tasunõue sissenõudmine sõltuks tellija NRE aktseptist, puudub sisuline vaidlus, et ehitustööd olid 2020 suve keskpaigaks teostatud ning objekt on tellija poolt 2020 sügisel vastu võetud ja kasutuses.
5. Lepingu p-de 1.4.1 ja 1.4.2 kohaselt oli Lepingu objektiks oleva töö alustamise tähtaeg 30.09.2019 ning töö tegemise tähtaeg 6 kuud nädalat. Kostja poolt esitatud lõppaktist, so õiend nr 3 (tl 108) nähtub, et kostja soovis detsembri lõpus tööd tervikuna akteerida, millest hageja keeldus. Kostja kinnitusel oli tööde teostamise tähtaja viivitus (maksimaalselt 1,5 kuud) tingitud hagejast endast, kuna hageja tööprojekt ja hagejapooled tööd viibisid. Oma väite kinnituseks on kostja esitanud pooltevahelise kirjavahetuse (tl 134-136), mille järgi uuendas hageja 2019 oktoobris ja ka novembri lõpus tööde aluseks olevaid jooniseid. Seega on tõendatud, et tööde teostamine lükkus edasi ca 2 kuu võrra. Puuduvad tõendid, et hageja oleks tööde teostamise ajal või vahetult pärast seda väitnud, et kostja on tööde teostamisega viivituses. Lisaks, isegi kui kostja oleks olnud viivituses Lepingus sätestatud töödega kostjast olenevatel põhjustel, on hageja esitanud leppetrahvi nõude esmakordselt 01.07.2020 aja eest, mil kostja ei saanud olla ka teoreetiliselt töö teostamisega viivituses ja olukorras, kus hageja ei ole avaldanud, millised Lepingust tulenevad tööd on väidetavalt tegemata või tehtud puudulikult. Ka on hageja minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei ole kooskõlas VÕS § 159 lg-ga 2 seda esitanud mõistliku aja jooksul.
6. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel põhjusel, et oli sunnitud tellima puuduste kõrvaldamise ja Lepinguga hõlmatud tööde teostamise kolmandatelt isikutelt (tl 14-20). Eelnevast tulenevalt ei ole kohus tuvastanud kostja poolt teostatud töödes esinevaid ulatuslikke puudusi ning hageja on kostjalt tööd pretensioonideta vastu võtnud. Kui see ka nii ei oleks, ei ole hageja vaatamata kostja vastuväidetele tõendanud, 6 2-20-10325 et Q OÜ pakkumises kajastatud ning W OÜ ja T OÜ arvete aluseks olnud tööd olid mittekohaselt teostatud, et tegemist oli kostja poolt teostatud töödega ning hageja pole ka tõendanud, et ta Q OÜ pakkumises kajastatud tööde eest tasus, st et tal oleks tekkinud kahju. Kohus nõustub kostjaga, et Q OÜ poolt 14.07.2020 kalkulatsioonis kajastatud tööde tegemine pole ka usutav, kuna kostja on tõendanud, et objekti ehitustööd olid lõpusirgel ning tegeldi seadmete ja sisustuse paigaldamisega (tl 150). Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väidet, et W OÜ lõikamistööde ja T OÜ korrosioonitõrje tööd ei ole olnud tingitud kostjast, vaid hageja enda projektimuudatusest (tl 161-162).
7. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Küll aga peab kohus põhjendatuks vastuhagi, kuna kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Vastuhagi kohaselt on ICP Solutions OÜ-l tasumata õiendi nr 1 alusel esitatud arvest nr 19085 tulenevalt 70 000 eurot; õiendi nr 2 alusel esitatud arvest nr 19096 tasumata 23 0401,73 eurot ja õiendist nr 2 nähtuv hageja poolt seni akteerimata töö 34 041,97 eurot. Kostja on 18.05.2021 tasaarvestanud tsiviilasjast nr 2-20-7546 tuleneva hageja menetluskulude nõude summas 13 027,95 eurot Lepingust tuleneva kostja vastunõudega (II kd tl 5). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras. Kostja on vastuhagis viivise kujunemist piisava selgusega kirjeldatud. Vastuhagis nõutakse viivist Lepingu p-s 8.2.1 sätestatud määras, so 0,05 % ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ei ole viivise suurusele ega selle arvestuslikule õigsusele ka vastuväiteid esitanud.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhageja nõue viivise saamiseks vastuhagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad hagimenetluse kulud hageja kanda.

1. Kostja esindaja 25.10.2021 esitatud õigusabikulude nimekirja järgi on tema õigusabikulud 3 962 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihindega 140 eurot (ilma käibemaksuta) 28 tunni ja 18 min ulatuses, vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1500 eurot, kokku 5462 eurot. Lisaks palub kostja lisada 25.10.2021 istungiga seotud kulu protokollis kajastatud istungi kestvusele tunnihinnaga 140 eurot. Vastavalt kohtutoimikule kestis istung 1 tund ja 05 min, seega lisaks istungiga seotud menetluskulu 151,67 eurot. Kokku on kostja esindaja menetluskulud seega 7 2-20-10325 5613,67 eurot. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga, kostja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: 13.11.2020 - Hagimaterjalide läbitöötamine ja esmase positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga, kostja esialgse vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse koostamine ja dokumendi kohtule esitamine 3h 48m 11.12.2020 - Tutvumine ICP Solutions seisukohtadega menetluskulude tagatise taotluse osas, kostja seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 0h 48m 5.01.2021 - Tutvumine 15.12.2020 kohtumäärusega, kostja vastuse koostamine ICP Solutions OÜ hagiavaldusele, lisade komplekteerimine, kliendiga kooskõlastamine, dokumentide kohtule esitamine 4h 48m 2.02.2021 - Telefoni teel arutelu kliendiga (R.V) seoses ICP Solutions kohtumenetlusega 0h 12m 9.02.2021 - Tutvumine ICP Solutions 28.01 seisukohtade ja lisadega, ülevaate ja küsimuste koostamine kliendile seoses Reme Grup vastuväidete ja tõenditega 0h 48m 23.02.2021 - Kliendi edastatud tõendite läbitöötamine, kostja seisukoha koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 3h 48m 25.02.2021 - Telefoni teel arutelud kliendiga, kostja seisukoha viimistlemine, lisade komplekteerimine ja dokumentide kohtule esitamine 0h 48m 25.03.2021 - Tutvumine ICP Solutions 24.03.21 seisukohtadega, kliendile ülevaate koostamine, töö tõenditega, TH esitatavate küsimuste koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 1 h 12m 9.04.2021 - Päringute koostamine omanikujärelevalvele seoses x objekti vaidluse argumentidega, ekirja vahetus kliendiga seoses tõendite kogumisega, kohtunõudele vastamisega ja edasise menetlusega (sh vastuhagi esitamine) 0h 42m 20.04.2021 - Töö tõenditega, päringute koostamine omanikujärelevalvele seoses x objekti vaidlusega, e-kirja vahetus kliendiga seoses ICP Solutions argumentidele vastuvaidlemise põhistustega 0h 36m 21.04.2021 - Kostja seisukohtade koostamine, töö tõenditega, lisade komplekteerimine, kooskõlastamine kliendiga 4h 06m 23.04.2021 - Tutvumine kohtu kirjaga ja kohtule vastamine seoses lisade 4-7 esitamisega 0h 18m 16.07.2021 - Vastuhagi koostamine, kliendiga kooskõlastamine, vastuhagi viimistlemine ja kohtule esitamine 4 h 54m 30.08.2021 - Istungiaja kooskõlastamine kohtuga 0h 12m 14.09.2021 - Istungiaja kooskõlastamine kohtuga 0h 06m 22.10.2021 - Menetluskulude nimekirja koostamine 0h 12m 24.10.2021 - Pärnu Maakohtu 25.10.2021 istungiks ettevalmistamine 1h 00m
2. Hageja on kostja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning ei ole esitanud vastuväiteid. Tulenevalt

§-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 29 tunni ja 23 min ulatuses. Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 1500 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks vastuhagilt märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 29 tunni ja 23 min ulatuses 8 2-20-10325 tunnitasuga 140 eurot (ilma käibemaksuta) summas 4113,67 eurot, lisaks riigilõiv 1500 eurot. Seega on kostja menetluskulud kokku 5613,67 eurot.
2. Kuivõrd hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust.
3. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal ICP Solutions OÜ hüvitada kostja Reme Grupp OÜ kasuks menetluskulud. Seega kuulub ICP Solutions OÜ-lt väljamõistmisele Reme Grupp OÜ kasuks menetluskulud summas 5613,67 eurot. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 9