kohaselt loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise kuupäev saabunuks, mistõttu ajutine pankrotihaldur arvestab selle nõudega oma lõppjäreldustes. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad M Fi ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 26115,03 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused 4 2-22-6795 M Fi vara suhtes ajutise pankrotihalduri nimetamise ajaks täitemenetlusi algatatud ei olnud. IV Majanduslik olukord Seisuga 08.06.2022 M Fil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 26115,03 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest töötab M F alates 2022 veebruarist OÜ-s x, kus tema netosissetulek oli aprillis 570,06 eurot. Sissetuleku 570,06 eurot juures saab arestida 67,30 eurot kuus.
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. M F esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.
lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilisest isikust juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et M F on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna M F on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus M Fi pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks
kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 5 2-22-6795 Juhul, kui kohus kuulutab välja M Fi pankroti, siis käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid M F peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma
sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 1 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut. 2022. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 654 eurot, millest 1/5 on 130,80 eurot.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur:
Vastavalt
lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt
lg-test 2 ja lg 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 26115,03 eurot, vara ei ole. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku pankrot.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Ly Müürsoo. Vastavalt
§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 30. juunil 2022 kell 19.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo.
lg 1 ja 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. 7 2-22-6795 Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (
36 lg 6). Vastavalt
lg-le 1 võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutise halduri kulude aruande kohaselt kulus tal 14,5 tundi (s.o. 29 pooltundi) arvestusega 33 eurot poole tunni, seega on ajutise halduri tasu kokku 957,00 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku seega 1148,40 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 957 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot vastavalt lisatud kulude aruandele. Tasust 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, palub ajutine haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 363,60 eurot koos käibemaksuga M Filt;
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. M Fi ajutine pankrotihaldur on arvestanud oma tasu tunnihinnaga 110 eurot.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu 8 2-22-6795 määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Kohus leiab olevat põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1148,40 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab menetlusabina riigi vahenditest välja ajutise halduri tasu 784,80 eurot (sh käibemaks) ja mõistab M Filt ajutise halduri Ly Müürsoo kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasu 363,60 eurot koos käibemaksuga.
lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.