Obsah (5)

§ 492§ 115§ 103§ 127§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-569 Tsiviilasi ERGO Insurance SE avaldus

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Puudutatud isiku seisukoht

1. Avaldus koos lisadega ja kirjaliku seisukoha nõue on puudutatud isikule kätte toimetatud dokumentide panemisega 11.03.2022 puudutatud isiku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti (TsMS § 326 lg 1). Puudutatud isik ei ole tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas avaldanud. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (Riigikohtu 22.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13). TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohtuistungi pidamise kohustust.
5. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et kahjujuhtumi toimumise hetkel 26.05.2021 kuulus korteriomand registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, puudutatud isikule. Kohtule esitatud tõenditest: KÜ Põhja 4 aktist 26.05.2021 ja kindlustusandja ülevaatuse aktist nr XXX 02.06.2021 ja nähtub, et 26.05.2021 toimus aadressil XXX õnnetusjuhtum, milles sai muuhulgas kannatada ka korter aadressil XXX. Veeavarii põhjustas korter XXX, kus lekkis tualeti loputuskastist vesi põrandale. Korteriühistu akti kohaselt oli tualeti veeloputuskast lõhutud. Kasutades tualetis vett, valgus külm vesi mööda korteri vannitoa ja köögi põrandat laiali, seejärel juba allolevatesse korteritesse. Avaldaja ja XXX korteriomaniku vahel oli sõlmitud tähtajatu kindlustusleping (kindlustuspoliis nr XXX/7). Kindlustusvõtjaks on A. G. ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel. Kohtu hinnangul on avaldaja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et korter XXX sai veekahjustusi. 9. Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele

§ 115lg 1, § 127 ja § 128 alusel.

Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: - puudutatud isik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

1. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
2. Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi raalosaks olevas ruumis nr XXX. Veeavarii toimus põhjusel, et tualeti veeloputuskast lekkis. Seetõttu on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik ei taganud oma eriomandi säilimist selliselt, et ei oleks kahjustatud teised korteriomanikud. Kui puudutatud isiku tualetis ei oleks loputuskast lekkinud, ei oleks ka veeavariid toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest

§ 115lg 1 järgi. 12. Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub Krt

S § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise normaalne kõrvalmõju. Kohtu hinnangul pidi puudutatud isikule olema ettenähtav, et tualeti loputuskasti lekkimine ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel loputuskastist väljuv (põrandale valguv) vesi on ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isiku tegevuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse puudutatud isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks tualeti loputuskast lekkinud, vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kindlustusvõtjale ka kahju tekkinud.
2. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav ja ta võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest. Seega puuduvad puudutatud isiku vastutust välistavad asjaolud.
3. Kohus on seisukohal, et kõik puudutatud isiku vastu esitatud kahjunõude eeldused on täidetud. Puuduvad

§-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. 15. Avalduses taotleb avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 4 250,86 eurot. Avaldaja on esitanud varakahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. Korteris XXX said korteriühistu akti ja kindlustusandja ülevaatusakti kohaselt kahjustada vannituba, Suur Vanker OÜ 16.06.2021 hinnapakkumise järgi ka köök. Suur Vanker OÜ poolt esitatud taastusremondi hinnapakkumise järgi oli vajalike remonditööde maksumus 4 401.25 eurot (sisaldab käibemaksu). Suur Vanker OÜ teostas tööd summas 4 250.86 eurot (sisaldab käibemaksu), mille avaldaja on täies ulatuses tasunud. Kohus leiab, et remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja kindlustusvõtja korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks teostada. On eluliselt usutav, et veeavarii tagajärjel tekkiv kahju võib ilmneda alles teatud aja möödudes. Kohtu hinnangul on usutav, et kahjustada sai ka korteri nr 72 köök. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja kahjunõue summas 4 250.86 eurot on tervikuna põhjendatud.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1. Eelnevat arvestades on avaldajal puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 4 250.86 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
2. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist puudutatud isiku vastu, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik