Obsah (8)

§ 637§187§ 444§ 438§ 173§ 163§ 175§ 468

2-21-118618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2021. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-118618 Ts

§ 637

lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa 1. Hageja palub mõista kostjalt K. L. hageja Aktsiaselts Plus

Plus Capital kasuks välja Xxxx xx ja K. L. vahel 23.11.2018 sõlmitud lepingu nr. L27082018/0012 lisast nr. L27082018/0012-G1 2 2-21-118618 tulenev võlgnevus 1796,76 €, intressid 108,83 €, viivised 855,06 €, sissenõudekulud 35 €; ning viivis alates 18.11.

1. a kuni põhinõude 1796,76 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 30% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 325 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.11.
3. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 08.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, mis möödus 28.12.
4. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel. 3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse ja intressi osas, ja osaliselt põhjendatud viivise osas. Hagi jääb rahuldamata seadusjärgset viivisemäära ületavas osas. 4.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hageja arvestab 23.11.2018 sõlmitud lepingu nr.L27082018/0012 lisast nr. L27082018/0012-G1 tulenevat viivist lepingu lisa üldsätete p 5.3 alusel intressiga võrdses määras, s.o 30% aastas. Kohus on seisukohal, et üldsätete p 5.3 viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
3. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 32-1-106-13). 8. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu 3 2-21-118618 lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on kostjaga sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.3 viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.
2. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
3. Viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab põhivõlalt 1796,76 eurot perioodi 17.04.2020 – 17.11.2021 eest viivist 228.13 eurot.
5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.1.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 13.2.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. 13.3. Riigilõivu tasumise nõue tuleneb seadusest, seega on riigilõiv 325 eurot hageja põhjendatud kulu. Menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist. 13.4.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 13.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab PlusPlus Legal OÜ teenust hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi, kokku 3,5 tundi. 13.
2. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. 4 2-21-118618 Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite komplekteerimine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot. 13.
3. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 325 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 493 eurot. 14.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a kohtuotsus osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise 228,13 eurot ületavas osas ja mõistis välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. L. vastu tagaseljaotsusega.
7. Välja mõista K. L.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Xxxx xx ja K. L. vahel 23.11.2018 sõlmitud lepingu nr. L27082018/0012 lisast nr. L27082018/0012-G1 tulenev võlgnevus 1796,76 eurot, intressid 108,83 eurot, viivised 855,06 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.
8. Välja mõista K. L.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt 1796,76 eurot määras 30% aastas alates 18.11.
9. a kuni põhinõude 1796,76 eurot täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 5 väljamõistetud viivist.
10. Tunnistada maakohtu otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta K. L. kanda.
12. Välja mõista K. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks maakohtu menetluskulud 493 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 380 eurot, kokku 873 eurot.
13. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. L. kohustatud tasuma hagejale Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5