Obsah (10)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 116§ 108§ 210§ 217§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. jaanuar 2022 Tsiviilasja number 2-

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 4

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2018 on kuutasu alammäär 500 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 250 eurot, alates 1.

jaanuarist 2019 on kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest 270 eurot ning alates 1. jaanuarist 2020 on kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest 292 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Vanem on hoolimata oma varalisest seisundist kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Olenemata kohtu mitmetest järelpärimistest ei ole kostja oma sissetulekuid täpselt tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet ega ka sissetulekut kinnitavat dokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole Eesti riigis elava isikuga, siis ei ole kohus teinud ka järelpärimisi Eesti krediidiasutustele. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Seega tuleb kostjal pingutada ning teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu miinimummääras kuus. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on miinimumpalk 8,91 naela tunnis (https://wageindicator.org/salary/minimum-wage/united-kingdom), mis on 1426 naela kuus (1664 eurot). Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Siiski on lapse vajadusi vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas summas, siis pidas maakohus vajalikuks hinnata hageja kulusid. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli hagi esitamise hetkel hageja 2-aastane. Kostja poolt viidatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 1–2-aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on 252 eurot kuus. Praeguseks on hageja saanud 3-aastaseks. Uuringu kohaselt on kulud 3-aastasele lapsele Tallinnas 318 eurot kuus. Uuringu kohaselt on 3-aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 434 eurot kuus. Hageja on ise esitanud tõendid igakuiste kulude kohta. Maakohus leidis, et kõik kulud ei ole kindlasti esmavajalikud. Hageja ülalpidamiskuluks ei ole laenumakse. Tegemist on omanikukohustusega, nii kinnisvara kui ka laenukohustus on kolmanda isiku kohustus ning olukorras, kus laenumakse on vajalik kinnisvara omandamiseks, ei saa seda pidada ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Sama on ka kindlustusmaksetega. Hageja on nõudnud väga suuri eluasemekulusid (dtl 95 jj). Maakohus leidis, et lapse osa nimetatud kuludest ei saa olla võrdne täiskasvanute omaga. Tegemist on eramajaga ning hagejale ei saa omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Maakohus leidis, et mõistlik on lähtuda uuringus toodud summast ja mõista eluasemekuludena välja 26 eurot. 5 Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43 eurot 87 senti kuus, logopeediline abi 180 eurot, ujumine 40 eurot, ravimikulud 15 eurot. Kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Kulud riietele ja mänguasjadele on ülepaisutatud, lapsel ei ole esmavajalik osta igas kuus 50 euro eest mänge ja raamatuid. Logopeedilise abi kulu on põhjendatud, kuna hageja on esitanud nõustamismeeskonna otsuse abi vajalikkuse kohta ja hinnakirja (https://www.logopeed.ee/et/teenused). Eelnevat ning uuringut arvesse võttes leidis maakohus, et hageja põhjendatud kulu ühes kuus on 500 eurot. Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, seega tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab ning arvestama peab ka teise vanema kohustust last ülal pidada.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostja on viidanud, et hageja ema ei ole tõendanud, kuidas ta lapse kulusid kannab. Hageja ema ei tööta ning tema igakuine sissetulek on 98 eurot 36 senti. Hageja ema sissetuleku suurus ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. Samas on selge, et hageja ema ei ole võimeline kandma sellises mahus hageja kulusid nagu hagiavalduses on esitatud (461 eurot kuus). Hagejate ema esitas kohtule väljavõtte enda arveldusarvest, millest nähtub, et hageja ema arveldusarvele laekub igakuiselt peretoetus summas 60 eurot. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist peretoetuse arvelt vähendada, kuna tegemist ei ole suure summaga, mis kataks lapse vajadusi oluliselt. Arvestades kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta teenib, ei ole ta maakohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kostja kuludest ei nähtu põhjendamatuid kulusid ning seega ei ole ka mõistlik eeldada, et kostja saaks enda kulusid vähendada. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõuetele esitanud tõendeid enda sissetulekute ega kulude kohta. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostja sissetulek ei kata ka tema enda igapäevaseid kulusid, tuleb kostjalt välja mõista elatis 250 eurot kuus alates 6. detsembrist 2019. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praeguse sissetulekuga olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb esmalt tagada küll lapse ülalpidamine, aga see ei tohi tekitada elatise võlgnevust vanemale, kelle puhul on ilmne, et suurema elatise väljamõistmine süvendab rahalisi raskuseid. Arvestades Riigikohtu praktikat ning asjaolu, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, ei saa kohus määrata ka elatise automaatset tõusu. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud taotluse mõista välja kostjalt elatise võlgnevus 3223 eurot 23 senti perioodi

1. detsembrist 2018 kuni
2. detsembrini 2019 eest. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks kostjal palunud hagejale ülalpidamist anda, nähtub materjalidest selgelt, et kostja on sellest keeldunud. Ülalpidamiskohustus tuleneb

§-st 96 ja § 97 lg-st 1 ning seega oli kostja kohustatud täitma ülalpidamiskohustust olenemata sellest, kas hageja ema seda nõudis või mitte. Põhjendatud on lähtuda samast elatise suurusest 250 eurot kuus. Hageja vajadused ei ole selle aja jooksul väga ulatuslikult muutunud, kuna hageja vanus ei ole nii palju muutunud. Samas on oluline arvestada ka asjaolu, et kostja ei ole tagastanud hageja asju (käru, vanker jne), seega tekkis hagejal 6 lühikese perioodi jooksul palju kulusid, mis olid tema ülalpidamiseks esmavajalikud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatis 3000 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on jätnud asja sisuliselt hindamata. Kostjal puudub võimalus maksta elatist summas 250 eurot kuus. Maakohus jättis arvestamata, et elatustase Suurbritannias on oluliselt kõrgem kui Eestis. Maakohus jättis arvestamata, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Uuringute kohaselt on lapse keskmised vajadused madalamad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida sissetulekut, mitte ainult ühe lapsevanema võimet. Lapse elulaad pole kunagi olnud selline, et temale kuluks kuus isa poolt 292 eurot ja ema poolt samuti 292 eurot. Kostja ei pea õigeks, et nüüd pärast vanemate kooselu lõppemist, oleksid lapse kulud oluliselt suuremad võrreldes nende kuludega kui vanemad elasid koos. Kostja senine sissetulek on määranud hageja tavalise elulaadi ning hageja elu on olnud seotud mõnevõrra säästlikuma eluviisiga. Ka hageja ema sissetulek on olnud väike. Hageja elulaadi oluline paranemine pärast vanemate kooselu lõppemist ei ole seega põhjendatud, kuna ükski muu asjaolu peale kooselu lõppemist pole muutunud. Hageja ema ei tõendanud, et ta teenib piisavalt raha selleks, et tasuda hageja kulud 922 eurot 52 senti kuus. Hageja poolt toodud kulude suurus ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ning hageja ema tegelikult ei osuta hagejale ülalpidamist samas ulatuses, nagu nõutakse kostjalt. Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud, taotleb kostja selle vähendamist. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneb kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja see koormab kostjat üleliigselt. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102

lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Vastuseks ringkonnakohtu nõudele leidis kostja, et lapsele tuleb elatise kindlaksmääramisel üldjuhul lähtuda kehtivast seadusest, s.o elatise nõude puhul, mis tekis enne 1. jaanuari 2022 sel ajal kehtinud

redaktsioonist ja alates

1. jaanuarist 2022 seaduse uuest redaktsioonist. Alates
2. jaanuarist 2022 ei või väljamõistetud elatis ületada

§-s 101 sätestatud alammäära, s.o 213 eurot 44 senti, arvestades hageja ema poolt saadud lapsetoetust.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kohus andis kostjale korduvalt tähtaegu tõendite esitamiseks oma varalise seisundi kindlakstegemiseks, kuid kostja ei pidanud vajalikuks neid oma esindajale ega kohtule edastada. Arvestades hageja vanemate kooselust saadud kogemust, ei ole eluliselt usutav kostja väide, et tema sissetulekuks on vaid 1000 naela, mis on poole võrra väiksem riigis kehtivast miinimumpalga määrast 1426 naela. Kostja harjumuspärane elustiil vajab oluliselt enam ja oma elustiili on kostja olnud suuteline ka finantseerima. Sellele, et tema käsutuses on tõenäoliselt rohkem raha kui 1000 naela kuus, viitab kaudselt ka tema soovimatus avaldada oma pangakonto 7 väljavõtet. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks. Vastuses kohtunõudele leidis hageja, et seadusemuudatusel ei ole mõju maakohtu otsuse seaduslikkusele. Kostja tuginemine apellatsioonimenetluses muutunud materiaalõigusele oleks vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostjal on õnnestunud kohtumenetlust venitada sellest kõrvalehoidumisega üle kahe aasta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise alates
4. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates
5. jaanuarist 2022 igakuise elatise järgmiselt. Igakuine elatis on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8. Hageja on kostja laps, kes elab Eestis oma emaga ning kostja on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja elab Suurbritannias. Maakohus mõistis kostjalt elatise alla seadusega kehtestatud alammäära, mis kehtis kohtuotsuse tegemise ajal. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetluses on leidnud tõendamist need alused, mis võimaldaksid nimetatud perioodi osas elatist vähendada alla sätestatud alammäära. Hageja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Kuigi maakohus on põhjendamatult vähendanud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb seega maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata kostjalt enne 1. jaanuari 2022 väljamõistetud elatise osas. 8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr , 2-1515909, p 12). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
3. jaanuari 2022 kehtinud

§ 102

lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses ühtegi mõjuvat põhjust esile toonud. 8 Ainuüksi igakuise sissetuleku ebapiisav suurus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-162343, p 13). Asjas pole tuvastatud ning kostja ei ole väitnud, et tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud nt kostja tervisliku seisundi tõttu. Seega leidis maakohus põhjendatult, et tuleb kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et teenida tasu ulatuses, mis võimaldab katta nii enda vajadusi kui ka tasuda elatist hagejale. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku ega varalise olukorra kohta. Kostja tunnistas, et tema sissetulek on 1000 naela kuus. Maakohus luges seega õigesti tuvastatuks, et kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, ometi pidas maakohus vastuoluliselt põhjendatuks vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja vaidles hageja kulude suurusele vastu. Hageja
2. juuli
3. a menetlusdokumendi kohaselt on hageja igakuised kulutused 922 eurot 52 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et osaliselt on nimetatud kulud ülepaisutatud. Samas ei ole kostja ka täitnud oma tõendamiskoormist (tõendanud hageja kulutuste teistsugust suurust või muu mõjuva põhjuse olemasolu). Elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja elab välisriigis, kus elatustase on väidetavalt hageja elukoha riigi omast kõrgem. Sellest tulenevalt on kostjal võimalik ka teenida kõrgemat sissetulekut mille arvelt elatist maksta, mida näitab ka maakohtu poolt tuvastatud palgamäär. Elatise vähendamiseks ei anna põhjust ka kostja väide, et hageja senine elulaad ja elatustase on olnud säästlikud ning vanemate kooselu jooksul ei kulunud hageja ülalpidamiseks hagis nõutud kahekordset miinimummäära, arvestades mõlema vanema võrdset panust. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda elatist seadusega kehtestatud määras ning kostjal on kohustus hagejale elatist anda. Hageja kinnitusel elab hageja koos ema ja ema abikaasaga, kes toetab hagejat ja hageja ema (tl 59 pöördel). Ainuüksi hageja emal sissetuleku puudumine ei ole aluseks teiselt vanemalt, ehk kostjalt, elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud olulisi asjaolusid, mis võimaldaks vähendada elatist alla seadusega kehtestatud alammäära

§ 102järgi.

Seega puudus maakohtul alus elatise vähendamiseks enne 1. jaanuari 2022

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

9. Kostja heidab maakohtule ette uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ tähelepanuta jätmist. Viidatud uuring ei ole kohtule kohustuslik kohaldamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda ennekõike

§-s 99 jj sätestatust. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

§ 99

lg-te 1–2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kostja viidatud uuring on näitlik statistiline analüüs ja selles ei ole arvestatud konkreetse lapse vajadusi. 9

1. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole oma tõendamiskoormist temalt väljamõistetava elatise suuruse osas täitnud, siis hindas maakohus ka põhjendamatult hageja vajadusi ning leidis, et kostja ei ole võimeline elatist suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus maksma.
2. Kostja leidis, et maakohus jättis elatise suuruse määramisel põhjendamatult arvestamata hageja emale laekuva lapsetoetusega.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Välistatud ei ole arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Maakohus tuvastas põhjendatult, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks elatise suuruse kuni

1. detsembrini 2021 määramisel arvestada lapsetoetusega, ei esine.
2. Alates
3. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
4. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18;
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1164-10, p 16). Ringkonnakohus peab seega alates
11. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka

§-ga 217 2 ning hageja etteheide menetluse venitamise kohta ei ole põhjendatud.

§ 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega oleks kostja saanud nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi seaduse muudatusele tuginedes ka juhul, kui maakohtu otsus oleks jõustunud varem. Kuigi käesolevas asjas ei ole veel kohtuotsus jõustunud, on maakohus langetanud otsuse elatise väljamõistmise kohta ning seega tuleb kostjal tasuda elatist

§ 2172lg 1 järgi kohtuotsusega väljamõistetud summas.

Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada

§ 217

2 lg-t 2 selliselt, et ainuüksi seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise alusele saab tugineda ka menetluse kestel. 10 13. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega on alates
4. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.
5. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102

lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leidis eelevalt, et kostja ei ole ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära tõendanud. Kuigi kostja väitel ei ole ta suuteline hagejale elatist miinimummääras maksma, ei ole ta ühtegi tõendit oma igakuiste sissetulekute, kulutuste ja kohustuste osas kohtule esitanud. Kostja enda poolt väidetud sissetulek 1000 naela on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et tasuda elatist miinimummääras. Alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213 eurot 44 senti ((https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Ringkonnakohus leiab, et menetluses ei ole tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid alates
2. jaanuarist 2022 seaduses kehtestatud miinimummäära. Hageja poolt esitatud igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja poolt näidatud igakuised kulutused eluasemele ei ole suures osas seotud hagejaga. Hageja on märkinud igakuiseks kulutuseks kulud reisile (
3. juuli 2021 menetlusdokumendi lk 2), toa remondile ja kulutused mööblile. Eluliselt ei ole usutav see, et tegemist oleks igakuiste väljaminekutega. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kulutused logopeedile (varasema 30 euro asemel 11 180 eurot kuus) oleksid nii suures summas põhjendatud. Kuigi asjas on esitatud nõustamismeeskonna otsus abi vajalikkuse osas, ei selgu sellest, et kogu vajaliku abi eest tuleb hagejal terves ulatuses tasuda ise. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kulud riietele, mänguasjadele ja raamatutele on ilmselt ülepaisutatud. Kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Seega puudub alus jätta maakohtu poolt väljamõistetud elatis 250 eurot alates
4. jaanuarist 2022 muutmata. Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulutused ja igapäevavajaduste katmine ületaks seadusjärgse miinimumi. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt tuleb alates
5. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuda seadusjärgsest määrast, on põhjendatud.
6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke Riigikohtu 22.06.2022 kohtuotsus RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160
10. detsembri 2019 –
11. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise ning alates
12. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatise osas.
13. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
14. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 6209 eurot 68 senti elatisena
15. detsembri 2019 –
16. detsembri 2021 eest. 2.
17. Mõista B.B.lt A.A. kasuks alates
18. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XX XX) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
19. aprillil (esimest korda
20. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 12 2.
21. Kohustada B.B.t tasuma A.A. elatis C.C. end. X.) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada B.B.t tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.
22. Rahuldada A.A. kassatsioonkaebus.
23. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.
24. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu osaliselt. 4.
25. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 3000 eurot tagasiulatuva elatisena
26. detsembri 2018 –
27. detsembri 2019 eest. 4.
28. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 6209 eurot 68 senti elatisena
29. detsembri 2019 –
30. detsembri 2021 eest. 4.
31. Mõista B.B.lt A.A. kasuks alates
32. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
33. aprillil (esimest korda
34. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4.
35. Kohustada B.B.t tasuma A.A. elatis C.C. end. X.) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada B.B.t tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks kuupäevaks. 4.
36. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. B.B. riigi õigusabi kulud maaja ringkonnakohtus jäävad B.B. enda kanda ning nende suurus ja maksmise kord on kindlaks määratud eraldi määrustega. 13