2-22-1734/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1734 Kohtuasi XX avaldus täiteasjas nr 035/2021/584 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Philippe Hint Puudutatud isik (sissenõudja) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata.
7. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata.
8. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2-22-1734 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. XX (avaldaja) esitas
10. veebruaril 2022 avalduse täiteasjas nr 035/2021/584 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
11. Harju Maakohus rahuldas
12. aprilli
13. a määrusega avaldaja avalduse ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 035/2021/584 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (sissenõudja) kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 200 eurot.
14. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asjas täitedokumendist tuleneva nõude osas nii täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest kui ka esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui kümme aastat ning seega on täitedokumendist tulenev nõue aegunud.
15. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel sissenõudja kanda. Maakohtu hinnangul on praegune lahend tehtud küll avaldaja huvides, kuid asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on avalduses märkinud, et tema menetlskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 150 eurot (teenuste osutamise ajakulu 3 tundi). Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt lõpetas kohtutäitur puudutatud isiku avalduse alusel täitemenetluse
17. veebruaril 2021 ning algatas uue täitemenetluse sama nõude alusel
18. veebruaril
19. Seega katkes vahepeal aegumine ja algas uuesti. Arvestades, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ja algatas täitemenetluse seaduslikult uuesti, on avaldaja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu põhjendamatu ning oleks tulnud jätta tervikuna rahuldamata. Avaldus rahuldati, seega sai avaldaja oma hüve, kuid sissenõudja kandis sissenõudeõiguse kaotamisega kahju. Seetõttu oli põhjendamatu jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
20. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
21. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 2-22-1734 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
25. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud põhjendatult sissenõudja kanda jätnud. Maakohus selgitas, et praeguses asjas tehti lahend küll avaldaja huvides, kuid kuna avaldaja ei esitanud põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Praegusel juhul lõpetas kohtutäitur
26. veebruari
27. a otsusega sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse ning algatas selle uuesti sissenõudja
28. veebruaril 2021 esitatud avalduse alusel. Selliselt käitudes püüdis sissenõudja vältida nõude 10-aastast aegumistähtaega ning avalduse uuesti esitamisega täitemenetlust pikemaks venitada. Seetõttu oli avaldaja sunnitud täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu esitama avalduse kohtule. Seega kaitses avaldaja kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Ka Riigikohus on pidanud sarnases menetluses õiglaseks jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
29. mai
30. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 14). Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.
31. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 3