S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 2 keeldusid ja pani toime
26.03.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,21,002154 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.03.2021 kell 20.49 juhtis Z.M Tallinna ringtee 32. kilomeetril Saue vallas Harjumaal suunaga Vana-Keila mnt poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1, 3 keeldu ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Esimene kord ei teadnud, et on juhtimiselt kõrvaldatud, teine kord oli vaja sõita. On Xxxx juhiluba, ervas, et võib sõita. Epostiga tuli otsus, kuid ei saanud ID-kaardiga avada, arvuti läks rikki. Ise politseist otsust küsima ei läinud. Arvas, et on rahatrahv ja kuna on Xxxx juhiluba, siis juhtimisõigust ära võtta ei saa. Senini ei tea kui suur rahatrahv oli, teab, et juhtimisõigus võeti ära kolmeks kuuks. Teine kord kui kinni peeti, teatati, et juhtimisõigus on kuni 08.04.2021 ära võetud. Rahatrahvi tasunud ei ole, raha ei ole, ka teiste trahvide tasumiseks. Töötab Xxxxs, on püsiv sissetulek, kuid on ka laenud. Kord kuus käib Eestis. Rahatrahve võib olla 1000 euro ringis, täituritega ühendust võtnud ei ole. Arvab, et karistusena võiks kohaldada üldkasulikku tööd, sellest oleks riigile rohkem kasu. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud teod on toime pandud tahtlikult, teod on tõendatud menetluses kogutud tõenditega. Juhtimisõigus oli ära võetud joobes juhtimise eest. Kuulates täna menetlusaluse isiku selgitusi karistusest teadasaamise kohta, kui isik oleks olnud hoolsam, oleks olnud teadlik, et juhtida ei või. Kahe päevase vahega pani toime kaks tegu, teine kord oli teadlik, et juhtida ei tohi. Näitab sellega ükskõikset suhtumist seadustesse, reeglitesse, teistesse liiklejatesse. Ületas ka märkimisväärselt lubatud sõidukiirust. Menetlusalust isikut on karistatud nii liiklusalaste kui teiste väärtegude eest rahatrahvidega, kuid need ei ole mõjutanud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest, on otsustanud neid mitte täita. Võiks mõjutada karistus, mis reaalselt ära kanda ja tunnetada, see võiks edaspidi mõjutada väärtegude toimepanemisest hoiduma ja mõistma, et tegudel on ka tagajärjed. Taotleb KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades
Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti 24.03.2021 kell 22.14 menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust politseisõidukisse paigaldatud statsionaarse kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X, mille töökorrasolekut oli kontrollitud samal päeval kell 20.05 ja milline oli 2 taadeldud (TTRS-21/00013). Mõõtmist teostati s eisvast sõidukist, mis asus Peterburi teel Betooni ja Paneeli tänavate vahelisel alal ning mõõdeti vastassuunast lähenevat sõidukit, mis liikus Mustakivi tee poole. Suurimaks mõõdetud sõidukiiruseks asulasisesel teel oli 85 km/h, millest arvestati maha laiendmääramatus +/- 3 km/h ja lõplikuks mõõtetulemuseks oli 82 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 32 km/h . Mõõtmise asjaolud ja menetlusaluse peatamine on fikseeritud ka politseisõiduki pardakaamera salvestisega. Mõõtmist teostas politseiametnik E K, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 32 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 32 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda, kuivõrd ta möödus kõrval sõidurajal sõitvast sõidukist. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 32 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt oli Z.M-ilt juhtimisõigus ära võetud alates 08.01.2021 ning Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Z.M karistatud Põhja prefektuuri 14.12.2020 otsusega 2302,20,019912
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsus jõustus 08.01.2021. Seega oli Z.M 24.03.2021 sõidukit juhtides isikuks, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ning menetlusalune isik rikkus sõidukit juhtides
lg 1 p 1 keeldu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik selgitas, et 24.03.2021 ei olnud ta teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest, kuivõrd ei saanud e-postile saabunud otsust avada. Samas selgitas menetlusalune isik, et ta ei läinud ka politseist otsust küsima. Seega ei teinud ta midagi selleks, et otsuse sisust teada saada. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on oluline tähtsus kuupäeval, mis on märgitud väärteoprotokolli, millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav, sest sellest ajast algab edasikaebe tähtaeg. Juhul, kui menetlusalune isik otsuse vastu huvi ei tunne, võtab ta sellega riski, et ta võib sõidukit juhtides toime panna uusi süütegusid, s.t ta võib süütegusid toime panna vähemalt kaudse tahtlusega, mööndes ja pidades võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus kas lisakaristuse või põhikaristusena ära võetud. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei ole ta senini selle otsuse, millega temalt juhtimisõigus ära võeti, vastu huvi tundnud ja ta ei tea ka määratud rahatrahvi suurust. Lisakaristusest sai aga väidetavalt teada alles 24.03.2021 politseiametnikult. 26.03.2021 tabati menetlusalune isik taas mootorsõiduki juhtimiselt ja selleks ajaks oli alustatud väärteomenetlust eelmises väärteos ning ta oli sellest juba teadlik, kuid menetlusalune isik põhjendas sõiduki juhtimist sellega, et tal oli vaja sõita. Seejuures oli menetlusalune isik 24.03.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
lg 2 p 3 alusel, s.o vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu ning menetlusalune isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ka tutvunud, kuivõrd ta oli sellele ka alla kirjutanud. 24.03.2021 koostatud sõiduki 3 juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei olnud 26.03.2021 ära langenud, s.t temale kohaldatud lisakaristus oli endiselt kehtiv, oli ka see otsus kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima, olles isikuks, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja isikuna, kes on varem juhtimiselt kõrvaldatud, millega ta rikkus nii
lg 1 p 1 kui ka p 3 keeldusid üheaegselt – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) ka kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Kuivõrd menetlusalune isik oli teadlik nii juhtimisõiguse puudumisest kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest samal alusel kaks päeva varem, sai menetlusalune isik temale süüks arvatud keeldusid eirata vaid teadlikult ja tahtlikult. Puutuvalt väitesse, et kui isikul on teises riigis välja antud juhiluba, ei saa teda karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, ei suutnud menetlusalune isik viidata normile, mis sellist väidet võiks kinnitada. Kohus leiab, et juhiloa väljaandja riigist ei sõltu Eestis kehtiva liiklusseaduse sisu ega ettenähtud karistused. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod 24.03.2021 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
Samas on menetlusalune isik 26.03.2021 uuesti toime pannud
Kohus ei pea otstarbekaks mõista iga teo eest eraldi karistust olukorras, kus menetlusalust isikut süüdistatakse kahe samale väärteokoosseisule vastava väärteo toimepanemises. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista
lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ühe karistuse, mõistes
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, millest üks on määratud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja mille eest menetlusaluselt isikult lisakaristusena ka juhtimisõigus ära võeti. Seejuures on eelmiste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jäetud kõik tasumata. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt töötab 4 ta Xxxxs, saades ka püsivat sissetulekut, üürides elamiseks ka korterit, kuid rahatrahve ei ole tasunud raha puudumise tõttu. Seega on menetlusalusel olemas omad prioriteedid ja nende hulka ei kuulu määratud rahatrahvide tasumine. Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa varasemad karistused rahatrahvide näol soovitud mõju avaldada ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist, s.h ka liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudu b soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seejuures nähtub ühest väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Teisest väärteoprotokollist tuleneb, et menetlusalune isik on nimetanud oma töökohana Xxxx, kuid see asjaolu ei ole sundinud teda rahatrahve tasuma. Menetlusalune isik nimetas kohtuistungil oma töökohaks Xxxx , kuid ka selline püsiv töine sissetulek teda trahve tasuma ei sunni, kusjuures ta isegi ei tea kui palju ja kui suures summas tal võlgnevusi on. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 16.12.2020 ja 21.02.2021 karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis juba otseselt viitab sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid mitte ainult rahatrahvide tasumiseks, vaid ka enda ülalpidamiseks. Rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki näitab ka uute väärtegude toimepanemine kahel päeval järjest. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ja jätkab järjekindlalt õiguserikkumiste toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu ja sellele järgnevalt kahe päeva möödudes uue eelnevaga sarnase väärteo.
lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 2 1-40 km/h) on menetlusalune isik ületanud keskmises määras, s.o 32 km/h. Samuti juhtis kahel korral mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest, eirates nii ka teist keeldu. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud ning kahetsust ei avaldanud menetlusalune isik ka kohtuistungil. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusaluselt isikult võeti liiklusalase süüteo toimepanemise eest ära juhtimisõigus ja ta jätkas regulaarselt juhina liikluses osalemist, ületades ka lubatud suurimat sõidukiirust. Isiku käitumine ning selgitus näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole mitme viimase aasta jooksul arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. 5 Menetlusalune isik leidis, et ta võiks teha üldkasulikku tööd, mis oleks riigile kasulikum. Kohus leiab, et mõistetavat karistust ei saa üldkasuliku tööga asendada. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt elab ja töötab ta Xxxx s, s.t püsivat elukohta seega tal Eestis ei ole. Ka kohtuistungil teatas menetlusalune isik, et ta võttis Eestisse tulekuks 1 päevaks toa ning läheb tagasi Xxxx . Kohtu arvates ei saa kriminaalhooldusametnik sellisel viisil kuidagi tagada menetlusaluse isiku poolt üldkasuliku töö tegemist. Lisaks sellele peab kohus oluliseks ka menetlusaluse isiku suhtumist oma süütegudesse ja ükskõiksust senistesse karistustesse. Seega ei ole tegemist juhusüüteoga, mille eest mõistetava karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga, vaid teadlike liiklust ohustavate süütegudega, milliste iseloom välistab kohtu arvates karistuse asendamise. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.