) § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. 6. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule 01.07.2022 kaebusest loobumise avalduse. Kaebajat esindab vandeadvokaat ja ta on kinnitanud, et on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Kohus lähtub eelnimetatust. Kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebuse esitaja sama nõude ja alusega kaebusega enam halduskohtusse pöörduda (
7. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebusest loobumine võiks kahjustada teiste isikute õigusi või vabadusi ning seega ei ole kaebusest loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks antud juhul alust. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus kaebusest loobumise avalduse vastu ning lõpetab haldusasja menetluse vastavalt
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 7 järgi kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks haldusorgani välist õigusabiteenust kasutanud, et kaebajalt nende kulude väljamõistmist taotleda (
Kohtupraktika käigus on asutud ühtlasi ka seisukohale, et haldusorgani menetluskulusid üldjuhul kaebajatelt välja ei mõisteta. Seega menetluskulude või võimalike menetluskulude põhjendatuse hindamise vajaduse küsimust antud juhul ei tõusetu, mis tähendab seda, et menetluskulud jäävad protsessiosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.