) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt (st põhivõla, kahjuhüvitise, pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulu ja viivise osas), mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus
Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Hagi osalise rahuldamata jätmise põhistus on järgmine: hageja on palunud kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel lepingu kehtivusajal tekkinud sissenõudmiskulu 5 eurot, kuid ei ole esitanud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks piisavalt asjaolusid ega põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja lepingu kehtivusajal tekkinud sissenõudmiskulu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda (
lg 1).
lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks 2/3 menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on 175 eurot riigilõiv, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 85 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot lähtuvalt alates 01.01.2022 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.11.2021.
lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni 31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 125 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud summas 125 eurot.
lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagimenetluse õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud
Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 230 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu summas 50 eurot (175-125) tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.