KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-3034

) § 121 lg 4, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX edastas Tallinna Linnakantseleile 31.10.2021 e-kirja, milles palus endale saata Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2018 korralduse nr 946 ja 17.02.2021 korralduse nr 163, mis on seotud õigusvastaselt võõrandatud maa (endise nimega Kose tee 9 ja Kose tee 33, nüüdne Kose põik 5, Kose põik 6, Kose põik 8, Kose põik 11) tagastamisega. XX palus tagada juurdepääsu vähemalt sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirangud.
2. XX esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 11.11.2021 vaide, sest tema teabenõudele ei vastatud tähtaegselt.
3. Tallinna Linnavaraamet edastas XXile küsitud dokumendid 17.11.2021 kirjaga nr 6.2/4908-2, märkides, et neile on kehtestatud juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel ning vastavalt AvTS §-le 38 tagatakse juurdepääs sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirang. XXile saadetud korraldustes on mh kinni kaetud õigustatud subjektide nimed. 3-21-3034
4. AKI jättis 18.12.2021 vaideotsusega nr 2.1-3/21/3700 vaide rahuldamata. Tallinna Linnakantselei ei vastanud kaebaja teabenõudele viie tööpäeva jooksul, rikkudes nõnda AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud kohustust. Tallinna Linnakantselei on vaidemenetluse ajal teabenõude siiski täitnud, edastades kaebajale küsitud dokumendid osas, millele ei kehti juurdepääspiirangud. Järelikult on vaide ese ära langenud.
5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.12.2021 kaebuse (täiendatud 03.01.2022), milles palus tunnistada Tallinna Linnavaraameti 17.11.2021 vastus põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada Tallinna Linnavaraametit täies ulatuses dokumente väljastama või tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja hinnangul puudus dokumentide osaliseks varjamiseks põhjus. Kinnistusraamatu andmed on avalikud ja seetõttu puudus ka küsitud korraldustes alus kinnistu omanike andmeid kinni katta.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 25.01.2022 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja palus vastustajal edastada dokumendid ja tagada juurdepääs sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiiranguid. Vastustaja edastas kaebajale küsitud dokumendid, arvestades neile seatud juurdepääsupiirangut. Kaebaja soovib, et küsitud dokumendid edastataks talle selliselt, et juurdepääsupiirangu tõttu kinni kaetud informatsioon oleks nähtav. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv kohustamisnõue. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks puudub vajadus, sest kohustamisnõude lahendamisel tuleb anda hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. Lahendada ei saa kaebaja taotlust vastustaja 17.11.2021 vastuse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, sest põhiseaduslikkuse kontrolli teostab Riigikohus, hinnates õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Kaebaja vaidlustab haldusorgani toimingut. Juurdepääsupiirangu aluseks on AvTS § 35 lg 1 p 12, mille järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Küsitud dokumendid sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid. Kaebaja ei taotlenud teabenõudega juurdepääsu juurdepääsupiiranguga teabele ega teavitanud teabevaldajat juurdepääsu alusest ega eesmärgist (AvTS § 14 lg 2). Ka AKI poole ei ajendanud kaebajat pöörduma juurdepääsupiiranguga teabe väljastamata jätmine, vaid see, et teabenõuet ei täidetud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Vaide või kaebuse esitamine eeldab esmalt, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata. Praegu ei ole kaebaja esitanud vastustajale taotlust juurdepääsupiiranguga teabe väljastamiseks. Kaebajal tuleb esmalt esitada vastav taotlus vastustajale ning alles keeldumise korral on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS 7. XX palub määruskaebuses tunnistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määrus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohustada halduskohut kaebuse menetlusse võtmist uuesti otsustama. Halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel täitnud kõrgendatud põhjendamiskohustust. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja nõudis vastustajalt kohtus rohkem teavet kui algses taotluses. Kaebaja palus tagada juurdepääs kogu teabele, aga vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Kinnistu omanike andmetele (nimi, isikukood) ei kehti juurdepääsupiirangud (asjaõigusseaduse § 55, kinnistusraamatuseaduse § 74). Kaebaja võiks need andmed kinnistusraamatust ka ise leida, kuid sealt andmete saamine on tasuline. Kaebaja soovib saada teavet tasuta. Vastustaja on juurdepääsupiirangu kehtestamisel viidanud üldiselt isikuandmetele. Kui juurdepääsupiirang on kehtestatud ekslikult, ei pea kaebaja esitama AvTS 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. XXi eesmärk on tutvuda kaebuses nimetatud dokumentidega ulatuses, millele ei kehti juurdepääsupiirangud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 25.01.2022 määruse tühistamist ning asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel XXi tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus ei eelda õiguse rikkumist. Kaitstavad on nii põhiõigused ja -vabadused kui ka seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-1501, p 22). Riivena on käsitatav subjektiivse õiguse mis tahes negatiivne mõjutus või kitsendus. Kaebeõiguse jaatamiseks ei pea riive olema intensiivne (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-172023, p 20; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Kaebuse võib

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).

1. Kaebaja on tuginenud õigusele saada avalikku teavet ja peab selle õiguse rikkumiseks seda, et küsitud linnavalitsuse korraldustes olid kinni kaetud andmed seal viidatud kinnistute omanike kohta. Eelkõige puudus kaebaja hinnangul alus kehtestada juurdepääsupiirang neile kinnistute omanike andmetele, mida tal oleks võimalik kindlaks teha ka kinnistusraamatu vahendusel (vt 31.12.2021 kaebuse p 8, 02.02.2022 määruskaebuse p-d 11–12). Kaebaja etteheide seisneb järelikult selles, et tema teabenõuet ei täidetud nõuetekohaselt, mitte selles, et tema teabenõudele ei vastatud.
2. Kaebajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt teavet tema tegevuse kohta (PS § 44 lg 2, AvTS § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 9 lg 1). Õigust sellist teavet saada riivab see, kui teave tunnistatakse alusetult asutusesiseseks kasutamiseks ja seetõttu keeldutakse teabe väljastamisest. Teabenõuet ei pea põhjendama. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ei ole teabenõudjal siiski õigust saada põhjendatud vajaduseta (PS § 44 lg 2, AvTS § 14 lg 2, § 23 lg 1 p 1). Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud (AvTS § 4 lg 5, § 46 lg 1,

§ 44lg 1).

12. Eelneva põhjal ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3